Järjest rohkem noori peresid kolib Eestimaal oma uude  kodumajja ja seal on ruumi ka väiksele aiale  ja muidugi istutakse sinna ka ilusaid lilli  ja puid ja põõsaid. Täna me oleme tulnud Räpinasse aianduskooli  ja tendroloogiaõpetaja Andres Vasa. Mis teha nüüd sügisel oma ilupuudega oma okaspuudega? Esimene töö, mida võiks ette võtta, kui on näha siin sees  sellist pruuni või kolletunud osa see tuleks eemaldada,  sellepärast et selle osa peal võivad meil olla  haigustekitajad näiteks siin harilikul elupuul võib  siis kohata ühte seent, mis põhjustab okste varisemist. Ja tegelikkuses avaldub see siis pisikestes väikestes  eoskogumikes selle varise peal, mis on tumedat värvi  või sellist musta värvi. Ja kui neid on hästi palju, siis juhtub selline lugu,  et see seesmine osa sellest puust Nii-öelda variseb ja siia jääb alles ainult  selle aasta juurdekasv. Kui me seda varist ära ei korista, siis sügisel hiljem. Toimub siis eoste üle kandumine nendelt kolletunud osalt  eoskogumikest ja nakkumine siis. Saavutab sellise maksimum taseme just sügisperioodil  ja enne selle talve tulekut oleks soovitatav  siis see varis kõik siit ära koristada ja alla võib  siis panna mõne mõne riide või kile, et see oleks pärast  kergesti ära võetav see varis ning see varis tuleks ära põletada. Kuna see haigus jääb nagu vanematele okstele  ja igal aastal kandub uuele noorele kasvule üle siis. See puhastamine lihtsalt aitab seda seeneoste  kontsentratsiooni siin vähendada ja pärast sellist  puhastamist tuleks kindlasti läbi viia siis  ka pritsimine, et need eosed, mis on juba sellele  selle aasta juurdekasvule üle kandunud, saaks hävitatud,  sest iseenesest seen käitub selliselt, et nüüd toimub nakkumine,  me sellel aasta juurdekasvul ei näe mingisuguseid. Siis eoskogumike vaid need avalduvad järgmisel aastal sellel  osal ja see osa siis variseb ja kui me seda tsüklit  pritsimise teel ei muuda või seda nii-öelda Ei blokeerida niimoodi see tsükkel kestab  ja see puu jääb praktiliselt igaveseks niisuguseks haigeks  ühel aastal noor juurdekasv jälle nakkub ja,  ja niimoodi see nii-öelda rotatsioon kogu aeg toimub. Aga kui me ära pritsime, siis on lootust,  et ta saab sellest täitsa terveks. Ja haigustekitaja nimi iseenesest on siis diu macella duina,  mida siis leiti Eestis aastal 2001 esmakordselt  ja sellel aastal oli ta siis massiliselt esinenud  nii Soomes kui. Siis ka Eestis, nii et varem seda ei ole nagu käsitletud  üldse haigusena ja kõik teadsid, et elupuu on üsna terve. Andres Voosa juures Räpinas käisime tänaseid nõuandeid  salvestamas mitmed nädalad tagasi ja kuna esimene talvekülm  ning lumetorm on Eestimaast üle käinud, siis pritsimisaeg on  sel sügisel kahjuks juba möödas. Seda võib ja peab tegema enne külmakraade sügisel  või pärast külmakraade kevadel Andres Vasa õpetusi okaspuude  pritsimiseks näitamegi teile kevadel. Praegu aga pange tähele, mida tingimata veel teha tuleb,  et oma okaspuid pika talve eest kaitsta. Esimene võimalus, mis äsja istutatud puudel  või ütleme, kui on istutatud kas kevadel  või sügisel eriti Hollandi päritolu taimedel on pinnase multsimine,  selleks võib siis kasutada koorepuru, võib kasutada turvast,  et me kaitseme juuri, sest kui see juurdumisprotsess ei ole  ka veel piisavalt intensiivne olnud ja ja taim ei ole juurdunud,  siis juured kardavad ka külma. Et me katame selle puualuse pinna siis seal ligi viie-kuue  sentimeetrise paksuse multsikihiga. Ja enne vahetult enne külmade saabumist võiks  siis ära paigaldada ka toed. Ja need toed me paneme selleks, et talvel siia,  siis kas. Siin detsembri lõpus või jaanuaris peale panna. Varjukangas, sest kui me jätame need noed toed panemata,  siis