Täna ringvaates Euroopa põleb ja higistab erakordses  kuumalaines Skype ime Marko Reikopile, kes otsib kuuma eest  varju Berliinis ja Meelis süllale, kes leiutab jahutavaid meetodeid. Londonis jääb põrgukuumus meid aga igavesti saatma,  selgitab kliimaasjatundja. Vahendame ärevaid hetki klaperjahist New Yorgi tänavatel. Ning otsime kodu Skuubile, põgenikule, Ukrainast,  kes paraneb sõjas saadud hingehädadest. Tema on koer, kes armastab rutiini. Aga kes on juba võlunud hoidjate südamed? Skubi on nii palju, kui ma olen viimased tund aega temaga  juttu ajanud, väga rahulik poiss. Teised koerad siin nõmmelt, kõik on nagu hullud oma aedades,  kuuvi läheb rahulikult mööda, ei tee väljagi. Tere õhtust, on neljapäev, 21. juuli, ringvaade suvel  alustab ja me alustame otselülitusega ei kuhugi mujale kui  kuuma aine käes vaevlevasse Berliini, kus on ringvaate  saatejuht Marko Reikop, higistamas Marko,  kus sa seal Berliinis täpsemalt asub praegu su kõrval  paistab mingi kosk. Ma olen tegelikult Berliini raekoja kõrval Berliini raekoda,  näed siin ja siin on üks suurimaid töötavad purskkaevu siin  Berliini linnas ja kui minu selja taga võib-olla on näha,  siis näete, kus härra just parasjagu võtab,  siin selliseid veemaine täiesti ta ujumispükste väel on siin  täiesti naudib seda protsessi, siin just olid mõned noored ka,  tavaliselt on selline lastele selline puhane protseduur,  mida siis siin teha. Et minna sellisel palaval kuuma suvepäeval ennast jahutama  ei kuskile mujale kui purskkaevu, siis näiteks täitsa  täiskasvanud inimene. Ujumispükste väel. Ma tahaks teada, kas sa ise oled ka praegu seal palava käes  aluspükste või ujumispükste väel, kui palav see nädal  Berliinis on olnud. No mul on, mul on riided, riided seljas,  aga eile oli tõeliselt ekstreemne päev, sellepärast et. Temperatuur tõusis siin sõna otseses mõttes 38 ütlevad,  et see on siis absoluutne mõttes selle suve,  et nii palju see temperatuuri enam mitte kunagi ühte korda  ei tõuse, sest 38 kaadi ühe. Kõvaga suur hulk ja see oli siis tõepoolest eile siin  räägitakse sellest rohkem, kui hull on, sellepärast et kõik hommikuprogrammid,  kõik ajakirjandus räägib ainult põhimõtteliselt ühest asjast,  kuidas ennast korralikult jalutada, kuidas nendest  sündmustest hakkama saada, mida peab tegema,  neil on spetsiaalselt müüakse selliseid tuulikuid,  kus siis sealt käe jõul tuuliku tööle panna,  samas endale vett pritsida soovitatakse panna märjad rätsid  ja muide, mis on väga üllatav, Berliinis külma vett tuleb  kraanist mürina sellepärast, üllatav, et näiteks Meil läheb  vesi suviti ka kraanist soojaks, sest siin ei lähe märjad  räti kasta kraani all väga märjaks, võta need kaasa  ja panna õues isegi niimoodi õlgadele. Ja muidugi veepudeleid tuleb palju juua,  mul on ka see väike veepudel ja kuna Berliini kraanivesi on  täiesti joodav, et siis põhimõtteliselt tasub tasub  ka veepudel kindlasti endale kaasas hoida ja,  ja pidev pidevalt juua, seda tavalises kraanist täita muide  ja kodututele, keda siin arvatakse olevat vähemalt 2000,  aga mõningatel hinnangutel siis ka umbes 10000 toodi välja  spetsiaalsed sellised jahutusbussid, et nad saavad  bussidesse minna ja ennast siis aeg-ajalt jahutada,  aga sellisel tavalisel inimesel nagu mina  ja siin on ka needsamad samad võtted, tuleb palju juua  aeg-ajalt sellistest suurtest kaubamajadest läbi käia,  lihtsalt