Alles kuu tagasi valmis 23 kilomeetri pikkune lõik Eesti kogu piirist sarnaselt plaanivad leedukad septembriks 500 kilomeetri pikkusel Valgevenega jagatud piirilõigul rajada tõkked ja paigaldada kaamerad. Ka lätlased ehitavad piiri ning isegi soomlased on viidanud plaanile idapiiri tugevdada. Kõige iseloomulikum näide Euroopa uuest innukusest idapiir kinni müürida on vast juuni lõpus Poolas valminud 186 kilomeetri pikkune 5,5 meetri kõrgune teras taladega müür riigipiiril Valgevenega. Kokku läks poolakatele maksma pea 350 miljonit eurot. Poolat terasmüür jääb siiski tõenäoliselt erandiks, enamjaolt kulgevad piirid mööda looduslikke barjääre, selgitab PPA piiri haldusbüroo juht Eve Kalmus. Tara ikkagi ehitame sinna, kus seda on võimalik võimalikult efektiivselt kasutada. Et nagu ma ütlesin, osad piirilõigud ka meile ei tule Tarastatuna vaid Me katame nad siis erinevate seirevahendid, et ei ole mõtet tara ehitada poistel aladele, kus esiteks taristu on väga raske ehitada, ta tuleb kindlasti ääretult kulukas ehituse mõistes ja, ja seda efektiivsust ta meile ei too, mida me tegelikult ootame. Nii nagu ei ehita tara Eesti Peipsi järve kaldale, ehita poolakat ka tegelikult ära pugi jõe kaldale, mida mööda kulgeb lõunapoolsem lõik Poola ja Valgevene piiri. Koos piiritaristuga on riigid parandamas oma seadusandlust, et lubada hübriidrünnakute puhul paremini toime tulla. Kui Valgevene või Venemaa peaks massiliselt suruma migrante üle piiri, ei soovi riigid survele alluda. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütleb, et vaja on leida tasakaal. Rahvusvahelise õiguse nõue on, see piirid ei olegi päris hermeetiliselt suletud selles mõttes, et näiteks kui, kui mingisuguses piirikohas piirivalve näiteks tagab kedagi ma tea pildile nii-öelda ebaseaduslikult lähenema katsed seda piiri ületama siis ta tegelikult saab viidata sellele, et nii-öelda legaalne kohta süüli taotlust esitada on võib-olla võib-olla sama piiri ääres mõnekümne kilomeetri kaugusele ja, ja see annab siis ka legitimatsiooni seda piiri kaitsta. Ehk mitte ainult ei piisa raudteetarade ehitusest, riigid peavad leidma ka viisi, kuidas suurt migrantide hulka menetleda. Või siis õiguslikud alused, et sellest keelduda.
