Reedest, seitsmeteistkümnendast juunist näeb Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis näitust maailm läbi esemete. Ja see tutvustab Poola ja Eesti kaasaegsete naisdisainerit loomingut ja stuudios on nüüd selle näituse kuraator Triin Jerg läinud. Kuidas selline näitus Eestisse tuli? Tere ja suur tänu kutsumast. Selline näit tõus sattus Eestisse tänu sellele, et algnäituse kuraatorid siis soovisid algatada sellise projekti, kus näitus reisiks siis ühest riigist teise ja igas riigis tekitaks siis ka dialoog kohalike kaasaegsete naisdisaineritega, ehk siis, et kui ta praegu alustab meil siis Eestist ja näitame sinna kõrvale siis ka meie enda kaasaegseid silmapaistvaid naisdisainereid siis järgnevates riikides omakorda siis nii-öelda kasvatatakse sellist teadmist sinna juurde, et igast riigist siis leida need kohalikud kaasaegsed naisdisainerid. Et meil on suur rõõm, et see algab just nimelt Eestist siis ja loodetavasti siis, kui ta edasi reisib, siis saame veel väga paljude erinevate huvitavate riikide kohta teada enam. Ja kui palju neid disainereid siis on, palju Poolast on palju Eestist on siin praegusel näitusel? Poolast on 16, Eestist on 15. Kuidas siis võiks üldistatult rääkida, et näitus kindlasti sihib mingit ühtset fookust, aga et mis on need erinevused võib-olla Poola ja Eesti disainerite töös või lähteülesannetes hoopis? Väga huvitav küsimus, et ma olen ise püüdnud seda niimoodi lahti mõtestada ka et võib-olla sellised kerged materjali erinevused on selle tõttu, et näiteks meil Eesti kontekstis väga mitu on just nimelt põnevaid tekstiilidisainereid, kuna meil tegelikult on ju tekstiilis väga tugevad traditsioonid ja samuti näiteks nahk on meil Eestis kohalikult, et väga kõrgel tasemel, samal ajal kui näiteks Poola kontekstist on palju enam mööblidisainereid tööstusdisainereid, et eks ta näitab natukene võib-olla seda, et mis kohalikud traditsioonid on, et kuna Poolas on juba 20. sajandi keskpaigast alates sellised tugevad tööstusdisaini juured, samal ajal meil Eesti kontekstis on rohkem tähelepanu võib-olla olnud just nimelt sellistel traditsioonilistel materjalidel nagu näiteks tekstiilile, klaasil ja nii edasi. Milliseid objekte siis enamasti on, milliseid töid tuleb Poolast, milliseid Eestist noh, siin olid nüüd seda kangadisaini mainitud, aga milline see tööstuslikum poolselt poolest on, kuidas seda siia toimetada? Näiteks võiks siit välja tuua, mis on võib-olla küll enam selline kunstilise väljanägemisega ese ja ka näiteks isa Alicia Piellowskalt selline huvitav lamp, mida võiks siis välja tuua. Ja samuti näiteks siis Marie klinska. Adam ževskalt on näiteks väga kaunis selline kapa, mis võib-olla näitab väga hästi sellist Poola mööblidisaini olemust. Kui mõningad sellised huvitavad esemed välja tuua, mis meieni siis on jõudnud Poolast? Kas Eesti disainer, Poola disain annaks kuidagi sel moel ka võrrelda, et Eesti võib-olla tahaks kuhugi Põhjamaade suunas siin soomedisain on ju väga lähedal, aga Poola võib olla. Kas on ikkagi selline tänapäeva mõistes ka veel Ida-Euroopa maiguline või, või see pigem on muutunud? Ma ütleksin, et pigem võib-olla on muutunud selles mõttes seda näitust ongi huvitav vaadata just nimelt, et ta avab sellise väga uue külje, mis on tegelikult võib olla täiesti viimaste aastate arenguid, et kui siin, siis ka nii Poola kui ka meie regioonis on tegelikult esile kerkinud just nimelt väga tugevat kaasaegset disaini. Et ma ütleksin, et Poola disainilt tal on kindlasti oma väga huvitav nägu, et ta ei ole võib-olla niivõrd lihtsustatult massitööstusele orienteeritud eriti mitte need objektid, mis meieni siiani jõudnud aga just nimelt selline kerge nihkega, aga samas väga funktsionaalsed esemed. Et selles mõttes on väga huvitav vaadata, kuidas just nimelt seda funktsiooni esteetikat õnnestub kunstilise visiooniga ühendada ja millised erinevad väljundid siis sealt tekivad ja mida me siis võime näha seal näitusel. Mul seostub Poolaga üks isiklik kogemus, läinud aasta lõpul õnnestus käia Eesti riikliku sümfooniaorkestriga Varssavis, seal oli eufoonia festival, selline noh, suur klassikalise muusika festival ja ka muid žanre oli seal esindatud ja ma just mõtlen selle disainipoolele, et kuidas oli lahendatud kogusis festivali sümboolika