et keha jahtus maha. Me nägime sind eile ka jahutavas koridoris,  see vist kellegi teise koridor, kas sind sinna oodati  või läksid täiesti juhuslikult elust sinna jahutama? Ühesõnaga, aga kuna Berliin on tuntud oma sellise väga  sõbraliku meeleolu ja, ja inimeste poolest  siis keegi mulle midagi paaki pannud, lihtsalt sellised  tavalised kortermajad ja koridorid hoiavad  ka sellist tahet päris hästi ja see tähendab seda,  et et ma lihtsalt mõtlesin, et ma natukene jahutan ennast  seal ja, ja keegi mulle seda otseselt pahaks ei pannud. Sinu selja taga ennast ka nüüd jälle kümbleb taas,  et seda ka ei panda pahaks, muidu avalikus kohas ei tohiks  ju vist nii lahti riietunud liikuda isegi Berliinis. Üldiselt siin ei panda jah, sellepärast et kuna ta on  inimestele mõeldud kinni ja kui inimeste elu on siin väga uudne,  kui tõesti kellelgi on väga ülimalt palav,  siis ta siia basseini võib minna, keegi eriti sellepärast ei  hurjuta ja midagi nagu pahasti ei ütle, aga see meelis teema  nüüd kindlasti kõikidele sakslastele siin on,  nad armastavad sellest tõesti väga-väga palju räägitud. Räägivad, et kui kuu meil on ja, ja nii edasi,  kui raske aga hakkama saada, aga tuleb tunnistada,  et tänasel päeval täna siis juba üks. Pean sellest kuulist mööda ja ma vaatasin,  mis hetk tagasi. Kraadi see ei ole sugugi mitte nii kuum,  siin on muide sooja niimoodi 28 kraadi näitas minu telefoni kraadiklaas,  see tähendab seda, et mul asutus on küll ma sulle praegu  ausalt ütlen, sellepärast tuul puhub, hetkel läks päike pime  taha ja pärast eilset kaheksat tundub see 28 päris nagu jahedavõitu,  võiks nagu vabalt soojem ka olla, et ei ole,  ei oleks midagi midagi halba. Siis ma ei saagi muud siin parata, kui ma loodan,  et sa tuled sealt jahedast Berliinis õige pea koju,  meil siin Tallinnas on natukene veel jahedam,  et siis võtta kasukas ka kaasa. Aitäh Marko Reikop ja rahulikku kodureisi. Ja nüüd me ütleme tere õhtust, London, meil on ühendus  Meelis süllaga, ka Londonis on kuumalaine. Sisuliselt selle nädala jooksul purunes kuuma rekord kaks  korda järjest, Heefrow lennuväljal mõõdeti Suurbritannia uus rekord,  kuumus 40,3 kraadi. Meelis, sa oled, kes seda kuumust Londonis koha peal,  kuidas selles kuumuses üldse elada on võimalik? Siseruumides saab hakkama sellepärast, et, Õnneks on võimalik toas temperatuuri hoida kuskil 30 ringis,  kui ventilaator on olemas. Nii et väga hull ei ole, kui siseruumidesse jääda. Ja seda on ka soovitatud loomulikult nendel päevadel,  et inimesed väljas väga ei käiks ja teeksid kodukontoris tööd,  kui nad parasjagu tööl on. Et temperatuurid on olnud tõepoolest päris kõrged. Ja inimesed on mõelnud, et kuidasmoodi nad  siis saavad ennast jahutada ja, ja väga kummalisel kombel  pole soovitatud näiteks ujumas käia. Sest et vist see ujumisoskus ei ole siin  nii väga levinud ja, ja sellega seoses on  ka ikkagi ohtusid ja, ja hukkunuid olnud,  nii et soovitatakse lihtsalt olla tubaselt  ja ja hoida aknad kinni nendel päevadel,  kui temperatuurid on tõesti üle kolme, viie kraadi  ja 40 ligi. Londonist voolab läbi lai Temsi jõgi, aga mõni purskkaevon  minu meelest seal Whitehalli ümbruses. Kas inimesed veekogudes tõesti üldse ei käi? Eks nad ikka käivad, aga 14 uppumissurma on  ka seoses nende kahe väga kuuma päevaga olnud siin esmaspäeval,  teisipäeval, nii et selles mõttes hoiatatakse ikkagi,  et palun