Noh, kõik on minu jaoks väga kiiresti käinud, et kui rohkem kui kuu aega tagasi Ma teadsin, et ma lahkun transpordiametist ametniku keerulises töös, siis peale seda vähemalt kuus inimest saatsid mulle selle kuulutuse, et, et ma võiksin justkui siia sellesse ametisse sobida endise tööülesanded, on see siis täies laevas olnud, kui logistikat juhtinud Eesti postis või seesama transpordiamet siis ju siis see määravaks sai siia ametisse tai, et eks siis tuleb vaadata äri äriühingusse sisse ja vaadata selle pilguga, kuidas siis võimalikult heaks teenindusettevõtteks, kuidas organisatsioon võimalikult avatud oleks. Problemaatikaga, mis te olete üldiselt kursis, aga millised on põhilised väljakutsed või probleemid? Eks see tegelikult sisse minek probleemidesse alles tuleb, et olen samasugune avaliku ruumi info kasutaja olnud, kui ma arvan, enamus raadiokuulajaid kindlasti on see, et igapäevaselt me näeme, et tegelikult bussid ja trammid ja trollid sõidavad, kliente teenindatakse, minu üks lubadusi oli, et punkt üks on see, et me saaksime veel avatumaks ja ütleme, äriühingule omaselt sellise efektiivseks äriühinguks. Teiseks oleks see, et teeninduse tase veel tõuseks ja kolmandaks see, et see töötaja oleksin rahul iseendaga, oma tööga ja oma töökeskkonnaga, nii et eks nende kolme punkti osas tuleb hakata siis minema. Tavaliiklejana on kindlasti tekkinud mingid küsimused, et miks see just nii on ja nüüd saab siis hakata nendele vastust otsima ja kas on seda võimalik muuta, on midagi konkreetset välja tuua? No ma ütleks alati seda, et seesama bussijuht, trammijuhti trollijuht on tegelikult hästi palju Eesti liikluse koordineerija kujundaja, et kui transpordiamet, mis sai ka vastutajad koos PPAga sellise üldise liikluskultuuri eest ja erinevaid kampaaniaid mõõdet, siis siis tegelikult see osa on kindlasti see, kus me saame kõvasti Eesti kultuuri arendamisele kaasa aidanud mõelda, et õnnetusi ja, ja meie kultuur oleks ja veel liiklusskulptuur oleks veel viisakam vara.