kava, raamatud, et tõesti festivalil on suur paks kavaraamat, kõvade kaantega, mida isegi raamatud ei pälvi. Tänapäeval meil Rando modede siis on, seal olid sellised keelpilli eff avad olid lõigatud esikaane sisse ja seal oli tumesiniste kuulda. No ühesõnaga, sinna oli ilmselgelt palju panustatud ja minu meelest isegi mingile disainiauhinnale kandideeris kujunduse valdkonnas. Et selles mõttes jah, võib-olla ongi sellised värsked tuuled, et teema, millega nähakse vaeva ja millesse panustatakse, on siis disain tänapäeva Poolas. Täiesti nõus, et tõepoolest väga palju panustatakse ja väga hea meel on näha just nimelt osatakse sellist pärandit ja traditsioone ühendada tegelikult kaasaegse disainikeelega, et just nimelt näiteks samamoodi selline graafilised saini tugevate traditsioonide ühendamine siis kaasajaga, et seda me näeme samuti ka näitusel olevates objektides, kuidas siis selliseid traditsioonilisi Poola disainile omaseid elemente on ühendatud siis kaasaegse lähenemisega toodud sellisesse uude huvitavasse vormi. Aga ikkagi see naiste teema ka disainis, et meil muusikaski on siin üleeuroopalisi projekte, naised muusikas, et see on ikkagi kuidagi mõnes mõttes veel oluline või naisdirigendid, kuigi naisdirigendid ise ütlevad, et mingit vahet ei ole, et tuleb oma tööd hästi osata. Aga ikkagi, et milline see naisdisainerit, depositsioon või, või meelelaad praegu on ühel või teisel pool. Selles suhtes ma väga ootan huviga võimalust loodetavasti ka Poola disaineritega isiklikult näost näkku kohtuda ja nendega rohkem vestelda, et Eestis just nimelt väga huvitav oligi see, et juba näitust kokku pannes see ei olnud absoluutselt mitte keeruline leida neid naisdisainereid, kuna meil on niivõrd palju väga tugevaid eesti naisdisainereid, et et tegelikult ka siis, kui minna ilma sellise soolise jagamised näitusele siis on näha, kuivõrd tugev roll sealjuures naistel on ja samuti püüdsime ka eestipoolses näituses välja tuua ja natukene ajalooliselt siduda Eesti kohalike ajalooliselt tugevate naisdisaineritega ja samuti teiste naistega, kes on siis oluliselt mõjutanud disaini kulgu. Et kui näiteks Lääne-Euroopa kontekstis väga sageli naised ei ole teatavates valdkondades, eriti näiteks tööstusdisaini saavutanud väga tugevat positsiooni erinevate sotsiaalsete ja ajaloolistel põhjustel siis meile, Eestis tegelikult on olnud väga tugeval kohal naisi samamoodi nagu näiteks arhitekte, kui välja tuua Eesti arhitektuurimuuseumis mõned aastad tagasi olnud naisarhitektide teemaline näit tõus ütleksin, et väga huvitav on just nimelt jälgida seda, kuidas teatavates kohtades Eesti disainimaastiku väiksus on tinginud seda, et naistel on olnud, et võimalik kõrgemale kohale jõuda, võib-olla, kui, siis näiteks Lääne-Euroopas, kus see klaaslagi on nii-öelda võib-olla märgatavam. Ja seda me samamoodi näeme ka tänasel kohal tegelikult naisdisainerid, kes Eestit esindavad, et nad kõik tegutsevad tegelikult väga aktiivselt erinevates kohtades Eesti kunstiakadeemias omaettevõtetes. Et seda on väga huvitav jälgida just nimelt, et tegelikult see naiste positsioon siis Eesti kaasaegses disainis on meil õnneks küllaltki tugevat. Siin on tuntud nimesid nagu nagu Reet Aus ja nii mõni teinegi veel. Aga kas on ka mõni nüüd selline alles tõusev disainer, kes võib-olla ei ole nii tuntud veel? Ma tooksin võib-olla esile, et Kristel Laurits, kes muidu töötab Taanis, et tema mööblikollektsioon sol on esimest korda nüüd Eestis näitusel väljas, et tema, võib-olla eesti publiku jaoks selline uus huvitav leid, et keda võib-olla ei teagi. Ja samuti püüdsime siin jah, erinevaid lähenemisi välja tuua, et näiteks ka võib-olla Johanna Tammsalu nagi nõrk, teavad paljud, aga aga kuna see on jällegi tööstusdisaini alla käib, siis võib-olla väga paljud ei tea Johannata ennast selle taga, kui nad ka tema esemeid teavad. Nii et ei viida veel seda brändi loojat ja eset lihtsalt kokku. Täpselt, et selles mõttes on väga hea meel, kui võib-olla õnnestub avada ka mõnda sellist eset, et mis on inimestele varasemast tuttav, aga võib-olla nad väga hästi ei ole veel ette kujutanud, kes selle eseme looja ise on? Aga kuhu suunas siis ikkagi disain tänapäeval liigub, ütleme nii Euroopas laiemas mõttes võib-olla siis ka Poolast oli siin juttu, aga ka