Sügisel ühe viimase tööna panin ma Talja juurikad talvituma  ja lootsin, et minu kelder on neile talvitumiseks hea paik. Paraku ma eksisin ja minu juurikad talve üle ei elanud. Õnneks mul on sõber Heiti, kes lubas oma talija  kollektsiooni mul natukene harvendada ja nüüd ma näitan,  kuidas neid ületalve hoitud juurikaid peaks jagama,  sest kui me jätame need, et juurepuhmad nii suurteks ja,  ja puhastamata ei hakka taliad õitsema ja see kogu see  juurmugula puhmik läheb liiga suureks tasub need  juurmugulate vahed hästi ettevaatlikult kõigepealt mullast puhastada,  siis me saame aru, mis meil siin on ja mis meil siin ei ole. Päris hästi on Heitil talvitunud, et nad ei ole ära kuivanud,  on sellised ilusad pringid, aga see kõik see siin nõuab  natukene harvendamist küll väga jõuliselt ei saa teha,  sellepärast et kui need juurmugulad on sellised ikka ilusti niisked,  siis nad on nagu värsked porgandid, sellised väga krõpsud. Ja nüüd on oluline üles leida juure kaelalt need pungakohad. Silm nõuab harjumist, et üldse aru saada,  kus võiks pung olla. Ja ma Need on sellised pisikesed silmakujulised,  et keskel on tume täpp. Vot igale taimele tuleks jätta paar sellist toitainetega  täidetud juurmugulat. Ja siis kindlasti see kael ja mõned pungad jätan alguses  püsti selle eelmise aasta varre, sellepärast et mul on hea  sealt kinni hoida. Esiteks, puhastan ära nüüd need kõik need lõikeriistad,  enne kui ma siia kallale lähen. Nii kus ma siit lõikan? Vot siin on näha sellist sellist vahet, kus ma saan kääriga  ligi minna, ka noaga võib siin lõigata ja see on eelmise  aasta selline suur vana mugul, selle ma võin eemaldada. Vaatame noh, ta ongi natukese ainult siin küljes,  ka see mugul on natukene katkine, selle võtan  ka ära. Nii selle vana juurika otsa siit ära. Nonii. Siia jäi midagi külge ja siia jäi midagi külge. Ja nüüd ma lõikan selle jupi ka siit natukene maha,  et see on siis nüüd näha. Nonii selleks, et Taliad võimalikult vara suvel õitsema hakkaksid,  olen mina nad alati ette kasvatanud. Ja selle jaoks ma segan jälle. Talijale sellise spetsiaalse mullakoku taaliaid ei pea alati  peenras kasvatama, vaid võib ka konteineris kasvatada  ja mõned taaliad, mina panengi täna konteinerisse,  mul on selline suur pott, tuleb valida selline pott,  kuhu juurmugulad ilusti sisse lähevad ja drenaažiks kasutan  mina tihti nüüd kuusekäbisid väga mugav,  looduslik ja hea selline materjal, mida mul on siin metsa  ääres laialt käes. Ja kõigepealt ma arvan, et ma panengi korraks võtan need  käbid siit välja sest kuna sellel potil põhjas on hästi  suured augud, siis ma olen tavaliselt selleks,  et see muld väga sid kohe ei hakka välja tulema,  pannud ühe kihi köögipaberit põhja ja see hoiab neid mulla  osakesi alguses ilusti kinni, aga laseb kastmis veel läbi tulla. Ja nüüd käbid tagasi. Neid võib olla mitmes kihis, aga ma olen aru saanud,  et täiesti ühest kihist piisab paksus oleneb sellest,  et kui suured need juuremugulad on. Talia puhul peab arvestama, et neid kasvab. Esimesel aastal isegi päris palju juurde. Et alguses kipub olema nii, et siia paned nagu noh,  jääks nagu liiga palju ruumi, aga tegelikult ei jää. Mullaks olen ma valinud köögiviljamulla. See on ka kompostiga rikastatud. Aga mingit sõnnikutaolist asja ma siia ei pane. Panen selle poti kõigepealt poolest saati mulda täis. Ja siis hakkan seda segu talle sobivaks segama. Na tali ei armasta vettinud ja niisket mulda. Siis ma panen juurde liiva, see teeb mulla sõmeramaks  ja ka natukene natukene aluselisemaks, et taliale ei meeldi  happelised mullad, sellepärast neid köögiviljamaal kasvatatakse. Et köögiviljamaal on ka talia jaoks see muld hästi. Hea happesusega kuskil kuus peab olema see pH. Nii. Iga istutuse juures panen ma alati mulla sisse vihmaussi,  sõnnikut, mis elavdab mulla elustikku. Ja kuna Talia tahab kasvamiseks rohkem fosforit  ja kaaliumi, siis lisan mulla hulka ka sügisväetist,  seal ei ole kriipsugi, lämmastiku aga on kaaliumit  ja fosforit ja seda talia väga armastab. Nii ja nüüd ma teen siia pesa ja sätin juur mugula niimoodi  siia sisse vaikselt. Katan ilusti mullaga kinni, väga ei tohi vajutada. Kui jääb puudu, siis saab siit seda mulda juurde panna. Et siin on siis see vana varreots on tunda. Ja hea, kui kuskil kolm sentimeetrit vähemalt oleks siin  mulda peal. Nii. Kuna kunagi ma ei tea, kui palju ühte potti mulda läheb,  siis ma alati valmistajan ette sellise suure koguse  ja lasen päikese käes sellel mullal alati enne  ka soojeneda. Kõikide potiistutuste puhul on hästi oluline suruda tugevalt  kokku just siin need ääred, sest et muidu,  kui me nüüd hakkame kastma, siis kuivades lööb muld poti  seintest lahti ja see tähendab seda, et juured kuivavad ära. Nii, ja nüüd, kui see on siin ilusti istutatud  siis loomulikult, viimane asi on alati kastmine  ja kasutan ka sellist leiget vett. Kellel nüüd on poest ostetud juuremugulad  ja need kipuvad olema üsna kuivanud siis võiks kuskil päev  otsa neid soojas vees leotada enne istutamist,  et siis nad tõmbavad ka vee ilusti sisse  ja lähevad lõpuks ilusti kasvama. Vesi viib siis kõik need mullaosakesed sinna juuremugulate  vahele ja sinna ei jää neid õhupatju, mis kipuvad juurt ära kuivatama. Ja siis ma panen selle ilupotti, siin on mul  ka üks trikk, kuna tegemist on vahtplastist potiga,  mis on väga kerge, siis ma olen siia põhja pannud kivid. Ja loomulikult peavad selles potis olema põhjas  ka kastmisvee äravooluks augud. Kivid aitavad siis seda potti lihtsalt püsti hoida. Ja nüüd, kui vesi on siia mulla sisse imbunud,  siis ma panen juba selle poti sellesse ümbrispotti,  vajadusel saab alati mulda veel juurde panna,  sest vesi ikkagi lükkab selle mulla natukene allapoole. Ja kuni mai lõpuni hoian ma neid Itaalia ei kasvuhoones. Ja tänu sellele, et mu kasvuhoone on taimi mai lõpuni  paksult täis, ei saagi ma tomatitaimi sinna maha istutada.
