Toataimed on meid juba terve talve rõõmustanud,  kuid kui vaadata, siis nüüd võib olla, on lehed pruuniks läinud. Mis viga neil siis nüüd võib olla? No kui lehed pruuniks lähevad, siis võib olla mitmesuguseid vigu. Et talvisel ajal on kõige kõige levinum või üsna üks levinumaid,  on mingisugune jama kastmisega, et kas on olnud liiga kuiv  või liiga märg. Samamoodi võib-olla näiteks kedriklest, et  siis võivad taimed hakata minema pruuniks,  aga üks salakavalamaid kahjureid, keda märgatakse alles siis,  kui kaunis hilja on, on kilp täi. Ja teda märgatakse tavaliselt siis, kui taimelehed muutuvad  selliseks kleepu kõigepealt läikivaks ja kleepuvaks  ja pärast seda siis tulevad talle peale sellised sellised mu  sellised mustad laigud. Et siis hakkavad tavaliselt inimesed muret tundma,  et millest sellised mustad laigud ja, ja,  ja, ja selline probleem ja kui hakatakse lähemalt uurima,  siis selgub see, et et siin lehtede peal on sellised  väikesed pruunikad, kilbikesed, mis küünega lükates ära  tulevad ja siis selle kahjuri nimi on kilptäi  ja see kleepuv mass on siis tema elutegevuse tulemusena  eralduv mesineste siis see mustkiht on siis  selle mesineste peal ennast väga mõnusalt tundev tahmkate  seen ja kuidas siis sellest kilptäist on võimalik vabaneda? Et selleks tuleb tegelikult päris palju vaeva näha  ja esmalt võiks need lehed sellised kilptäitanud lehed üle pesta,  et selleks on olemas spetsiaalne väga tore vahend. Mida kõik vist võiksid veel nõukogude ajast mäletada,  see on vedel roheline seep ja tehke sellest selline mõnus seebilahus,  et see seebilahus peaks olema selline, selline paras,  mis on selline parasjagu natuke õline. Et lihtsalt vahutamisest ei piisa, aga et kui kui seda seepi  siis siia sisse lasta, et siis selline lahustunud lahus  peaks olema selline selline, et jääb käte külge kinni. Ja siis tuleb lihtsalt lolli järjekindlusega kõik taimelehed  selle lapiga nii pealt kui alt üle pesta. Ja siis, kui te selle suurepärase taime niimoodi korralikult  leht lehe haaval üle pesete. Loomulikult suleb see kõne alla ainult taimede puhul,  mis on selliste suurte tugevate, konkreetsete lehtedega. Et siis las jätke ta paariks päevaks või päevaks seisma,  siis viige ta duši alla ja peske üle puhta veega. Ja siis sellist protseduuri tuleb korrata. Umbes nädalas korra ja noh, ilmselt päris lahti te sellisel  moel Kilptäidest ei saa aga kindlasti saate te. Asja kontrolli alla ja vähemalt. Ei näe taimed nii jubedad välja. Aga kui te tahate nendest päris lahti saada,  siis selleks tuleb päris kindlasti mürgitada. Et mida, mida siis võiks selle vastu soovitada? On? Selline süsteemne taimekaitsevahend, mille nimi on ake tara  ja tema on selles suhtes väga hea, et tavalised. Taimekaitsevahendid või enamlevinud taimekaitsevahendid  kilptäile ligi ei pääse, kuna kilptäi on siin kilbikese all  peidus ja enamik teisi teisi mürke on kontaktsed. Ja siis see kilbike kaitseb teda igasuguste teiste  mürkainete eest. Kuidas see kilbtäi üldse taimele või minu tuppa tuleb? Kust ta tuleb? Jah, see on üks väga levinud küsimus, et öeldakse,  et mul ei ole kunagi olnud ühtegi haigust,  mul ei olnud ühtegi kahjurit, et kas nad tekivad ise? Ei jah, ise ei teki siin ilmas midagi, aga