Täna, mul on plaanis näidata, kuidas kuumal suvel oma aega  ja töövaeva kokku hoida niimoodi, et istutada lilled  veereservuaariga konteinerisse ja selleks ma olen valmis  pannud kõigepealt siia loomulikult mulla. Mul on siin kahte värvi mulda. Üks on maitsetaime, muld, sellepärast et ma kavatsen hakata  istutama maitsetaimi ja teine on kookosturvas. See on siis see materjal, mida ma olen mitut puhku kasutanud  ja mis on sellepärast hea, et ta jälle ka omakorda seob vett  ja annab seda siis taimedele natukese haaval tagasi. Ja kõigepealt ongi vaja need kaks erinevat materjali  omavahel kokku segada ja alles siis neid niisutada. Seda kookosturvast võiks olla vähemalt kolmandik mulla kogusest. Tegelikult võib isegi rohkem. Nii ma arvan, et see on nüüd päris hästi segatud. Ja niiskust on tal isegi. Ka omajagu, et ma olen enne ka näidanud,  et kuidas siis seda niiskust kontrollida,  et võtad mulla kätte, surud selliseks tugevaks junniks. Kui te kohe laiali ei lagune, siis selle sisse võib täiesti  rahulikult istutada. Paneme selle mulla siia natuke tahenema ja ma räägin teile  sellest altkastmissüsteemiga potist. Nimelt müüakse poodides juba pikemalt aega. Selliseid topeltpõhjaga potte, näete? Sisu ja siis ümbrispott. Ja kui ma selle sisu nüüd siia sisse panen,  siis siin on näha, et see veereservaar on kohe  nii suur, täpselt nii sügav ta siin ongi. Ja siia mahub, ma arvan, kuskil kolm-neli liitrit vett vast. See käib siia sisse, neid on erinevaid, neid potte  ja need ei ole ka väga kallid, aga nad on uskumatult mugavad. Ja vähe. Kallimatel pottidel on veel olemas selline kastmistoru. Ja siin on sees selline näidik põhimõtteliselt  mis näitab meile, kas on vaja kasta või ei ole vaja kasta. Näed, see roheline näidik on siis nii all,  kui ei ole vett sees. Ja kui sa vee sisse siia valad, siis ta tõuseb üles,  me näeme seda kindlasti pärast ja tal on siin oma pesa  ja ma panen selle siia ilusti sisse. Aga kuidas siis muld nüüd niisutatud saab? Kui vesi on all ja taimed on üleval, selleks on siin need süvendid. Selleks tuleb esimene kiht. Panna mingit niiskust, imavat materjali ja mul on siin kergkruus. Gergrus on poorne ja mööda seda vesi pinevuse meetodil läheb  üles mulla sisse. Kergkruusa võiks siin olla umbes paari-kolme sentimeetrine  kiht ja kindlasti peab olema kergkruusaga täidetud kogu kõik  need neli auku, mis siin on. Igaks juhuks kordan veel üle, et neid potte on erinevaid,  ei pea just samasugune olema, aga mõte on alati selles,  et mingi osa mullast kergkruusast läheb alati siia alla vee sisse. Ja siis see vesi hakkab imbuma mööda seda mulda üles. Taimedele sellise süsteemiga potid väga meeldivad. Ja seda sellepärast, et kastmisvesi on just seal,  kus kastmisvesi olema peab, ehk siis juurte juures,  mitte mitte mulla pinnal, kus ta väga tihti kipub olema,  nii et ei jõuagi. Sinna mulda imenduda. Ja taime juured ei saa niiskust kätte, aitäh. Ja kui seda kergkruusa on siia, siis niimoodi mõni  sentimeeter pandud väga palju ei pea olema,  sest alati peab arvestama, siia peab mahtuma muld,  siia peab mahtuma taimed ja nii palju äärest peab jääma muld  madalamale potist. Siis hakkame mulda panema. Ja vaat hästi oluline, et kui on poti sees,  on see toru, et siis sinna toru taha läheb ka. Et tänapäevaseid potte võid nii toas kasutada kui terrassil kasutada,  kui aias kasutada, et nad on esteetilised ka. Nüüd, kui mul on muld nii kaugele ette valmistatud. Nüüd ma hakkan taimedega tegelema. Ja mul on siin Terve talve läbi aknalaua peal jahedas talvitunud loorber,  rosmariin ja isegi salvei jäänused. Neid ma kohe siia potti küll ei pane, kõiki vaatan,  palju mul mahub, aga kuna ma peaks nad niikuinii ümber  istutama siis osad Ma võtan siit potist ja siis vaatan mõned uued taimed vast  veel juurde, et teen sellise maitsetaimede potikese. Nii no siin on näha, kuidas on ilusti juurdunud  ja nüüd on mul vaja nad lahti saada. Ja selleks on vaja rakendada jõudu. Üsna julmalt tuleb tegutseda ja lihtsalt