Olen siin kagupiiri ääres ja just on lõppenud esimese maismaa piiritaristu väljaehitamise pidulik avamine ja minu juures on siin valmis saanud piiritaristu juures siseministeeriumi kantsler Tarmo miilits. Mis siin siis valmis on saanud? Täna avasime siis pidulikult Euroopa liidu välispiiril Eesti-Vene piiril esimese 25 kilomeetrise, siis sellise piiriehituse etappi, mis algab siis sellest nurgast, kus on Läti-Vene-Eesti piir, kokku saavad ja liigub edasi sinna Peipsi poole, selle esimene etapp on nüüd pidulikult avatud, valmis on juurdepääsuteed, erinevad kommunikatsioonid, taristu, mis sinna juurde käib aiad, tõkkeaiad ja seda, mis siin tehtud on 100 niiviisi nagu raadiost läbi mikrofoni on üsna keeruline nagu seletada, aga tehtud on väga palju tööd, mis on väga suurte, erinevate partnerite suur pingutus olnud. Et kui see otsus, et me peame oma piiri hakkama teistmoodi valvama, teistmoodi kaitsma, siin on vaja erinevaid piirirajatisi kaasaegset tehnoloogiat. See otsus tehti aastal 2014 poliitikute poolt. Viimase, et kaks aastat on toimunud aktiivsed ehitustegevused ja see 25 kilomeetrit ei ole ainuke asi, mis valmis on tegelikult siit edasi Peipsi poole on valmis väga palju erinevaid juurdepääsuteid, ehitus käib erinevate, need on öelda trasside mahamärkimisele ja nii edasi ja nii edasi, et see tegevus liigub aktiivselt kuni aastani 2025 kus peavad meil olema need rajatised kõik valmis, Euroopa Liidu rahadega tuleb meil siia juurde veel kaasaegne tehnika, tehnoloogia, valvekaamerad ja nii edasi, nii et aastal 2026 võime öelda hiljemalt, et meil on siin Euroopa Liidu kõige paremini kaitstud ja kõige kaasaegsem välispiir, mis põhjustas selle, et said varem valmis, kui oli kavandatud. Jah, ehitaja on kiire nobe olnud, et see, mis siin ehitatud, oli esialgselt plaanitud, et saab valmis, kolme aastaga sai valmis kahe aastaga. Meid on aidanud kindlasti see, et hea koostöö on toimunud ehitaja ja tellija vahel väga paljude erinevate osapoolte vahel, kes on see kõik oma panuse andnud ja kindlasti ka need erinevad talved, ehk siis ka ilmastik, et on olnud võimalik singa talvel erineva ilmastikuga siin neid ehitustöid teha mida ei ole just võimalik iga märja talvega. Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul pakkus piiritaristu väljaehitamine huvitavaid insenertehnilisi väljakutseid. Siin on kilomeetrite kaupa pontoonteid, mis aeg-ajalt sõltuvalt ilmastikuoludest lausa ujuvad. Siin on tavapärast kruusateed, siin on sood, siin on erinevad väga nõudlikku pinnast, millele on tulnud ehitada need 23 kilomeetrit piirirajatist. Kindlasti on äärmiselt põnev ühel objektil teha nii palju eriilmelisi töid. Sedasama pontoonteed näiteks kus peal, mis peavad, kannatame Aadeeveediaga kergemat sõidukit. Samamoodi piiriaia, selle viivitusaia ehitamine, siiasamasse kruusatee ehitamine on iseenesest ka sellisele pinnasele nagu siin kohati on täitsa põnev. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
