Kevad on olnud pikalt jahe, aga õnneks on soojad ilmad nüüd  kohale jõudnud ja ongi aeg tomatitaimed kasvuhoonesse istutada. Aga enne seda teen ma täna ühe väikse triki. Mul on nimelt plaanis Teha midagi sellist, mida tehti juba üsna vanasti aga  mis on vahepeal ära ununenud ja mina ka ei teadnud sellest  mitte midagi, aga viimasel paar aastat olen ma nimelt  uurinud sellist toredat ainet nagu biosüsi. Nimelt on biosüsi selline aine, mida on õhuvaeses keskkonnas söestatud. Need on puidu jäätmed. Sellised ja biosüsi seob õhus liigset lämmastikku,  seob niiskust, seob toitaineid ja, ja elavdab mulla  mikrofloorat tõstes sellega mullaviljakust. Aga temal on ka see omadus, et ta imeb mullast toitained  välja ja selleks, et see biosüsi siis mullast endasse  toitaineid kohe ära ei imeks. Selles seisnebki see vajadus teda kõigepealt laadida  ja selleks tasub kasutada mõnda orgaanilist väetist. Minul on siis, nagu ma ütlesin laagerdunud sõnnik. Ja, ja kindlasti tuleb panna hästi palju vett. Kui ma siia lihtsalt vee peale valaksin,  siis ta lihtsalt tõuseb pinnale, aga, aga kui ta on mingi  mingi sellise komposti või laagerdunud sõnnikuga segatud,  siis ta võtab paremini seda niiskust külge. Kõigepealt tuleks siis see kõik siin ilusti ära segada. Ja arvestama peab sellega, et kuna see peosüsi on selline  väga peen peene fraktsiooniga materjal, siis ta võib tolmata,  et tolmamise vältimiseks võib teinekord ka lihtsalt  veepritsiga üle käia, muidu on pärast nägu must nagu korstnapühkijal. Nii kui ained on omavahel enam-vähem segunenud,  siis võib hakata lisama vedelikku ja selleks,  et see vedelik oleks ka väekam, panen ma sinna mere vetika ekstrakti,  kuna sõnnikus ikkagi ei ole kõiki taimedele vajalikke aineid  sees selline tugevam, lahus ja et ta näeb enam-vähem värvilt  välja nagu selline tavaline must, mida juuakse. Ja et see paremini sind seguneks, siis tasub seda. Jupi kaupa lisada. No ma olen seda juba mitu korda teinud siis mul on natukene kogemusi. Ma arvan, et et järeldusi selliseid paikapidavaid,  et kuidas see pinnas siis on rikastunud minu aias  ja ja kas on vahe peosöega rikastatud peenardes taimede  kasvatamisel või siis ilma peosöeta taimede kasvatamisel. Ma arvan, et see teadmine tuleb mulle alles mõne aasta pärast. Nii paneme veel umbes 10 liitri peosöe peale tuli mul umbes  10 liitrit laagerdunud sõnnikut ja enam-vähem kolm sellist  pooleteist liitrise kannuvedelikku. Sest ta peaks jääma lõpuks selline. No nii, et seda vedelikku on pealt näha. Ja aeg-ajalt tuleb segamas käia. Päris kohe ei ole mõtet seda nüüd peenardesse. Lisada eriti sellisel juhul, kui kohe istutab  ka taimed, sest süsi vajab laadimiseks aega. Mõnedel andmetel vajab ta seda minimaalselt kaks tundi. Aga ma olen lugenud ka kahe nädala laadimisvajadusest 24  tunni laadimisvajadusest ja mõnel on ta laadinud kohe mitu kuud. Igal juhul sellest ma tegin järelduse, et mitte midagi ei juhtu,  kui see võimalikult vara endal laadima panna. Nii vaatan, kuidas nüüd on, ta peab jääma natuke sellise  selline vetroo. Näeme veel, sest ega seda vedelikku kunagi siin liiga palju  ei ole, seda võib pigem rohkem minna kui vähem,  sest et see süsi peab saama aega endasse seda kõike imeda. Ja lõpuks on, muutub see süsi selliseks no üle kantud  tähenduses nagu laetud akuks. Ainult et elektri asemel on nende söetükkidesse laetud  niiskust ja taime toitaineid ja tänu sellele hoiab ta  niiskus tasakaalu, parandab pinnast ja tegelikult on biosüsi  tõesti aastatuhandeid tagasi juba kasutatav  ja arheoloogid on leidnud mitme-mitme 1000 aasta tagustel  põllulappidel just peosöe jälgi. Nii et et mida tegid meie kunagised esivanemad,  seda võiksime meie ka teha nii. Ja sellise üsna sellise püdela asja ma jätangi