mitte käia ujumas. Ma arvan, et see on väga kummaline soovitus,  ütleme Eesti kontekstis, kus me teame, et on mõnus käia  suvel järve ääres ja ja jõe ääres ujumas  ja ennast värskendamas. Aga, aga ma ütlen, et kultuurid on erinevad ja,  ja võib-olla see ujumisõpetus koolides pole  ka nii levinud, kui meil Eestis. Siin on samal ajal kuumusega ilmselt Londonis  ka üle aegade suurimad tuletõrjeväljakutsed. Ma saan aru, et põlenguid on jälle hämmastavalt palju,  kas tõesti ainult kuumuse tõttu? Kuumus on loomulikult väga oluline tegur siin,  et siin räägiti just, et need paar päeva olid hullemad kui  kui teine maailmasõja järgne olukord üldse on olnud. Et 2600 kõnet tehti ja, ja 40 majapidamis t põles maha. Nii et selles mõttes on tõepoolest päris karmid tulekahjud  olnud siin Londoni ümbruses inimesed ei tea isegi seda. No nüüd tänaseks nad küll teavad, et kas nende maja on alles  või mitte aga inimesed evakueeriti ja, ja tuli levis tõesti  nii kiiresti, et, et ei olnud võimalik panna sellele pidurit. Ja praegu ka hoiatatakse, et siiski lõkkeid mitte teha  selles mõttes, et mitte minna grillima kuhugi parki  sest maapind on jätkuvalt väga kuiv ja, ja lõkked võivad  väga suurteks tulekahjudeks edasi kasvada. Enne kuuma lainet Briti terviseamet ju kavatses lausa  rongiliikluse seisma panna ja koolid sulgeda,  kas seda tehti, kuidas see elukorraldust mõjutanud on? Rongiliiklus on olnud väga tugevasti häiritud  ka nendel päevadel, nüüd pärast kahte väga rekordilist  kuumust on, on pidanud rongiliiklus seisma kohati sellepärast,  et raudteel on olnud ka tulekahjusid. Ja, ja nüüd tasapisi see liiklus on taastumas,  aga tõepoolest, et. Koolid, kus ei ole ventilatsioon olnud nii hea  ja kus ei ole konditsioneere, need on olnud suletud,  samas, kus on olnud siis konditsioneeritud klassiruumid,  nendes on tehtud lühendatud õppepäevaga koolipäev. Londoni asfalt ei ole umbes aastaid niisugust kuuma näinud,  kuidas need tänavad seal on, kas on tõrv minema ujunud  või on asfalt siiski omal kohal tagasi? Tänavatega on veel suhteliselt hästi, aga,  aga Lutoni lennuväljal olid küll takistused seoses sellega,  et see maandumis ja, ja stardirada sulas ülesse. Nii et keset päeva seda seal nädala alguses parandati. Et see asfalt tõepoolest kuidagimoodi ei ole sellisele  kuumusele vastu pidanud. See on huvitav, kui, kui vähe on siin tarvis,  ei tule, tullakse toime, tuleb sügis ja lehed langevad  puudelt ja juba rongid seisavad sellepärast,  et, et lehed on rööbastel kui tulevad miinuskraadid ja,  ja kohe on loomulikult kõik, kõik liiklus seisab  ja nüüd tuleb kaks päeva 40 kraadi kuumust  ja jällegi kõik seisab, et kuidagi väga-väga vastuvõtlik on  siin infrastruktuur. Nendele kliimamuutustele. Uitav ja no muidu Londonis ainult udu, millega leppima peab,  sina postitasid sotsiaalmeediasse pildi ventilaatori ette  laotud jääkottidest, oli sellest siis abi,  kes töötas ja jahutas No kõige rohkem oli abi ikkagi sellest ventilaatorist,  mille ma tõesti siis ostsin, teades, et tulevad väga kuumad päevad. Aga noh, need jääkausid seal, et need tegelikult väga palju  ei aidanud. Et see oli väga hetkeline ja, ja pigem selline emotsionaalne valik,  aga, aga tõepoolest, see ventilaator suutis hoida  toatemperatuuri 28 29 kraadi mis oli päris hea. Aga no ütleme, et kuna siin need majad Londonis on kõik  kivist ehitatud, siis ehkki temperatuurid