On maikuu ja rohunep tidel on pulmamänguaeg. Me oleme Tartu lähistel ühel rohumaal ja siinsamas minu  selja taga on nende lindude mänguplats. Mäng seisneb selles, et isased linnud konkureerivad omavahel  ja emased linnud proovivad jõuda kõige vägevama isase juurde. Inimestel on täna õhtul üks kindel plaan rohunepid kinni püüda. Me oleme nüüd praegu rohuneppide mänguplatsil,  siin toimub nende pulmamäng, kuidas nad siin paiknevad,  tegelikult on see nagu arvutimäng, arvuti mäng. Peaaegu nagu arvutimäng, et, et siin mängu mängu moodustavad  siis isalinnud, kes siis kellel on kõigil oma väike  territoorium ja seda nad siis kaitsevad ja nende piiride  peal toimub siis võitlus, ehk siis kaks. Rohuneppide mänguplatsil on isaslindude territooriumid ala  keskel demonstreerivad oma uhkeid valgeid sabalehte,  kuid kõige võimsamad isased. Nende lapid mänguplatsil on küll väiksemad  ja nõuavad rohkem tööd konkurentide tõrjumiseks kuid on  see-eest ihaldusväärsemad. Emaslinnud teavad hästi, et asukoht mänguplatsi keskel  tähendab tulevastele järglastele paremaid geene. Emane rohune proovib hiilida vaikselt mänguplatsi tipptegija juurde,  nii et nooremad või kehvemad isaslinnud teda ei takistaks. Ja mängust eemale ei ajaks. Rohunep on kurvitslane kahlaja, kes toitub oma pikka nokka  pehmesse pinnasesse, surudes põhiliselt vihmaussidest. Tema arvukus on kogu Euroopas aastakümnetega märgatavalt langenud. Viimastel andmetel viibib Eestis pesitsuse ajal umbes 350  kuni 400 isaslindu. Rohunepid on praegu teise kaitse kategooria linnud  ja nende elujärje parandamiseks on viimane aeg otsustavalt tegutseda. Tõenäoliselt varasemal ajal päris ürgajal. Asustasid nad madalsoid ja siirdesoid siis tuli inimene,  kes hakkas harima. Jõeluhtasid niitma ja tekkisid siis need poollooduslikud  poollooduslikud elupaigad, ja siis ta kolis nagu paljud  liigid madalsoost siis nendele inimestele poolt loodud  loodud elupaikadesse nagu luhtadesse. Põhiliselt ta siis nüüd luhtades elabki Eestis. Et seda siis seda populatsiooni ed. Meil säilitada, selleks on vaja neid jõeluhtasid majandada  sellepärast et kui ei majanda, siis On näha Siin kraavis näiteks ei niideta kraavi, kasvab kohe paju  ja kui siin nüüd ei niidita, siis tõenäoliselt siin 10 aasta  pärast on samasugune pajustik ja see neile väga hästi enam  ei sobi. Seetõttu on vaja niita. Milleks on vaja inimestel täna õhtul rohunepid kinni püüda? Vot rohunepid on vaja meil, ega me väga ei taha neid kiusata ja,  ja kinni neid püüda, aga seda on vaja selleks,  et me tänu nendele, kelle me kätte saame  ja osad saavad ka saatjad selga, tänu nendele me saame teada  nende elupaigakasutuse, kuskohast nad, kus kohas nad  toituvad siis emalinnud, kus kohas nad pesitsevad,  kus kohas nad käivad tibudega ringi ja siis me saame  hooldajatele anda näpunäiteid, et et kuidas  siis luht hooldada. Ja see on ülioluline, et, et me oskaks nagu. Hooldajatele seda nõu anda, sellepärast et muidu läheb see untsu,  et me küll saame hooldusrahasid, hooldame väga kvaliteetset,  aga meil lõpevad linnud luhast ära ja tegelikult meil  natukene on juba hakanud see toimima, et ma olen nagu mõelnud,  et et mõõdukas lohakas hooldamine on väga,  väga palju parem kui niisugune eeskujulik hooldamine. Rohuneppide püüdmisel on abiks ka Emajõe  ja Pedja jõe luhtade hooldamisega tegelev Viljar,  kes saab hooldust eest toetusi. Toetused on, võib-olla see on nagu mingis mõttes on sellega  natuke probleeme just selles osas, et et me tegeleme,  noh, tegelikult ikkagi esimene eesmärk on selline  looduskaitseline aga läbi põllumajanduse,  et seal on noh, mõningad vastuolud just selles,  et, et, et sul tihtilugu nagu nõutakse sellist võib-olla  väga filigraanset tööd mis võib-olla ühelt poolt ei ole nagu see,  mida loodus näiteks eeldab sinult. Kuidas praegu see raha jaotamine siis käib,  et on mingid kindlad tähtajad ja mingi kindel ettenähtud kas  siis rohukõrte pikkus või midagi sellist? Nojah, seal on, kindlasti on seal nii-öelda selline  miinimumkõrgus mida sa nagu tohib jätta ja,  ja, ja siis nii-öelda perhektar siis vastavalt toetus  karjatamisele või siis niitmisele. Noh, kui nüüd mõelda selle peale, et, et et noh,  et võib-olla, et noh, et kuidas seda nagu paremini võiks teha,  et noh, siis olekski, et võib-olla need kuupäevad võiksid  olla natuke rohkem segatud alad nii-öelda et,  et kuskil teed sa natukene varem natukene hiljem noh kõik  sellised asjad ja noh, loomulikult võib-olla  selle kõige juures on kõige