need juurikad läbi lõigata. Sest ega siin harutada suurt midagi ei ole. Kevadel, kui taimed on kasvuhoo sisse saanud  siis selline küllaltki julm kohtlemine neid väga ei häiri. Nad taastuvad päris hästi. Vaatame, kas õnnestus. Ma olen eile õhtul selle potitäie läbi kastnud. Muld on jõudnud laheneda, taimed on jõudnud kastmisvee  endasse sisse imeda ja elavad niimoodi suure tõenäosusega  selle ümberistutamise paremini üle ja kõik need pikad juured Et nad ei jääks krossi. Lõikan ma ka siit vähe vähemaks. Hästi oluline on igasuguste istutamiste ja ümberistutamis  puhul veenduda et juured ei jääks uues istutuskohas suunaga ülespoole. Ja kui juured on liiga pikad, siis neid tuleb lihtsalt. Sellel taimel on piisavalt juuremassi. Et selline pealtnäha karm kohtlemine neid tegelikult väga ei häiri. Ja kui sa tahad kasvatada taimi väiksemates konteinerites,  siis on selline igakevadine ümberistumise paratamatu. Noh täitsa piisava suurusega. Ja samamoodi nagu siis sellel eelmisel taimel kõigepealt vaatama,  et nad läheksid suunaga allapoole. Ja siis, et saab neid nats kärpida. Nii kuna see on selline väga kahar taim,  siis ma panen selle ka siia ääre peale rohkem et ta saab  hakata üle poti ääre tulema. Ja kuna siin sees nagu näha, jääb natuke vaba ruumi,  siis ma mõtlen, et ma võtan siit tüümiani ilus kirju,  teine. Väikse lehega. Nii. Ja tema mullapalli võib ka üle vaadata. See käib siis niimoodi. Ja selliste potikompositsioonide puhul peab  siis arvestama, et taimed hakkavad usinalt kasvama et neile  selleks ruumi jääks. Ja teiseks, päris vohada. Ainult ei ole mõtet neil lasta, et tuleb ikka vahepeal  kääridega käia ja toidu peale ikkagi ka napsata. Et mida rohkem sa näpistab selliseid toidutaimi,  seda paremini nad tegelikult. Hargnevad ja kõrvaloksi moodustavad ja ega nüüd muud ei olegi,  kui, et hakkame seda potti mullaga täitma. Ja see käib täitsa tavapäraselt. Oluline on, et muld jõuaks igale poole nende juurte vahele. Et mulda võiks alati olla kodus väikese varuga Sest et aednikust inimesel tihti juhtub nii,  et iial ei või teada, millal tuleb peale tohutu taimekasvatustuhin. Ja siis töö jääb tegemata, kui kodus parasjagu mulda ei ole. See on nagu õmblejatel, neil on ikka igasuguseid kangaid  ja niite ja nõelu. Aednikel. Ja et selline asi meelest ära ei lähe, tuleb alati korrata,  et kõige olulisem on suruda kinni muld potiäärtest  ja seda tuleb teha kogu aeg. Ja natukene siis peab jääma see muld siit äärest allapoole. Siit otsast on veel vaja. Ja kui tundub, et need taimed on nüüd enam-vähem istutatud  siis võib hakata kastma. Ja mina soovitan alguses isegi pealt natuke kasta  ja just seda selle mõttega, et see muld vajuks taime juurte  vahele paremini kinni. Sest me saame peale mulda alati lisada. Nii, ja kuna tegu on maitsetaimedega, kes armastavad Erinevaid selliseid mikroelemente siis ma panen kastmisvee  sisse natukene mereadru ekstrakti, palju ei tohi panna,  see peab jääma õrna taimetee värvi. Panin klaaskannu sellepärast, et see värv oleks hästi näha,  aga kasta iseenesest on kõige parem siiski sellise peenikese  tilaga kastekannuga. Kui ma nüüd siit kastan hästi oluline selle  selle toru juurest just ka, et see muld läheks sealt ilusti  imenduks ja taimede juurest. Ja nüüd hakkame vaatama, kuidas see tila  siis tõuseb, ma loodan, et see tõuseb siit. No arvestama peab siis siin sellega, et siia läheb üsna  palju vett, isegi uskumatult palju vett. Kuna vesi kaalub ka omajagu, siis see pott tasuks panna enne  kastmist sellele kohale, kus ta pärast hakkab olema,  sest ta on ikkagi üsna raske. Ja ma arvan, et kui nii palju vett läheb  siis see aeg meil uuesti nagu siia vett panema peaks. See võibolla mingi nädal ja võib-olla isegi veel rohkem. Noh, läks üles, palun väga. Ei olegi põhja tu kott. Ma juba kartsin. Ja kui see muld on siit nüüd natuke vajunud  siis võib seda siia peale panna. Ja loodan, et ma vähemalt paar nädalat ei pea seda potti  kastma sest siin on ikka nii palju vett.