väljas on juba  madalamad 25 24 kraadi siis toas on endiselt 27 kraadi,  et majad, kivimüürid on üles köetud ja, ja siseruumides on  jätkuvalt ikkagi üsna palav. Mis siis muud, kui soovin sulle sinna pikka meelt  ja rahulikku olemist, ma usun, et see luteri ametijuhi valge,  see ilusti kaitseb kuumuse eest ja püsib sul  ka meel värske aitäh intervjuu eest, Meelis Süld. Aitäh tervitus Eestisse. Ja nüüd on meil siin ringvaate stuudiosse kohale jalutanud  otse aktuaalsest kaamerast, sünonüümeel. Tehtud nüüd hakka meie juures ka seda ilma kommenteerima. Euroopas möllab kuuma laine, inimesi sureb nagu kärbseid,  põud hävitab elus loodust. Kas see ongi meie uus reaalsus ja suved lähevad ki  nii kuumaks? Inglismaale jõudis kuumalaine teisipäeval  ja seal tõesti mõõdeti rekord, siis seejärel liikus  kuumalaine nüüd eile Saksamaale, seal mõõdeti  ka rekord, kusjuures Saksamaal Hamburgis,  Põhja-Saksamaal see rekord peegeldab näiteks meie Eesti  absoluutse kuumarekordi aastat 1992, kui oli eelmine rekord,  et nüüd siis oli 40,1. Et ka sellist empa keratuuri pole siis seal Hamburgi näiteks  varem nähtud. Täna on see kuumus levimas Skandinaavias üle Läänemere juba  meie peale ja noh, loomulikult Poola jääb sinna alla,  Poolas ma juba vaatasin, oli 37, kaheksa kraadi ära,  et eks need maksimumi siin fikseeritakse  siis ka niimoodi õhtu jooksul. Aga, aga noh, meie õhutemperatuur täna maksimaalne,  selline kuni 80 29 kraadi piiril. Et kolmekümmet täna veel kätte ei saa, aga homme  ja homme tuleb meil ka siis 30 ja plusskraadi. Siin Tallinnas, kus ei olegi konditsioneere tänavatel  või kust see 30 tuleb täpsemalt. Tallinnas võib-olla homme muide kõige soojem paik  sellepärast et lõuna-kagutuul õhuvool lõunast see mööda  sisemaad tuleb ja, ja vabalt vabalt võib olla,  et 31 kraadi Tallinnas jah, et noh, igal juhul sellise  numbri ma olen ilmakaardile kirjutanud. Peast, ma ei mäleta, palju Tallinnas rekord on,  aga see 31 ei ole Tallinna kohta tavaline,  see on üsna ebameeldiv siin mere niiskuse õhu käes. Ja et ma vaatasin päevarekordid ka ära, et noh,  eks päevarekordeid võib tulla, et need on kusagil seal 30 31  ja plusskraadi homse osas, et see võib ära tulla küll. Aga ma natuke tahtsin seda Saksamaa osa ka,  et Marko, et kuidas seal pilved juba tulevad  ja 10 kraadi juba jahedam on õhk, et see tundub  nii külm, et tegelikult Marko peaks juba ootama seal  võib-olla mingisugust äikese, vihma ja sahmakaid,  et, et sinna madalrõhuvöönd peale tulnud,  et, et, et etteruttavalt ma võin öelda, et  ega meil ka see kuumus siin nii-öelda püsima ei jää,  et seesama vöönd niiske vöönd nihkub siis juba laupäeval  Eesti kohale ja siis pühib selle väga palava õhu meie pealt Venemaale. See on selline taktikaline pilt, aga suud strateegilist  olukorda hinnates, kas siis vastab tõele jutt,  et Euroopa hakkab kõrbestuma ja kui ruttu see  siis juhtub, et Euroopas hakkab Sahaara moodi liiv olema? Kui me nüüd hästi laias pildis vaatame, siis Aafrika nihkub jah,  põhja poole ja Euroopas tõenäoliselt eriti seal  Lõuna-Euroopas näeme ja me juba näemegi,  et on seda kuumemat ilma Itaalias oli siin artikkel,  et üle 70 aasta pole olnud nii suurt põud Sardiinia kandis ja. Üle 1000 inimese seekord kuumalainesse juba ära surnud  ja on ka suured metsatulekahjud Hispaanias,  Prantsusmaal, Portugalis, mis seda Euroopa õhku  nii kuumaks kütab? Ütleme nii, et