Tänavune talv meeldis väga, talispordiharrastajatele paraku  aga murule. Tänavune talv ei meeldinud ja seda sellepärast,  et lumi tuli sulanud maale maha. Oli väga pikalt ja oli väga-väga paks lumekiht  ja kui see siit lõpuks taandus, siis ilmus mulle selline vaatepilt,  et pealtnäha oleks nagu see taimik niimoodi hallitanud  ja neid hallituse laik on üle terve selle muruplatsi. Väga palju. Tegemist võib olla kahe seenhaigusega, siin võib olla kas  lumiseen või tüvu loos mõlemad seenhaigused. Vahe on neil selles, et lumiseen kahjustab ainult taime  pealmist osa ja ta ta tegelikult murutaimikut ei hävita. Aga tüfuloos seda teeb, ta hävitab. Selle murutaime täielikult, ta on üks selline kõrrelise  seenhaigus ja selleks, et muru aidata tulekski võimalikult  kiiresti kohe peale lume kadumist need seenhaigusega  kahjustatud taimeosad kokku riisuda. Ja mina soovitan selleks kasutada sellist tugevate piidega reha. Hea, kui nad on pigem rauast piid. Selline tugev reha tõmbab selle taimiku lahti näiteks  selline pigem leherehana tuntud reha. Temal on piid nõrgad ja ausalt öeldes temaga me võime gi  siin kraapima jääda, et ta ei võta nii sügavalt. Nii. Ja tegevus on väga lihtne. Katsub kõik selle haige taimi ku sid kätte saada. Vaatad, et kuhugi väga see kõik laiali ei,  ei lendaks. Ja võimalikult niimoodi, et paistab, must muld. Siit on näha, et need täiesti kahjustatud murutaimed,  need tulevad kuni juurteni tegelikult välja  ja ega siit enam nagu mitte midagi peale ei tule. Hea on seda tööd muidugi teha tuulevaikse ilmaga,  aga alati ei ole aega valida ja sellepärast ma soovitan,  et niipea kui on mingi hunnik juba tekkinud võiks  selle kohe kokku korjata. Ja. Oluline on seejuures see, need haigustekitajad ei satuks  nüüd terve muru peale. Kogu see kraam, mille ma siit nüüd kokku korjan seda ei  tohiks panna kompostikasti. Juhul kui sul ei ole sellist kompostikasti,  mis läheb seest kuumaks. Tavaline lageda taeva all olev kompostihunnik. Ma peakski võib-olla nii pidi hoopis tegema. Ei tapa neid seene haiguse tekitajaid ära  ja seepärast soovitan ma kõik eraldi kokku koguda  ja pigem ära põletada, et see seen ei leviks mujale. Et tihti ongi niimoodi, et murus esineb nii lumiseent kui  düfolüüsi ja, ja selleks, et, et see kõik siin edasi ei leviks. Ma võtan puutuhka. Ja nüüd katan selle riisutud ala. Vaikselt niimoodi puutuhaga. Mida tuulisem on ilm, seda madalamalt tuleks seda sõela hoida. Nii. Ja niimoodi kogu selle selle ala ära teha. Isegi väikese lume ga või rahega võib seda tööd teha. Et nii Vaatan, et liiga paksult kuhugi ei jääks. Ja natukene riisun selle tuha siia mulla sisse kinni. Ja võtan järgmise laigu ette. Ma kavatsen nende kahjustunud kohtade peale mitte mingit  murukõrrelist külvata. Aga just. Valget ristikut, sest valge ristik on selles mõttes väga hea  nii-öelda murutaim. Et ta õitseb, mesilased ja muud mutukad saavad süüa. Neid alasid, mis on valge ristikuga kaetud ei pea  nii tihedalt niitma. Et ainus asi, mis tal on, et ta tark Kevadel veidi hiljem. Nii ja nüüd on jälle aeg võtta. See sodi siit kokku. Asi. Päris head on need sellised suured käpad. Siis kui on lehtede riisumise aeg või mida iganes on vaja  sellist taimset sodi maast kokku korjata,  siis nende käppadega on seda väga lihtne teha. Nii. Ja nüüd jälle tuhka järgmisele otsale. Enam-vähem on näha, kus eelmine piir läks. Väga tore töö saab jupikaupa ette võtta aga soovitan üks  esimestest töödest, mis teha siiski, et kellel on seda  seenkahjustust muru sees. Selle võiks ära teha nii. Natuke laiali. See osa siia. Ja ristiku seeme on selline üsna pika idanemisajaga kollased terakesed,  olen ikka igal kevadel neid endale muru parandused külvanud. Ja ainult pead siis olema üsna ettevaatlik suvel,  et päris paljajalu alati ei ole mõtet käia. Sest ma pean ütlema, et tänu nendele õitsvatele ristikutele  on mul alati mesilasi, kimalasi ja muid õietolmust,  toituvaid putukaid. Päris palju. Nii väga tihedalt ei tasu seda panna. Ja nüüd tasuks seeme alati natukene sisse riisuda,  et ta saaks mullaga parema kontakti. Siis tahaks ska paremini idanema ja, ja ei lenda ära  ja selline pisikene lumepudru on päris kasulik tegelikult. See annab niiskust ja ristiku seeme ei ole tegelikult külmakartlik. Nii et mingi kolm-neli nädalat ja ta hakkab juba idanema. Ja kellel nüüd aias seda lund ikkagi siia semani veel on,  siis mina soovitan. Aidake sellel lume ka natukene kiiremini sulada. Et sellised jäised tükid, need võib täitsa. Jalaga katki teha, kui muud ei saa, siis vähe õhemaks. Riisumine aitab päris hästi ja see siis siia ülejäänud  murule laiali tõmmata. Sest eriti varjulistes kohtades see lumi võibki jääda siia sulama. Ma arvan, et kui iga päev natuke teha, siis on lootust,  et jaanipäevaks saame lumest lahti.
