Inimesed, kellel on kodus puiduga kütmisevõimalus, on hakanud kõrgete energiahindade tõttu varuma koju küttematerjali. Lätis ja Poolas on kasvav trend ise tuua metsast oksi ja muid puidujäätmeid. Nagu nendes riikides, ei tohi ka Eestis kütte eesmärgil metsast oksi tasuta koju viia, vaid nende eest tuleb tasuda. Riigimetsa majandamise keskuse puiduturustusosakonna juhataja Ulver Kaubi ütleb, et RMK pakub kolme erinevat viisi, kuidas omale kütmiseks puitu saada. Esimene variant on see koju tellida ehk ise peametsa minema. Teine variant on metsast ise raiuda, kui on olemas vastavad oskused luba. Kolmas võimalus on RMK poolt rajutuselt okste ja latvade korjamine, milleks peab samuti taotlema loa. Need on tasu eest. Tasuta võib riigimetsast varuda oma noksi, mis ei ole Teie eesmärgil. Tingimus on, et seda tehakse hajutatult ning metsailme ei muutu. Räägi bulvar kaubi. Natuke seda seadust vaatama, et mis seadus ütleb, siis seal on ka kirjas selliselt, kui selgeid jälgi metsa jää ja sellises kohas, kus ei ole ka siis et omanik on riik teinud mingeid kulutusi, et siis sellisest kohast võib tasuta oksi võtta. Aga, aga kui see eesmärk on noh, nii-öelda saega kirvega, et hakata neid puhastama laasimase, et varuda endale kütteks, et siis juba ta on töö, mida saab teha ilmselt seal, kus RMK on eelnevalt juba mingisuguseid tegevusi läbi viinud päris kirve ja saega kasvavasse metsa niisama minna ei tohi. Kaob lülitub välja, et küttepuudel on tekkinud augusti lõpuni järjekord, eelmisel aastal järjekorda ei olnud. Tsirka kuni 50 protsendiline huvi tõus on küll võrreldes siis möödunud aastaga, nii et, et kindlasti kasv on toimunud. RMK kasutab hektaripõhist hinnakirja, üks hektar on 80 eurot. Sellelt alalt võib korjata nii palju, kui soov on. Korbi sõnul on hind arvutatud välja keskmise järgi ning neile on teada, palju kuskilt on võimalik kätte saada. Eesti maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus ütleb, et metsale okste äraviimine kahju ei tee. No see on niivõrd marginaalne osa sellest biomassist, mis, mis mets produtseerib ja mis ka seal metsas puude vahelise konkurentsi tõttu ise arvenemisega välja langeb, et erilist mõju nüüd elurikkusele või, või metsas ladestunud süsiniku desäraviimine ei tohiks küll mõjutada, et pigem on, on hea, kui inimesed leiavad okstest ka väärtust.
