Kohaliku omavalitsuse üksustele, mille territooriumil paikneb
tuuleelektrijaam, hakatakse maksma keskkonnahäiringu hüvitist. Riigikogu liikme Kristen Michali
sõnul on hüvitise saajate arv teada vaid omavalitsustele. Teda tasub, makstakse omavalitsustele ja
inimestele ja ka näiteks kalandusettevõtjatele,
kui see on mere peal maismaa tuuleparkide puhul on see 50
protsenti omavalitsusele ja 50 protsenti inimestele ja
siis inimeste puhul see maksimaalne ülempiir on kuus alampalka,
ehk praegu on see ligi 4000 eurot aastas maksimaalselt ja merel on,
see puudutab neid omavalitsusi, mis siis jäävad kuni 20 kilomeetri
kaugusele ja seal siis makstakse nii omavalitsustele kui ka
kalandusettevõtjatele siis 10 protsenti, siis keda siis see mõjutada? Michali sõnul hakkab maismaal asuva tuulepargi hüvitist maksma
tuuleelektrijaama omanik korra
kvartalis ning meres paikneva jaama hüvitist makstakse korra aastas. Maksuamet kogub selle tootjatelt kokku ja
omavalitsus jagab selle elanikele, keda siis see puudutab
ja lisaks, et inimestel oleks kogukondadel oleks hea ülevaade,
kuidas seda hüvitist kasutatakse keskkonnahäiringu hüvitamist siis
selle kohta ka omavalitsus peab selle teab oma kodulehel avaldama. Michal tõi välja, et selline hüvitis on vajalik selleks,
et aitab inimestel tuuleenergiat paremini omaks võtta. Noh, see tasu eksisteerib mitmel põhjusel, esiteks,
et tuulikud siiski mingil määral keskkonda häirivad,
kas siis visuaalselt heliliselt, nii edasi,
et inimestel oleks võimalik neist kasu saada ja noh,
ütleme võib-olla lihtsustatult öeldes, et
ega kui me tahame minna ja tuulikud,
et maismaa tuulepargid ja meretuulepargid on ikkagi eeskätt soodsam ja
puhtam energiaallikas,
siis energia tootmine,
siis tegelikult kogu maailma kogemus ja erinevad uuringud näitavad,
et inimesed taluvad selliseid tehisobjektide tuulikust paremini,
kui nad saavad neist ka kasu, et nad muutuvad kohe hulga armsamaks.
