Kui võiks arvata, et möödunud nädalate kuumalaine kahjustas viljasaaki, siis Kagu-Eestisse jagus enne palavaid päevi piisavalt vihma, nii et kuumalaine kasvavale viljale liiga ei teinud, tõdes Põlvamaal tegutseva Haameri talu perenaine Ave haamer. No eelmisel aastal oli tegelikult see põuaperiood ikka väga valel ajal ja see kahju, mida see siis tegi, oli ikka oluliselt suurem, kui see tänavu aasta on olnud, et sellel aastal mulle tundub, et on olnud seda niiskust õigel ajal ja seda nagu kuumemat periood just õigel ajal, et pigem ütleme, et eelmine aasta viljakasvatajatele siin Lõuna-Eestis meie piirkonnas oli kindlasti oluliselt kehvem kui see aasta muidugi saak ei ole veel salved, eksju, ma ei tea, mis sügistab. Põllupidajad on viimaste aastate jooksul tehnikat uuendanud, nii et see võimaldab kiiremini reageerida ilmaoludele. Nopri talu peremees Tiit Niilo. Täna ju ikkagi põllumeestel, tehnoloogia läheb võimsamaks ja, ja tööd saavad tehtud kiiremini ja kaasaegse mal moel kui mõned aastad tagasi ja kiirreageerimispõime erinevatel ilmastikuoludele, noh, on eelduseks sellele, et olla tulemuslik põllumees. Kuumalaine ajal oli põllutöölistel raske töötada nii tulipäevase palavuse vältimiseks põllule minna varahommikul, ütles Võrumaal tegutseva jaagumäe talu peremees Tarmo timmi. Või kuumalaine ütleme, on, selles mõttes oli hea aeg, taimed olid jõudnud nagu ilusasti areneda, olid oma juured sügavale välja arendanud ja, ja mulla niiskus oli ka päris hea, nii et see otseselt taimedele nagu kahju või teid. Niiskusvaru oli siiski veel piisav. Aga selles mõttes ta ta väga ei, väga suurt mõju ei avaldanud. Võib-olla selline põllutöödega alustasime hommikul neljast, et inimesed jõuaks põllul olla ja saime selline pealelõunase ajaga selle päeva juba ja padrunid täis tehtud, nii et, et see, see, aga see on jälle omamoodi suveromantika. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