kaks. Kõige enamlevinud moodust on, kuidas, kuidas  siis kilptäid koju tulevad. Üks on see, et ta tuleb koos mõne Teise toalillega või siis teine võimalus on see,  et ta tuleb teie koju. Kas. Lõikelilledega või isegi puuviljadega, et selles suhtes üks  ohtlikumaid Puuvilju on igasugused tsitruselised. Et see on väga lihtne. Kuidas te leiate? Tsitruseliste koorelt väikesi kilptäikilbikesi  ja kui sellised kilptäikilbikesed nad võivad olla surnud,  aga nad ei pruugi seda olla. Ja kui te toote nad endale koju panete puuviljavaagnasse,  seisavad nad seal paar päeva või isegi nädal  ja siis selle aja jooksul lähevad need kilptäid rõõmsalt  teie taimede peale laiali. Et sellist asja vältida, siis vaadake väga hoolega,  mida te poest osta, te, ja kui te oma puuviljad koju toote,  siis peske nad kõigepealt koorelikult puhtaks. Et see aitab, aitab mõnevõrra hoida ära igasugust kahjurite  tulemist koju. No need on küll niisugused huvitavad marjad,  mida pole mitte kunagi näinud. Mis marja ja mis taimega üldse tegemist on? See on südasakti niidi. Ta on kiivi sugulane Kiivimarjad meil tuuakse soojast kliimast,  marjad on tihtipeale toored ja toores peas  ka süüakse ära, sest Nad ei jõua valmida. Südastini no aktiniidid on üsna mitmeid erinevaid liike. Süda ja saktiniida on kõige vastupidavam meie kliimas ja. Kannab toredasti mari valmib siis ta on hulga parem kui  päris kivi. Ja tavaaastatel ta on noh, augusti lõpus septembrikuus  täiesti söödav. Ja väga palju bioaktiivseid aineid on tal. Nii et saagi poole ka soovitus see, et ärge neid marju  keetma hakake siis paljud asjad võivad kaduma minna,  aga talveks, kui hoiule panna, siis toorhoidised  ja talvekuudel väga mõnus asi. Kus, kus kohast ta siis üldse meil pärit on,  et kas ta siia meie Eesti kliimasse sobib? Looduse poole pealt on ta Kaug-Ida. Lehtmetsade alusmetsa taim külmalt peab hästi vastu  ja kannab saaki ka hästi toredasti. Ja see nüüd on. Sort Grubnoplodne ja venelaste sort tavapäraselt noh,  loodusliku liigi vilja suurus on kuskil grammi kanti. Sellel sordil vili neli-viis grammi, nii et ta on tükimaad  suurem ja hästi hea. Saagiga. Ma vaatan, ta sobib ka loomadele, sest meil siin jalgade  juures põõsas just nahistab koer, kes sööb  ka seda vilja, see talle midagi teeb, annab lihtsalt  ka C-vitamiini juurde. Paistab küll, et jah, et meeldib ka temale taime kasvatamisel,  muidugi on oht veel selles, et taime peab kaitsma kasside ees,  sest varakevadel, kui mahlade liikumine intensiivne on  siis terve küla kassid võivad kokku joosta  ja seal pidu panna. Ta paistab, et on neile tugev narkootik. Ja siis, et taime tuleks kaitsta, kas seal  siis mingi võrk ette panna? Suuremast peast noh, taimel on jõud järgi juba  ja siis seda kaitset eriti vaja ei ole, aga noort taime  tuleb jah kaitsta ja isataim, paistab, et meeldib neile rohkem,  et see on kuidagi. Mõnusam. Kas taim üldse kasvab, et kas teda saab niimoodi ilutaimena  ka aias niisama kasvatada isegi kui ei taha marju korjata  või moosi teha või? Ja kindlasti. Noh, vään taim, ta on kiirekasvuline korraliku hoolduse korral,  noh, tahab head pinnast saada, siis on väga hea. Kate materjal tal ikka eriti just isataime,  lihestik on suvel hästi mõnus. Ja noh, igatepidi tore taim.