atmosfäär on praegu ehitatud nõnda,  et sellist Lääne ja Põhja-Euroopa ilma kujundab ikkagi läänevool,  mis atlandilt pumpab niiskemat õhku Euroopa suunas. Aga kuna see Põhjamaade tuleb nii võimsalt,  see peale need kuumasüstid või soojasüstid on järjest  sagedasemad ja nad tõusevad, ütleme laiuskraadidelt järjest kõrgemale. Nii et need tõenäoliselt sagenevad, aga mitte ainult,  et see meie piirkond, samas nii britid, Skandinaavia,  ma arvan, et Kesk-Euroopa ja meie, meie peame pigem leppima sellise,  veel rohkem vahelduvama või muutlikuma ilmaga. Et on need soojasüstid lõunast ja põhjasööstud põhjast. Ja, ja, ja meie jaoks tähendab seda, et kaks väga erineva  õhutemp paratuuriga Temperatuuri, eks ju kontrasti kohtuvad ja,  ja siin arenevad väga võimsad äikesepilved väga kiiresti,  väga kõrgele. Tugevad vihmavalingud raheterad lähevad suuremaks. Metsamurrad trombid ehk keeristormid, mis äikesepilvede all  kiiresti tekivad ja arenevad, et, et see on küll  tõenäoliselt meie lähitulevik. Sa mõtled lähituleviku all viitkümmet aastat  või viite kuud? Räägime umbes 10-st aastast, ma arvan. No Eesti tänavune suvi suve alguses jaanipäeva järel oli  ikka juba päris kuum, kas see vastab nüüd standardile  või vastab sellele sinu kirjeldatud ilmamudelile,  kus ka meil hakkavad äärmuslikuumemaks minema? See ilmamudel, kus äärmused hakkavad kuumemaks minema,  see juba kehtib. See on juba käes. Ausalt öeldes no mina loodan küll, et mõni soojasüste tuleb jah,  natukene 30 ja pluss veel, et kui see nüüd läheb ära,  siis tegelikult järgmine nädal hakkabki ilm meil lainetama,  et et on paar päeva, kus tõuseb jälle õhutemperatuur üle 25  kraadi ja siis on jälle paar päeva, kus nii kõrgele enam ei tõuse. Aga mõni päev võib olla päris jahe ja kallata vihma. Meie ilma võlu ongi selline vaheldusrikkus. See on see nelja aastaaja eripära, mida muudel  laiuskraadidel väga ei kohta. Tänan sind, Ele Pedassaar, sünootik selliste kommentaaride  eest ja ilma prognoosijatele soovitakse vist,  et läheks ikka täppi, see, mis sa räägid,  et oleks siis homme 31. No mitte just ilma prognoosijate jaoks on kõige tähtsam see  olla õigel ajal õiges kohas ja märgata ohtu õigel ajal. Ja hoiatada? Seekord siis hoiatame, et homme kõik konditsioneerid käima  ja kui üle kuumenete, siis sõitke taksos natuke aega aitäh Ele,  Pedassaar ja välisuudiseid ka seal on meil  ka nüüd põhimõtteliselt samal teemal juttu,  üks näiteid, kuidas kuuma käest pagemine võib viia tõsisesse kitsikusse. Madridis sattus kitsikusse metskult, kes otsustas 40  kraadise kuumuse eest leevendust otsida golfiväljaku tiigis. Paraku ei soovinud või osanud ta sealt enam välja tulla. Igatahes kutsuti kohale päästjad, kel ei jäänud üle muud kui  hiivata ankur kummipaadil ning asuda pahurat looma välja sikutama. Selleks läks vaja nii lasso heitmise oskust,  kannatlikku meelt kui ka jõudu. Aga lõpuks jõudis kult taas kuivale maale. Kuumalaine pole siiski tabanud kogu maailma Peruus on  näiteks hoopis vastupidine mure. Nimelt on suur osa Peruu andidest kattunud lumevaibaga  ja temperatuur langenud alla nulli, seades ohtu mägismaal  elavate põlis rahvaste kogukonnad. Mäestiku kesk ja lõunaküljel ulatub temperatuur praegu  miinus üheksa ja miinus 15 kraadi vahele,  mis on üsna harukordne. Sestap jagasid kohalikud võimud asulates tekke,  seda eriti just eakatele. Keda harjuma? Ilmastikuolud enim