Aednikule teevad kõige rohkem muret kõiksugu taimehaigused  ja kahjurid ja parim, mida ta teha saab,  on neid ennetada. Ja täna ma kavatsengi ennetada kõikvõimalike viljapuude  ja marjapõõsaste haigusi ja selleks teen ma neile  raudsulfaadi lahuse. Raudsulfaat on tegelikult looduslik vahend kuid hoolimata sellest,  et ta on looduslik, tuleb ikkagi tema kasutamisel. Tarvitada enda kaitseks kõikvõimalikke kaitsevahendeid  ja sellepärast on mul ees põll, mul on käis  ja kaitset ma panen kummikindad, ma panen pärast  kaitseprillid ja peaks panema ka respiraatori,  aga kuna ma pean teiega rääkima, siis ma ei saa seda panna. Katsun hoida alla tuult. Raudsulfaat soovitan alati, et kui te võtate mõne vahendi  originaalpakendist välja, siis kirjutage peale,  mis asi see on, ja selline kõige tavalisem lahuse kontsentratsioon. Ja ma teen oma puude ja põõsaste pritsimiseks viie protsendi  se lahuse. Ja selle jaoks paneme selle käima. Viie protsendiline lahus umbes kahe liitri kohta mul on siin  väikesed põõsad. Tähendab seda. Et ma panen kahe liitri kohta umbes 100 grammi sulfaati Kolm kuni viis protsenti lahust on seetõttu antud. Et ega see raudsulfaat ei kipu täielikult lahustuma. Nii et umbes 100 grammi võib panna. Siis on kindel, et see lahus enam-vähem sellise  kontsentratsiooniga ka tuleb. Nii. Raudsulfaat on selline aine, mida siis ei tohiks metallses  nõus lahustada, hea on võtta saada plastik  või siis klaasanum ja vesi peaks olema kuskil niimoodi 50  kuni 70 kraadi. Saad saad? Seda mõõta sellega, et ma saan sõrme sinna vee sisse panna,  no nii, nibin, -nabin. Nii üsna halvasti lahustub. Niipea kui vesi hakkab jahtuma, siis ta enam hästi ei lahustu. Ja kui need kristallid No natuke jääb siin põhja. Kui need kristallid on enam-vähem lahustunud Siis saab selle vedeliku sinna pritsi sisse valada. Ja päris hea. Ja nüüd ma võtan sõela, et siis eemaldada siit need  võimalikult suured tükid, mis siin sees on. Mul on spetsiaalne aianduslik sõel, aga võib võtta  ka mõne sellise majapidamissõela aianduslikku kasutusse. Ja siis valada see segu siia sisse. Natuke läks üle kahe liitri, järelikult ongi selline kolme  viie protsendiline vahe. Ja panen selle kinni. Nii. Ja kuna talv on selline aeg, et kipuvad ka metsloomad käima,  siis ma ikka igal aastal värskendan metsloomapeleteid  ja ma teen selleks veel nüüd siin hästi kiiresti vere pasta valmis,  millega ma siis need. Potsikud pärast kokku pintseldan, verepasta on  siis selline lõhn, mis mets kitsedele ei meeldi  ja peletab neid natukene eemale. Küll, aga ma tean oma kogemustest. Et kui metskits ikkagi maitse suhu saab? Siis ega see verepasta ainult ei aita. Seda tuleb käia uuendamas ja need peletid,  et tuleb sõna otseses mõttes kitsele nina alla torgata. Vere jahust ja, ja seekord siis täiesti külmast veest,  teen ma sellise hapukoore taolise pasta ja see tuleks jätta  kuskil niimoodi 10-ks minutiks ka siia paisuma  ja see on just see aeg, kui ma saan viljapuud  ja marjapõõsad ära pritsida. Nii selle jätame siia ootama. Ja läheme pritsima. Pritsimiseks on hea valida selline tuulevaikne  ja küllaltki soe ilm sellel aastal on, on sügis olnud helde tavaliselt,  et saab seda pritsimist teha siis, kui oktoobris juba on  lehed langenud, aga nüüd on novembrikuu ja,  ja ikkagi on veel näha mõned lehed peal. Et vali siis