Millal me saaks üldse prognoosida praeguses olukorras ennustada, et me saame selle gaasi hinnatõusu kasvõi näiteks pidama? Vastus on lihtne, siis kui sõda Euroopas siin lõppeb, nii kaua sõda käib, on, on see suhteliselt võimatu ennustada, mis, mis need sinna, et teha võiksid, ehk ehk see tähendaks seda, et kui on sõda läbi, siis sõltub muidugi poliitikutest inimeste tahtest, kas ärisuhted Venemaaga taastuvad, kui nad taastuvad, siis, siis millal, et siis selle süsteemi defitsiitsus, energia puudujääk ei ole enam probleemiks ja siis ei saa hinnad minna ka enam nii kõrbed. Konist lisab, et kindlasti ei saa energiajulgeoleku kaalutlustel Venemaaga taastuda nii tihedaid ärisuhteid kui varem. Veel on paratamatu, et vene energiakandjate asendamiseks tehtud investeeringud tuleb tagantjärele kinni maksta kõrgemate energiahindadega. Professor rõhutab, et Euroopa energeetiline sõltumatus on tänapäevase tehnoloogia juures vaid unel. Taastuvenergia piisavaks säilitamiseks puudub võimekus. Kui kivisüsi välja jätta ei leidu Euroopa maardlate ska piisavalt energia tooret juhitavate tootmisjaamade jaoks. Kivise suuremahulise kasutamise on aga keskkonnamõjude tõttu Euroopa riigid välistanud. Eesti saaks siiski loota põlevkivile, ütleb Konist. Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturuhindadest siin aasta eest. Tehnikaülikool ja Tartu ülikool tegi uuringu, kus me ka näitasime ära, et tehnoloogiliselt on võimalik rakendada põlevkivitööstuses põlevkivienergeetikas süsiniku püüdmise tehnoloogia, et tegelikult tähendab siis seda, et me suudame neid kliimaeesmärke täita, et aga põlevkivi kasutamisega Süsinikupüüdmine kätkeb samas ka kulu 80 eurot süsihappegaasitonni kohta viitab konist taas uuringule. Kui nüüd liitlase, CO2 püüdmine energiatootmise omahinnale, siis me jõuaksime sinna elektri megavatt-tunni hinnaks kusagil 110 kuni 130 eurot. Aga see tähendaks seda, et siis me seda CO2 kvooditasu maksma läheks ja see oleks see hind, mida me siis saaksime garanteerida.
