Peipsil kehtestatakse iga-aastaselt kalapüügikvoodid,
jätkab keskkonnaministeeriumi
kalavarude osakonna peaspetsialist Margus Salundi. Kvoodid on vajalikud selleks,
et säilitada kalavarude stabiilne seisund ja et,
et püütakse ülemäära, et oleks ka järgnevatel aastatel
võimalik siis ühte või teist liiki või kala püüda järvest. Järve ühesõnaga ei püütaks tühjaks. Salundi sõnul annab Tartu Ülikooli mereinstituut hinnangu kalavarude
seisundile katse püükidega, püüke korraldatakse järve erinevates
osades erinevate püügivahenditega ning erinevatel aegadel. Ja samasugust tööd siis tipa venet pool ja kui need andmed on koos,
siis toimub tavaliselt iga aasta sügisel
novembris Eesti ja Venemaa vaheline kalanduskomisjoni istung, kus siis
need mõlema poole teadlaste andmed võrreldakse omavahel ja lepitakse
kokku kuuvoodid siis lähtuvalt kalavarude seisundist. See aasta on aga näiteks kohakvoot langenud 75 tonni, rääbise kvoot 35
tonni ning tindikvoot on langenud 165 tonni. Tindivõrguseisundile anti selline hinnang,
et tindi värv on sellises olukorras,
et ei tohiks üldse tööndusliku püüki teha ja selle aasta kvoot
on ainult viis tonni, mis on mõeldud teaduspüügiks. Peipsil on heas seisus aga latikas ning
särg nende kvoote tavaliselt täis ei püüta. Saaremaa Sõrve poolsaare
kalur Toivo pära püüab suviti aga peamiselt lesta ning angerjat. Aastatega on aga poolsaar kala vaesemaks jäänud. Mis puutub räimepüüki, siis räimest ei ole juba mitmel nagu on,
aga ikka väga vähe ja on siin arutletud, miks teda ei ole,
miks ta meie randadesse kudema ei tule ega. Istume siin-seal hülgeid, räimeparved võib-olla ära peletavad, laiali,
ajavad kormoranid, võtavad kinni. Suvel Saaremaal lestast
ilmaie kuigi saak on viimaste aastate jooksul langenud
Vits mõrraga püüdes olid veidi rikkalikumad,
aga võrgupüügiga ka, eks ta on,
erinevalt Saaremaa põhjarannikul resin veere sadama kandis ja,
ja Mustjala ja siin on, seal on kalu, eelmine aasta oli lesta päris
hästi kuigi küsimus jälle, et kui suur ta on ja kui rasvane.
