Kevad kulub aednikul põhiliselt igasuguste peenarde  puhastamise peale ja täna ongi mul plaanis võtta ette maasikapeenar. Sest ta on nüüd lõpuks lume alt välja sulanud  ja näeb üsna hale välja. Külm on talle liiga teinud, liigne niiskus on talle liiga  teinud ja nüüd ma hakkan neid kuumaasikataimi siit kõdu  välja puhastama. Kõigepealt tõstan need verepastaka kokku määritud metslooma  peleti eest ära, siis mul on natukene rohkem ruumi. Ja kuna need põõsad on niivõrd kahjustada saanud,  siis ma lõikan nad praktiliselt nulliga maha  ja siis on varsti näha, et tegelikult siit seest hakkab juba  uus leht tulema. Ja seda lehe kõdu, seda just seda maasika lehe kõdu,  lahtist korjan ka siit vaikselt kokku. Kuna on teada, et maasikapeenras on väga hea kasvatada  küüslauku siis väga ei tasu siin sahmida  selle mullaga, sest et siit just tärkavad taliküüslaugud. Nemad siis peletavad oma lõhnaga maasikakahjureid. Üldjuhul on kuumaasikad sellised hästi lihtsalt kasvatatavad taimed,  aed, maasikaga on kogu aeg üks jama, et on päris palju  kahjureid siis kuumaasikaga selliseid muresid niivõrd ei ole,  ehkki võrgu alla tuleb need maasikataimed,  et kindlasti panna, sest et igasugused hallrästad  ja musträstad ja kõik sellised marjalembesed linnud kipuvad  selle saagi muidu pintslisse pistma. Nii, ja kui see peenar on nüüd puhas Siis tuleks taimedele kindlasti rammu juurde anda. Ja mul on siin Laagerdunud sõnnikut ja siis on sellist ökoloogilist marjaväetist. Seda ma lisan lisaks sõnnikule sellepärast,  et seal on mikroelemente rohkem. Kevadel on hästi oluline toetada taimede kasvustart. Ja sellepärast panen ma siia seda laagerdunud sõnnikut,  see on hästi lämmastikurikas, see annab siis taimedele  sellise vungi sisse. No umbes ämbritäis läheb mul alati igal kevadel kolme  ruutmeetrit isa peenra peale. Ja kes siis sellist laagerdunud sõnnikut pisut kardab,  siis ma ütlen, et hästi laagerdunud sõnniku tunnus on see Et ta ei lõhna absoluutselt ja ausalt öeldes ta ei määriks  isegi käsi. Kohe näha, et ta on hea muld, kui on sellised sõbrad,  ronivad kobestamise ajal välja, ju ma häirisin teda natuke. Nii. Ja nüüd tuleks see Siis natuke kobestada ja kellel on siis ka küüslaugud siin  maasikate vahel, siis mõistlik ongi see töö ette võtta  siis kui küüslaugud on hakanud juba tärkama. Õnneks nad on ühed esimesed, kes ennast mullast välja ajavad  teinekord isegi nii, et kui lumi läheb peenralt ära  siis nemad on juba sellised paari sentimeetri pikkused. Nii, ja nüüd ma panen natukene ka seda marjaväetist. Selliste toodetud väetiste puhul on hästi oluline jälgida,  et ei ületaks doosi, et see tasuks pakendilt välja lugeda. Erinevatel tootjatel on erinevad kasutusnormid  ja isegi siis, kui järgmine aasta ostad samalt tootjalt  midagi igaks juhuks vilksa ikka see kasutusnorm üle,  et kiputakse neid tooteid parandama. Ja siis võib juhtuda, et kasutusnorm ka muutub. Kui nüüd see siin kõik on kaetud, mina armastan niimoodi teha,  et et panen ühe aine segane ära, siis panen teise aine,  sega ära. See on kohe näha, mis on tehtud  ja mis ei ole. Ja eriti tore oleks, kui saaks selle töö ette võtta,  nii et tead, et näiteks järgmisel päeval hakkab vihma sadama. Siis ilusti hakkab vä teist siin mulda imenduma  ja taimed saavad üsna ruttu. Toidetud. Ma kujutan ette, et kuskil paari nädala pärast on siin juba  rohkelt rohelist märgata. Kuna maasikapeenras on hästi oluline niiskuse säilitamine  siis soovitatakse peenart alati millegagi multsida  ja kuna minul on hästi palju selliseid puulehti,  ma iga aasta kogun. Siin on kaselehtede ja tammelehtede segu,  tammelehed on sellised, mis ei lagune sugugi kiiresti ära  ja nemad aitavad siin mul niiskust hoida,  sest teinekord on kevad Üsna kuiv ja minul siin praegu ei ole võimalust veel  lisakastmist ka teha, ööd on külmad ja vesi on veel kinni keeratud,  siis on hästi oluline säilitada siin seda niiskust. Nii. Ja isegi kui mõni küüslauk nüüd jääb  selle selle lehemulsi alla siis ei ole midagi,  see küüslauk suudab siit päris ilusti läbi ronida. Neid lehti on hästi mugav kasutada, sellepärast et kuna nad  on niisked, siis nad ei lenda tuulega laiali  ja saavad maaga väga hästi kontakti. Ja hoiavad tänu sellele väga mugavalt niiskust  ja samas siin natukene niimoodi kõdunevad  ja tekitavad mulda, lisa. Kogu see maasika peenra muld Ongi mul tehtud kahe aasta  jooksul puulehtedest ja laagerdunud sõnnikust  ja ma sain kuskil. Peaaegu midagi läinud maksma ja väga hea mulla. Ja ma ei ole vist sellesse peenrasse üldse turba mulda pannud. Turvas on Eestis taastumatu tooraine, selleks et turbast  saaks meile kasutatav. Turvas läheb kaheksa miljonit aastat, aga puulehed need ju  kukuvad iga aasta puudelt alla. Ja sellepärast soovitan ma kõigil turba ostmise asemel ise  mulda teha. Nii ja nüüd, kui peenar on kaetud, siis ma tõstan need  peletid jälle siia tagasi, et igast nurgast oleks peenar  ilusti kaitstud, sest kitsed ikkagi väga armastavad neid. Värskeid maasikalehti.
