Varasemast oli teada, et Toilas roosimäel asuvatesse kivi kalmetesse oli inimesi maetud rohkem kui paar 1000 aastat tagasi. 10 päeva jooksul koos Soome harrastus arheoloogidega piirkonda seitse prooviauku teinud Tartu ülikooli uurimisrühm leidis inimtegevuse jälgi märksa varasemast ajast, räägib arheoloogia. Professor Aivar kriiska. Kõige varasemad leiud kuuluvad nöörkeraamika, kultuuri, need on vähe. Nii et põhiline osa on juba hilisemast ajast, aga ka tõepoolest päris kiviaja lõpus enam kui siis 4000 aastat tagasi on siin peatunud mingisugune väikene rühm inimesi, kes esindavad seda nimetatud nöörkeraamikakultuurid. Arheoloogidele pakkus piirkond üllatusi. See, mida me nagu tõeliselt leidsime ja üllatuslikult leidsime, see, mis teeb selle koha praegu huvitavaks on just nimelt see, et tegemist on suhteliselt võimsa asukohaga. Ehk siis on Paksu kultuurkihiga kohad tee üle 50 sentimeetri on kultuurkihi, paksus saan suur. Me teame praegu kindlasti, et asulakoha kultuurkiht katab poolt hektarit, aga võib-olla isegi rohkem, see selgub juba sügisel, kui saame põldude peal käia ja veel vaadata, et kuus asulakoht võib ulatuda. Leidude põhjal võib arvata, et piirkonnas oli kiviaja lõpus ning pronksiaja lõpus või rauaaja alguses ehk umbes 4000 ja 2500 aastat tagasi tõenäoliselt üksikasustus. Hiljem võis professor Aivar Kriisk arvates olla seal aga koguni asula. Ma kujutan ette, et siin erinevatel aegadel olnud on natukene erisituatsioon, kuivõrd seda kivi lõpuosa leida on meil hästi vähe, siis ei välista üldse, et see on mingisugune väikene peatuspaik ehk siis nad läksid mööda mingil põhjusel sõid siin või midagi, läks katki ja see võis olla kõik. Aga kuivõrd me oleme uurinud ainult väga väikest osa sellest asulakohast, siis ei saa ka välistada, et, et siin on näiteks paiknenud üks maja, üks farm või üks talu selline ja, ja ka selles päris rauaaja algupoolel, milliseid leida, et meil on ka päris päris rohkesti ka siin ma kujutaksin ette pigem ühte ühte majapidamist, aga sellest ajast, kui me räägime, et meil on siin sepikoda ja meil on siin pronksi töötlemise jäljed ja mis kuuluvad noh, siis võib-olla seal mõni sajand või mõned sajandid Kristuse sünnijärgsesse perioodi siis siia tahaksin ma teha juba ikkagi küla, ikkagi mitmed majad on need, mida ma kujutaksin ette. Esimesed jäljed muinaseestlastest leiti Roosimäel siis, kui sinna kaevati teises maailmasõjas kuulipilduja pesa. Aivar kriiska. 1900 neljakümnendatel aastatel kaevati siin kuulipildujapesa ja selle käigus leiti üks kalme kivikalme juba 1000 943. aastal, ehk siis veel sõja ajal oli selline arheoloog nagu Martin Herem, kes teostas siin kaevamisi ja veel ka pärast sõda, ta kaevas siin ja see, miks oleme meie taas selles samas kohas, oli põhjus või on põhjus selles, et tema kaevamiste käigus leitud savinõu kilde, mida te oletused võiksid pärineda enne, kui rajatise kivi kalmistu. Toilast raadiouudistele Rene Kundla