ei saa me külmunud mulda tavaliselt neid toikaid maasse  ja meil on väga keeruline seda varjukangast siia peale panna  sest otseselt selle puu peale see varjukangas,  kuigi ta on kerge, ei ole hea panna, kuna ta lükkab need  oksad liiga kokku seal okste vahel ei toimu kuivamist talveperioodil,  kui sulad on või vihma näiteks sajab nagu Eestimaal ikka,  siis kipub see puu minema hallitama ja selle vältimiseks on  hea see varjukangas paigutada siia peale nii-öelda  kus ta on õhuline ja kaitseb kogu seda taime  siis päikese eest ja päikese eest vajavad eelkõige  varjutamist siis. Kanada kuuse sordid, millede, Okkad on päikesetundlikud ja ka mägi, ebaküpresside sordid. Varjutamist tegelikkuses ei vaja hariliku kuuse sordid  milledel On nagu Eestimaist verd ka, et nad on Eestimaal kohaliku  liigina levinud ja, ja nende sordid peavad  ka siis päikesepõletusele hästi vastu. Ja talvel võib siis külmade ilmadega siia selliselt  karkassile paigaldatud. Siis varjukangel ja peale kuhjata lund külma kaitseks,  mis on tegelikult kõige parem kaitse, et igasugused soojuskangas,  mis meil on ka küll tarvitusel, neid võib  siis kasutada väga külmahellade taimede puhul,  mida meil kollektsionäärid vahest kasvatavad. Tavainimesel võib olla, niisuguseid taimi aias ei ole,  aga kui ta juhuslikult saab, siis võib kasutada  ka soojuskangas, see on selline spetsiaalne tihe valge kangas,  aga varjutamise eesmärgil võiks selle varjutuskanga  siis panna kuskil kahekordselt või kolmekordselt,  sest praktika on näidanud, et ühekordne kangas ei varjuta  piisavalt ja ikkagi selle kanga all tekib talvekahjustusi. Ja kevadel saab selle kanga ilusti uuesti kokku panna. Suvel võiks profülaktilises mõttes ta ka läbi pritsida,  et siis kõik, mis seened on siia jäänud,  juhuslikult külge ära saab ja järgmisel aastal saate ta  jälle uuesti kasutada, nii et otseselt ta ühe-kahe aastaga  nii ära ei lagune. Et teda korduvalt ei saaks kasutada. On õnnetuid, kes saadavad meile, küsivad,  et mis minu puudel ikka viga on, miks nende okkad on punased  ja varisevad, sest paljudel juhtudel on,  kas jäädud selle varjutamisega hiljaks, sest mõned aasta  mõne aasta tagune kogemus on näidanud, et seal toimus juba  päiksepõletus kuskil detsembrikuus, et sellistel hästi  päikselistel detsembripäevadel, et mitte ainult et me  varjuta seal veebruaris-märtsis, vaid me võime varjutada  juba tunduvalt varem, sest mida varem te  selle kanga peale panete, seda vähem on neid päevi,  mis võivad kahju teha. Teine võimalus katta on kuuseokstega. Need oksad tuleks ka asetada siis karkassi peale  ja kinni siduda. Kuid kuuseokste puhul on oluline teada, et et metsast toodud  okstel on tavaliselt pudetõve nii-öelda tõttu kahjustunud okkad. Ja kui me kasutame neid oksi näiteks kuuskede katmiseks,  siis see ei ole hea materjal. Et kuuskede katmiseks soovitaksin ma ikkagi kasutada kangast Te,  võite kuuseokstega katta elupuid, mis vajavad varjutamist  kadakaid ebaküpresse, sest nendel üldjuhul üldise ühiseid  haigusi ei ole. Aga kuuskede katmiseks on ise selline praktiline kogemus olnud,  et hariliku kuuske kuuseokstega katta. Mida tegelikult vaja ei ole teha, aga noortel taimedel,  mis on äsja istutatud, võiks natuke varjutada,  siis seal on toimunud haiguse ülekandumine  siis katte okstelt sellele kuusepuule, et see ei ole kõige  parem variant, et sellele samale koonikale ei ole eriti  soovitatav neid kuuseoksi panna, et selleks võiks  siis kasutada seda varjukangast või kellel on  ka linast riiet, et sellised materjalid ka on täitsa olemas,  et ei pea kindlasti ostma ka, et saab kasutada kardinaid  ja kõike sellist materjali, mis laseb vee läbi,  aga ei lase päikest läbi.
