Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru
keskhaigla ning Pärnu haigla on neli verekeskust Eestis,
kus on võimalik verd loovutama minna. Eelkõige vajavad inimesed vereülekandeid operatsioonidel, rasketel
sünnitustel või pärast avariid. Korraga võetakse toonuritel 450 milliliitrit
verd ning ühe loovutus korraga saab aidata kuni kolme patsienti. Praegu on verekeskustes kõige suurem puudus null
veregrupist jätkab Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskuse
kvaliteedijuht Merle keps. Kepsi sõnul käib Tartu Ülikooli kliinikumis umbes 40 kuni 50 doonorit
päevas, kuid 10 protsenti neist saadetakse ukse peal tagasi. Peamine põhjus on madal hemoglobiini tase. Kuna punalibled säilivad vaid 35 päeva,
siis vajatakse uut verd kogu aeg. No meil võiks olla siin ikkagi selline 30 40
doosi, kui me, kui me oleme noh,
igapäevases töös ja rahu aga täna hommikul läinud nii palju ei
olnud, et nüüd ootame ikka jätkuvalt neid null negatiivseid doonoreid. Ida-Viru keskhaigla vereteenistuse kvaliteedijuht Anna kromova sõnas,
et kahjuks on peredoonorite arv olnud viimastel aastatel languses. Veredoonorite arvu languse põhjuseks võivad olla näiteks Eesti elanike
vananemine doonoriks sobiv isik on kuni 65 aastat
vana elanike arvu vähenemine eriti Ida-Virumaal. Eelmisel aastal oli Eestis kokku üle 28000
veredoonori, viimati olid näitajad nii madalad aastal
2000, mil verd käis loovutamas 28781 inimest. Tervise arengu instituudi tervisestatistika osakonna
juhataja Jane Idavain selgitas, et kui doonoreid juurde ei
tule, võivad arstid ühel hetkel langetada keerulisi otsuseid. Üks hetk hakkab tekkima see olukord,
kus on vaja teha valikuid, et kellele me seda anname. Ma arvan, et ükski tervishoiutöötajaid ja sellise otsuses olla. Sel suvel korraldatakse doonoripäevi üle
Eesti koroona pandeemia tõttu ära jäänud kampaaniat loodetakse järgi
teha ning verekeskuse verebussid sõidavad nik Kuressaarde Paidesse,
Rakverre kui ka maardusse, kus inimestel on võimalik verd annetada.