Eestis, et mida on veel märgata või mida on tulnud näiteks täiesti seniolematut viimastel aastatel vä? Eesti disaini viimaste aastate muutustes on võib-olla huvitav näha seda, kuidas individuaalne lähenemine, selline tarbekunstil eripära, et see on natukene küpsemaks saanud, et nüüdseks on väga mitmed disainerid ka jõudnud oma väikeste ettevõteteni, ehk siis, et see, mis võib-olla enne olid unikaal esemed, siis seda õnnestub järjest enam ja enam näha ka väiketööstusesse rakendatuna ja samuti, et just nimelt, et ühendada seda fookusega ringmajandusel keskkonnasäästlikku seal kõik need sõnad, mis meie jaoks tänasel päeval niivõrd olulised on ja mille tõttu me just nimelt peaksimegi kohalikku disaini toetama. Näituse Algse kureerimis printsiibi juures, mis ka meile väga huvitavana tundus ja millega me hea meelega kaasa läksime, oli just nimelt näida Ta disaini kui protsessi. Et lisaks sellele, et näidata seda inimest seal taga siis tegelikult näidata ka seda, kuivõrd erinevad on Nende isikute lähenemised disainile kui valdkonnale. Et selle tõttu näiteks Poola poole pealt on näitusele väga palju toodud ka fotosid protsessist, et just nimelt näidata seda disaineri stuudiot. Et samamoodi ka nende näituse kujundus nagu just eile nendepoolset kuraatoriga rääkisime, siis on loodud nagu selline väike ruum, väike tuba justkui igale disainerile endale, kus me näeme väga hästi just nimelt, et nii-öelda tema enda protsess justkui loodud tema enda stuudio, selline mõtteline laiendus sinnasamasse ruumi. Ja Eesti poole pealt püüdsime seda fookust protsessi lavade läbi disainerite enda sõnade, et selle tõttu oleme püüdnud sinna ka välja tuua näiteks intervjuusid, intervjuukatkeid, et just nimelt avada seda, et kuivõrd erinevalt, et need disainerid, keda ühendab siis Eesti kui riik, samuti siis aeg, kus nad tegutsevad. Et kuivõrd erinevalt nad tegelikult lahendavad disaini just nimelt avada ka kohalikule publikule seda et kuivõrd mitmekesine tegelikult on disain kui valdkond just sellise filosoofilise ja kriitilise mõtlemise tausta poole pealt. Et ma loodan, et ka seda on inimestel võib olla huvitav jälgida, et et just nimelt lahti mõtestada seda, et kuivõrd erinevat viisi võib tegelikult läheneda sellele ühele valdkonnale. Nii et näeme siis Poola disainerid tagatuba köögipoolt, kuuleme intervjuu katkendeid eestlastelt, nii et selles mõttes tõesti see dimensioon on lai, pluss siis lisaks tööd ja esemed, kas esemed on kõik kohal nagu originaalkujul või on esemete fotodka osad. Kõik on originaalkujul ja samuti Eesti poole pealt oleme mõnel kohal ka kasutanud videosid, juhul kui on olemas videod, mis näitavad näiteks tootmisprotsessi, et oleme püüdnud selliseid erinevaid kihte sinna lisada, et just nimelt, et pakkuda võimalikult mitmekesist lähenemist ja just nimelt siis avada just nimelt selle esemete enda, maailma, nende tootmise maailma ja just ka selle disaini kui mõt, et enda sünni mitte ei, ainult disaini kui eseme, vaid ka just nimelt see eseme algvisioon, nii-öelda, mis disaineri peas sünnib. Kunagi sellises varases faasis Ma tahaks küsida veel selle jutu jätkuks siin, et kui populaarne eriala noorte seas Eestis disaini õppimine, disaineriks saamine praegusel hetkel Hea meel on näha, et see populaarsus kasvab meta just osaliselt tänu sellele, et ka näitusel osalevatest disainerite, sest nagu mainitud, siis neist väga suur osa õpetavad tänu nende eeskujule. Siis kasvab disaini populaarsus ja samuti tiga, kuna disainist, esemetest üldiselt räägitakse järjest enam ja noorema põlvkonna hulgas. Just nimelt on ka näha palju suuremat teadlikkust tarbimise suhtes, et milliseid esemeid osta, milliseid esemeid valmistada ja kuidas ka väikesed muutused disainis võivad tegelikult keskkonnas sotsiaalses plaanis viia suurte muutusteni, et just nimelt see, et kuivõrd näiliselt väikesed elemendid võivad tegelikult suure positiivse muutuseni viia Ja igatahes näitus maailm läbi esemete, kus on tutvustatud Poola ja Eesti kaasaegsete naisdisainerite loomingut. See on avatud siis juba reedest, seitsmeteistkümnendast juunist Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja avatud on, nagu ma aru saan, siis septembrini panin just aitäh tulemast saatesse, triin Jerley ja kõike head Eesti disainile. Aitäh.
