Eesti poelettidelt kadunud vene
päritolu perioodika moodustas lehepunkti tegevjuhi Kristo Heinmaa
sõnul ühe kolmandiku kõikidest müüdavatest ajakirjanduslikest
toodetest. Rimi ostujuhi talis raagi sõnul
nende pood aga vene perioodika kadumine mõjutanud ei ole. Tõenäoliselt on seal ikka selleks, et
inimesed supermarketisse või toidupoodi nii-öelda ei tule ostma
peamiselt ajakirjade ajaleht, et see on pigem selline kaasost,
et, et me väga suurt mõju ega ka
klientidelt väga tagasisidet selle kohta saanud ei ole. Prisma sortimendi ja hankedirektor Tõnis Tomingas ütleb,
et mingil määral on vene kirjanduse kadumine neid aga mõjutanud. Lehepunkti, kes on ainuke jaekettidele ajakirjanduslikke tooteid,
tareni või ettevõtte, mõjutas aga toodete kadumine väga palju. Kui me räägime Iraasiliselt ehk siis, et kui palju Neid tooteid oli,
siis, siis see on ikkagi kolossaalne number ja, ja, ja Eestis on
väga palju tegelikult vene keelt kõnelevaid inimesi ja mingil
hetkel sellel hetkel siis meil kuni tegelikult suures pildis ka
tänaseni tekkis lihtsalt nagu vaakum või noh, selles mõttes, et neil
ei olnudki enam oma harjumuspäraseid tooteid enam üldse võimalik osta. Heinmaa toob välja, et sortiment on kõikides poodides väga erinev,
mistõttu võis toodete kadumine mõjutada ka hoopis Maxima kliente. Maxima on rohkem selline,
noh, ma ei tea, kuidas nad iseenesest identifitseerivad, aga, aga meie
nii-öelda kaubamüükide osas siis julgen öelda,
et rohkem selline nagu venepoolsem klient. Et, et vene venekeelne ajakirjandus müüs kõige paremini Maximates. Toodete asendamine kodumaiste kirjastuste omadega on aga heinmaa sõnul
raske, sest on keeruline panna kokku toimetust,
kes kvaliteetseid venekeelseid väljaandeid looks. Küll me oleme suutnud Lätist Leedust kuskilt mujalt
riikidest toimetada, mitte vene päritoluga venekeelset ajakirjandust. Aga et selle nii-öelda selle tühimiku täitmine võtab väga palju aega. Asenduste toomine välismaalt on aga eestisse
keeruline, kuna oleme teiste suurriikide kõrval niivõrd väike turg. Meie mahud on nagu naljanumbrid nende igapäevaste müükide juures. Me ei saa tooteid, mida me tahaksime. Lisaks toob heinmaa välja,
et ka väga erilised nišitooted on Eestis ebaatraktiivsed. Tegelikult on väga palju põnevaid ajakirju,
et näiteks ma isiklikult oleme siin, noh, eks meie lehepunktis kõik
oma kolleegidega oleme nagu visanud õhku,
et mida võiks tuua ja vaadata, uurida,
puurida, siis noh, ma toon näite, et näiteks mingi mingi poksiajakiri
näiteks oleme proovinud, oleme võtnud mingeid autoajakirju,
vormeliajakirju mingit oleme võtnud isegi mingi rongi,
mudelismi ajakirju, aga noh, kui nad ei müü,
siis pole mõtet ka hoida neid siin koormata riiuleid ja kanda kahju.