selline mugav ilm, vaata et sa endale peale ei  pritsi ja alusta pritsimist niimoodi ülevalt. Ja jälgi, et kõik oksad ja lehekaenlad saaks ilusti  niisutatud ja korralik pritsimine on selline,  et puu sõna otseses mõttes süda tilgub. Selliseid väikseid puid on üsna lihtne pritsida,  aga kui sul on suur õunapuu, siis kindlasti kindlasti vaata,  et sa oleksid kõiksugu kaitseriietega varustatud. Sellepärast et raudsulfaat jätab plekid nii kangaste peale  puidu peale kivide peale. Et ei ole mõtet lasta ennast nagu mustaks igatepidi  raudsulfaadiga võib pritsida ka muru, kellel on väga-väga  vihane sõda samblikega ja sammaldunud muruga  siis näiteks vanadel õunapuudelt, mille tüved on sammaldunud,  võtab ta ka selle sambla lahti ja see tähendab seda,  et ta, et ta ka kahjureid peletab. Kuna kahjurid meel ei ole, siis võimalik sambla  ja tüve vahele talveunne pugeda. Ja kuna üks osa on mul siin juba pritsitud  siis ma lähen võtan need verepeletid ka. Selle ajaga, kui ma pritsisin, on see segu mõnusalt paksenenud. Just täpselt nii palju, et saab neid terakuta,  potte. Seest määrida. Minu hinnangul on see terakutapott kõige mõnusam peleti  tegemise vahend, sest et ta on poorne. Ja see verepasta haakub siia siia sisepinnale hästi kinni. Ja vihm, tänu sellele ei saa teda kohe maha pesta,  sest me paneme ka poti tagurpidi pulkade otsa. Talve jooksul tuleks aeg-ajalt neid peleteid kontrollida. Kui on väga soojad ilmad, siis kipub see vere jahu hallitama  minema ja kui ta hallitab, siis tal enam sellist lõhna ei ole,  mis kitsi ja jäneseid ja keda veel kõik,  et siis tasuks potid seest puhtaks. Pesta ja neid uuesti selle selle verepastaga töödelda. Ja nüüd on aeg potid paika panna. Minul on aias sammas õunapuud ja kõige hullem,  mida metsloomad võivad samas õunapuudega teha,  on see, et nad võivad seda tüve vigastada. Ja sellepärast panen ma nüüd, kui maa on veel pehme. Nende puude ümber, sellised pikad dokid. Mille ümber ma saan siis hiljem panna kas võrgu või,  või mõne muu kattematerjali, kasvõi nööri  mis siis takistab metskitsedel selle puu juurde jõudmist. Ja nüüd kõige selle lühema pulga otsa? Ma panengi selle peleti, et siis see jääb kitsele nina  kõrgusele ja peletab teda siit eemale. Nii paneme sellega ka veel. Siin on veel lehed peal. Seda ma vast pritsin mõne aja pärast. Aga need pulgad võin juba paika panna, sest tegelikult võib  juba pritsimise ajal need pulgad olemas olla. Ja kuna Ma olen istutamisel jätnud puudele originaalsildid,  alles need umbes üks-kaks aastat peavad ilusasti vastu,  aga hiljem võib juhtuda, et nad murduvad ära  ja siis ei mäleta enam, mis sordiga oli tegu. Ja kuna mulle kingiti ilusad vasksed sildid,  siis nüüd ma asendan need originaalsildid. Mul on sellised vasksed sildid. Need peavad ilmastikule ilusti vastu. Ja ma kirjutan siia ainult sordi nime sest seda,  et ta õunapuu on seda üldiselt, ma tean ikka ise. Mul on plaan nende siltidega kõik suuremad puud  ja põõsad ilusti ära sildistada, et siis,  kui külalised tulevad, siis nad ei pea minu käest küsima,  et kes see sul siin kasvab või kes see sul siin kasvab? Raudsulfaadiga pritsimine on selline sügisene ennetav  pritsimine aga kevadel enne pungade puhkemist,  siis võtame vasksulfaadi ja pritsime veel. Nüüd on õpetussõnad räägitud, võib prillid ette panna. Ja jätkata pritsimist.
