Praegu õnnestus autotekil minna kuni 15 meetri kaugusele, ligipääsetav on hinnanguliselt 45 meetri pikkune ala. Edasi tulevad juba rusud. Ohutusjuurdluse keskuse juhataja ja uuringu juhi René Arikase sõnul võimaldab saadav uus info täpsustada laeva kaubaplaani ehk kus, missugused kaubaühikud paiknesid ja kuidas nad olid kinnitatud ja veel. Sealt edasi on küsimus siis ka erinevate uste kohta, siin auto tekkis olevat tulekindlad, uksed, lifti uksed, nende asend, kas nad on kinni-lahti, suure tõenäosusega me suudame ka juurde pääseda, siis selle parema pardavigastusele, mida me siis väljastpoolt juba nägime, kus kaudu pääsesime autotekki, et lootus on, et me pääseme ka siis seestpoolt väljapoole, et siis näeme ka seda, ütleme autotüki poole peal, seda vigastuse ulatust. Eelmisel nädalal ütles Arikazett vigastus Estonia paremas pardas osutus seniarvatust märksa suuremaks, ulatudes üle 40 meetri. Täna lisas ta, et vigastusi tuvastati veel. Nüüd me tuvastasime, et mitte vigastusele ainult siin kuuenda teki ahtrinurgas, aga vigastatud on ka kuuenda teki sisekonstruktsioonid siis kuuenda teki lagi ja samamoodi siis ka vigastused kanduvad edasi seitsmendale tekile, kaheksandale tekile. Et see ala tegelikult see meil väga hästi jäädvustatud. Fotogrammeetriad kasutades jäädvustati laevakere kaameratega allveerobotiga, tehti üle 40000 pildi ning nende põhjal pannakse kokku Estonia digitaalne mudel, niinimetatud digitaalne kaksik. Kus on ka kõik sisekonstruktsioonid, vaheseinad, talad, tekid, kõik kõik olemas, seda selleks, et see digitaalne simulatsioon tuleks võimalikult täpne. Esialgne plaan näeb ette seni kogutud andmete töötlemist, et saaks lõpetada laeva ja merepõhja mudeldamise. Leping näeb, et need tööd lõpetatakse septembri alguseks. Selleks ajaks on olemas merepõhjakihtide ja tihedusega tegelenud akustilise uuringu tulemused. Ferromagnetilise uuringuga tahetakse üles leida aga atlandi lukufragmendid ja kaardistada laeva teekond uppumisel. Samamoodi siis võimaluse korral Atlandi luku polt, mis on praegu puudu. Jah, aga siis erinevad metallitükid, mis on siis eraldanud laevast uppumise käigus. Ja plaanis on ka siis paralleelsed, et viia läbi sünteetilise sonariga uuring, mis siis annaks meile ka ülevaatega teiste Estonia pealt uppumise käigus eemaldunud esemete kohta, kus kohas nad paiknevad milliste esemetega tegemist on selleks, et siis tuvastada võimalikult täpselt nii Estonia bumise teekond. Kui ka saada sinna ka selline kellaajaline mõõde juurde, et mis hetkel mingisuguseid tükid siis uppumise käigus eraldusid laevast.
