Teisel juunil tegi valitsus otsuse, mis näiliselt lõpetas aastaid kestnud vaidluse keskkonnaministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel. Toona veel kultuuriministril tritoolil istunud Tiit Terik rõõmustas, et valitsus lubas linnamäe hüdroelektrijaamal edasi tegutseda, kuna elektrijaam segab kalu ja asub Natura alal, tuleb rakendada keerulist mehhanismi. Tuura erandid. Oluline osa sellest on, et loodusele tehtav kahju tuleb kuskil mujal kompenseerida, selgitab keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Põhimõtteliselt, kui on kokku lepitud, et millegi asja väärtusest siis loodusväärtus näiteks rahaliselt on 100 eurot, kui keegi soovib seda likvideerida, siis tuleb leida kusagilt mujalt sisse 100 eurot tasemel, ehk siis kalade puhul on antud juhul täpselt sama, kui Jägala jõge ei ole võimalik kaladel avada, olgu selleks kas jõesilmil lõhelised, siis tuleb vaadata alternatiivide, pole kompensatsioonimehhanismi poole, mida siis kaitse alla võtta. Tiit Terik ütles, et asendusmeetmed tuleb sõnastada keskkonnaametil. Ja ma olen enam kui kindel, et pädevad spetsialistid keskkonna valdkonnast suudavad leida need kompensatsioonimehhanismid, et nüüd on siis oluline täita ka seda valitsuse nii-öelda kaalutlusotsust. Terik arvutused, kompensatsioonimeetmed maksaksid tõenäoliselt mõned miljonid eurod. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütleb, et hüdroelektrijaamapidajale aktsiaselts vooluvabrikule pole veel vee erikasutusluba välja kirjutatud. Valitsuse otsust saab 30 päeva jooksul vaidlustada ja erinevate huvigruppide sammud tuleb ära oodata. Aga üks keerulisemaid küsimusi on hüvitusmeetmetega. Nimelt tegi ameti analüüsi ja jõudis järeldusele, et piisavaid hüvitusmeetmeid lihtsalt ei ole võimalik leida. Valitsus andis siiski korralduse piisavad hüvitusmeetmete üles otsida. Rainer Vakra lubab, et amet annab endast parima. Vabariigi valitsus lõppkokkuseadusest tulenevalt ka selliseid otsuseid peab tegema, mis saavad olema väga keerulised täitmaks siis erinevatele ametitele. Samas lisas Vakra, et valitsus võib ka öelda, et keskkonnamõju kompenseeritakse vähem, kui seda tekitatakse. Siiski märgib keskkonnaamet oma nature erandi hindamise dokumendis, et Euroopa Liidu reeglid seda ei luba. Kuna tegemist on sellise erilise ja huvitava ja ütleme ainulaadse kaasusega, et ma usun, et kindlasti tuleb ikka selles küsimuses selgust, et eks me näe, mis, kuidas siis Euroopa Liit tulevikus sellesse suhtub. Vakra viitab, et üks võimalik hüvitusmeede oleks Purtse jõe puhastamine, mis võib aega võtta kuni 15 aastat kusjuures seadus ütleb, et enne tuleb rakendada hüvitusmeetmed ja alles siis tohib loa saaja oma tegevusega jätkata. Kuna meil täna tegelikult on tegemist sellise juriidiliselt väga huvitava ja esmakordse kaasusega, siis ma võin öelda täna tegelikult seda otsust ja tervikuna. Euroopa Liidu kaasuseid uurivad väga mitmed erinevad juristid nii meie enda majas keskkonnaministeeriumist, et mismoodi see protsess tegelikult täpselt nüüd edasi hakkab minema, selgubki siin suvekuude jooksul.