olulisem see,  et et kõigi seal taustal võiks seda kõike  ka nagu seirata. Et me saaksime teada, mis on nagu õigem meetod,  mis on valem, õiget, nii-öelda viljeleme rohkem juurutame,  teeme paremaks, eks ole, vale jätame kõrvale lihtsalt,  et noh, et need uuringute osa on ka väga oluline,  et, et kindlasti kogu selle tegevuse juures Kas ma saan õigesti aru, et selliste poollooduslike  heinamaade ja karjamaade hooldamisel võiks natuke erinevalt  vaadata seda olukorda, kui lihtsalt põllumajandustoetusi? No absoluutselt, see on ju noh, see, see on ju see,  mida me ju tegelikult võib-olla siin ju tulevikku vaadates  ju otsimegi, et oleks, oleks mitte ainult nii-öelda selline  puhas nii-öelda inimese, võib-olla kasu sellest just  majanduslik kasu, eks ole, vaid et, et meil oleks ikka see  mitmekesine loodus nagu peab ju säilima ja,  ja kui me seda tagada ei suuda, sellest me ju kogu aeg räägime,  et, et kui kui see kaob, siis noh, eks me kauaks meidki,  onju. Et mõtleme siis nii, kui meil nagu midagi muud korda  ei lähe. Minu nõu on see, et luhti ei tohi üle majandada sellepärast et,  et meil on masinad väga võimsad, väga võimekad  ja sa noh, see saad, saad teha niisuguse ilusa imeilusa jalgpalliväljaku. Aga see enam nendele nendel luhalindudele ei meeldi,  kuna luhalinnud tahavad kõrget heina. Minu ettepanek on olnud juba aastaid, et me võiksime jätta  mõned aastad luha hooldamist vahele, et me näiteks hooldame  kaks aastat luhta ühe aasta me ei niida seal mitte midagi. Nüüd ongi idee, et et see toetussumma võiks olla  ka Selle aasta eest, kui sa mitte midagi ei tee,  et sa maksad neile ka, mitte midagi tegemise eest. Võrk on nüüd tõmmatud ümber mängu, tänu territooriumi jääb oodata,  et pimedus saabub ja siis just sellise öise eluviisi poolest  tuntud rohunepid tulevadki, nende mäng algab võrku,  loodetavasti nad siis ei märka. Ühel hetkel lendavad siia sisse ja teadlased saavad nad siit  välja pusida ja panna neile selga raadiosaatjad. Praegu me vaatame seda, et, Kas need nepid on parasjagu oma platsil ja  siis tuleb neile üllatusmoment. Ühtäkki on inimesed siin ja see peaks olema piisav põhjus,  et nad lendavad otse võrku. See on siis vihmaussi vihmaussiorkant. See vihmaussi ja ta saab nii nii sügavalt vihmaussi kätte,  kui vihmass on siin siis ta enam ei saa kätte,  ta peab olema õige õigel sügavusel. Rohuneppide püük on läinud väga hästi, sellepärast et juba  esimese katsega on viis lindu käes. Nüüd saab nad üle vaadata, üle kaaluda ja mõõta  ning panna väljavalitutele selga raadiosaatjad. 185 185. Koit on 35. No väga väikene, kui me linnu kinni püüame,  vot siis, siis on see juba niisugune häirimine,  et tegelikult siis peaks võtma nagu maksimaalselt asju,  et, et noh edaspidi teaduses saab kasutada seda. 13 koma. Ja milleks see? Me. Saame selle saba mustri, siit saab vaadata,  palju valget on ja kas siin on võimalik kuidagi aru  ka saada, et kes siis need kõvemad isased on tegelikult noh,  seda see nende piltide järgi äkki võiks saada ki kui vaadata,  et kus nad, kellel on, kellel on valge, aga tugevam võiks  olla nii jah nagu pääsukesel, et kui kellel pääsukesel pikem  saba ark on, seda on kõvem tegija ja kellel on rohkem laike  saba peal. Nagu inimestel on ka, et kes, kellel on hummer,  see on kõvem tegija, kellel on sapakas, onju. Noh, vähemalt nii, nii arvata, nii arvatakse,  tõsi, see ei ole tõsi. Jälle väga ettevaatlikult tegema need teravad. 59,9. Neeme raskem kott tekiga. Välja valitud rohunepid saavad endale selga sellise raadiosaatja,  mis hakkab andma punkte, ehk siis täpsemalt tema  liikumisasukohti igal päeval. See kaalub umbes viis grammi ja kui võrrelda näiteks,  et inimeste kehakaaluga, siis see tähendaks,  et meil on iga päev seljas väike kott, mis kaalub 1,8 kilogrammi. Ja läks. Rohuneppide rändeid on põnev jälgida. Maiuspalaks ristitud isaslinnu tee viis pärast pulmi Lääne-Eestisse,  sealt edasi Euroopas vahepeatusi, tehes üle Vahemere  Nigeeriasse ja siis ilmselt Kesk-Aafrika märgaladele. Kurvits nimega Tuljak uuris samuti Läänemaa elu  ja ehk proovis õnne sealses pulmamängus ega pidanud paljuks  põigata ka meie põhjanaabrite juurde. Soome. Suve teises pooles veetis ta aega Pärnu rannavahetus  läheduses rannakarjamaadel. Sügise lähenedes suundus ka tema Aafrikasse  ja resideerub praegu kanas. Ahhetama paneb ka maiuspala ja tuljaku saadetud lennuim. Üle Sahara lendasid nad 5400 meetri kõrgusel üle merepinna. Rõngas on ilusasti sellel nepil nüüd jala ümber  ja ta läheb.
