Suvisel ajal jääb Lõuna-Eesti metsades
viibijatele üha rohkem silma kuivanud kuusepuud või lausa suured
metsamassiivid, kus puude kuivamise on põhjustanud kooreürask. Riigimetsa majandamise keskuse metsades tehakse pidevalt
vaatlusi kui ulatuslik konkure raskite poolt tekitatud
kahju ning selgitatakse välja, kuidas kahjurite levikut peatada,
ütles RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres. Meie sirel tuginedes saame tõdeda,
et kõige rohkem esineb
kahjustusi Lõuna-Eestis praegu silmast sisse Põlvamaa,
Võrumaa Valga-Tartu maantee, seal on üraski, kas on meil kõige rohkem
muudes maakondades natuke pisut vähem ja lisaks ka Kesk-Eestis,
Järvamaal oleme täheldanud. Ta on keskmisest kahestusi rohkem,
kindlasti tuleb olla metsaomanikel valvas ja selle üraski
probleemi valguses tõsiselt jälgida,
millised arengud metsas toimuvad? Kuuse-kooreüraski poolt tekitatud kahjustustega on hädas
ka teised Euroopa riigid. Eesti maaülikooli Tendroloogia ja metsa entomioloogia
kaasprofessor Ivar Sibul. Ega Eesti ei ole üksinda hädas selle liigi laialdase leviku ja
hävitustöödega kuusemetsades vaid see on tegelikult kogu Euroopa
probleem nii kesk-Lääne kui kui ka Ida-Euroopa riikides ja, ja see on
juba kestnud 10 aastat ja, ja põhjus on ikkagi kliimamuutus. Põuased, suved, järjestikused vähene sademete hulk. Sibula sõnul soodustab kuusikutes teiste puuliikide eemaldamine kooreüraski levikut. Liiga palju oleme rajanud omal
ajal kuuse enamusega puistud ehk siis muusikutest on välja raiutud
tema eluperioodi jooksul teised puuliigid,
kaaspooligi lehtpuud, segapuistud segametsad
on kõikidele kahjustustele vähem vastuvõtlik. Ivar Sibul kinnitas, et kuuri raskite
levikut aitab peatada vaid läbimõeldud metsa majandamine. Seda probleemi saab teadlikult lahendada ainult läbi väga
õigesti organiseeritud ja planeeritud raiete. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