nüüd siia  laadima ja teises ämbris on mul siis laetud peosüsi  ja siin on näha, et ta on juba märksa selline koredam,  et ta on seda vedeliku sisse ilusti tõmmanud. Ma olen teda kaks päeva laadinud ja vahepeal põhjast  siis niiskemat peale tõstnud. Nüüd ongi aeg hakata tomateid istutama, neid,  mida me paar nädalat tagasi just pikeerisime. Ta on ikka ilusti pikemaks kasvanud. Kena on ju? Ja kuna see biosüsi ikkagi niipea toitaineid ikkagi välja ei anna,  siis ma istutamisel kasutan alati midagi  ja see on siis vihmaussisõnnik värske kala asemel kalajahu. Ja natukene orgaanilist tomativäetist, sest ma ei ole  sellesse pinnasesse siin praegu muid toitaineid lisanud. Ja nüüd, kuna mul on need tomatitaimed, kes paar nädalat  tagasi vaatas niimoodi topelt istutatud,  siis ma jätan neile natukene suurema vahe,  et ühe panen siia ja teise kuhugi siia, kus see  kalajahukauss on. Et nagu ikka istutamisel tuleb teha auk ja teen  nii sügava, et kuskil need esimesed lehed lähevad  ka veel mulla sisse. Nii need väetised mitte ei pane sinna põhja,  vaid segane, pigem siia külje peale, sellepärast et mulla  sisse jäävatele tomativartele tulevad juured. Ja need juured hakkavad toitaineid omastama  ja need on üsna pinna lähedal, sest kes siin seda mulda nüüd  on jälginud, see siis on tegelikult vist näinud,  et mul on siin selline kastmisvoolik. Tegemist on im poolikuga, mis kastab üsna palju seda  mullapindmist kihti ja kui ma olen sügisel tomatid ära võtnud,  siis ma olen näinud hästi rasvased juured on taimedel,  just pigem selles ülemises kolmandikus peenrast sellest hetkest,  kui ma hakkasin neid taimetoitaineid pigem taime külje peale panema,  sain ma suuremat saaki kui siis et kõik sinna kõige põhja matsin. Soovitan teil ka vaadata ja teha selliseid katseid,  nii. Kaks tomatitaime siin kõrvuti, Need muidugi tuleb  eraldi siis üles siduda. Tõmban nad natukene eemale ja siis hakkan neid lehti,  mis neile siia vastastikku hakkavad kasvama,  neid rohkem näpistama, et see on niisugune tomati kujundamine,  see kahe taime kasvatamine. Ja kindlasti panen sildi. Siis ma tean, mis siit on tulekul, sviit miljon,  see on selline tore pisikeste punaste magusate viljadega tomatitaim. Panen selle alati ukse juurde, sellepärast et laste lastel  on siis tore võtta. Teise tomatitaime istutan siia, aga vahepeal. Panen siis seda laaditud. Laaditud biosütt, kuna tegu on tegelikult üsnagi kalli materjaliga,  eriti juhul, kui sa seda ise ei tee. Ja kuna minu elamine on ikkagi siin pigem nagu linnakeskkonnas,  siis ma ei saa siin küll kuskil sütt sussitada,  aga kes maal elab, nendel tasuks internetis jälgida. Erinevad ökokogukonnad teevad selliseid teabepäevi  ja on teinud ka sellist ühis söe suitsutamist,  et ma kujutan ette, et kui seda huvi rohkem tekib,  et ju neid igasuguseid õppepäevi tekib, ka rohkem. Paki pealt ma lugesin, et umbes ruutmeetri peale pannakse 10  kuni 30 liitrit, no ma nii helde käega ei pane,  sest see on tohutu kallis, aga natukene ikka siia lisan,  saab siis näha. Ja selleks, et see siin kõik nagu raisku ei läheks. Istutan ma siia ka ettekasvatatud salateid  ja erinevaid maitsetaimi. Ja ma avastasin, et väga hea on nende pisikeste  mullakuubikus kasvanud taimede istutamisel kasutada sellist  sibula istutajat teed augud sisse. Ja siis need, neid taimi võib siia niimoodi kunstiliselt istutada,  et oleks ilus vaadata. Siin on näha, et millised siis need mullakuubikust kasvanud  taimed on, et ilus, niisugune juurikapall. Ja ma peaks ütlema, et väga hästi hoiab tõesti see mullakuubikniiskust,  et kaks korda nädalas oli vaja ainult kasta. Kolmapäev ja pühapäev ja taimed ei kuivanudki ära. Kasvatage siis ikka endale ise söögikraami. Ja ilusat aiandusaastat teile kõigile.