ohustavad. Guadalahaara loomaaias Mehhikos on põhjust rõõmustada,  sest viis kuud tagasi nägid ilmavalgust kaks uut Borneo orangutani. Nüüd tähistab loomaaed seda uue orangutanide aediku avamisega. Orangutani tüdrukud andi ja mis saavad ringi joosta 700  ruutmeetrisel alal, kus neile on ronimiseks treenimiseks  ja kiikumiseks ka vastavad atraktsioonid. Borneo orangutanid on väga ohustatud liik. Populatsioon on 60 aastaga vähenenud lausa poole võrra. Lõpetuseks suundume New Yorki, kus rahulikele liiklejatele  avanes möödunud laupäeval õige iseäralik vaatepilt. Nimelt otsisid korravalvurid seal parasjagu taga tänavamüüja  prillid röövinud meest. Kui õige välimusega kahtlustatava ratsapolitseinikule sülle jalutas. Järgnes pöörane jooks ja traav läbi tiheda liikluse. Vapper hobu püsis päti kannul ja õige pea kukkusidki  käerauad mehe randme ümber kokku. Nüüd aga jutustame teile loo Ukraina põgenikust,  kelle nimeks Skubi. Tema on Skuupi, ta on pärit Ukrainast ning Eestis on ta  olnud juba viis kuud, ent endiselt ei ole ta endale leidnud kodu. Skobe'i iseloomu poolest on selline leebe hiiglane,  paraku ei ole ta veel enda hingesugulaste leidnud. Tegeleme aktiivselt sellega. Miks Skubi ei ole kodu leidnud? Skubi on ilmselt palju läbi elanud ja tal on kerge ärevus,  mille tõttu ta ajab oma saba taga. Koerad, kes jõuavad Ukrainast Eestisse, mis neid enim vaevab? Täpselt nagu inimestegi puhul, siis need koerad tegelikult  tõenäoliselt on kogenud midagi, mida keegi peaks kunagi oma  elu jooksul kogema ja koerte jaoks võivad kõige rohkem  hirmutavad ollagi plahvatused ja käivitada sellised  posttraumaatilise stressi sümptomid nagu inimestelgi. Kuid Skuupi. Puhul ongi tegelikult see, et ta on. Muidu väga tore koer, ta on tegelikult väga sõbralik,  mis on hästi tavatu selliste teise ringi koertega nii. Ta praegu tuli kutsuma oma nime kuuldes kohe siia. Et Skubi on tõesti tubli ja tark koer, aga tema on,  tal on selline sundkäitumine, mille puhul me täpselt ei tea,  kas selle põhjus on selles, et ta on midagi üle elanud  või on see geneetilist päritolu või on sellel mingi  füüsiline põhjus, et võib-olla ta elu jooksul viga saanud,  et hetkel ongi tal nii võrratu tiim tegelikult nähtamatute  loomade näol olemas, kes avad välja hetkel,  et kas see on meditsiiniline teema või kas  selle osas ta vajaks võib-olla natuke psühholoogilist abi  täpselt nagu vaata, inimestel on teinekord sundkäitumis,  mõnel inimesel on näiteks sundmõte, et ta peab muudkui käima  ja oma käsi pesemas, siis koertel võib ka esineda selliseid  sundkäitumise saksa lambakoera laadsetel koertel nagu Skuubi  esineb selliseid käitumise sagedamini, sest et seal on  ka mingi teatav geneetiline komponent ja Skuubi puhul  kindlasti on stress tegur. Tema põhiline probleem, miks ta läheb selle saba tagaajamise  peale on see, kui ta ei tea nagu, mida teha,  kui tal ei ole nagu parasjagu midagi teha. Korter ei ole talle ilmselt vast kõige mõistlikum kodu. Ilmselt mitte, ta on ka ilmselt olnud eluaeg õue koer,  nii et ta tegelikult tema jaoks see toakoera elu oleks  ilmselt väga veider ja uus jällegi. Ma. Vaatan, see on juba omaette tegevus, et temaga jalutama minna. Ja talle tegelikult väga meeldib, tal on lihtsalt praegu  siin selles olukorras palju stressi, aga põhimõtteliselt jah,  et ta vajab tegelikult rutiinset jalutamist  ja just sellist mitte pikkasid jalutuskäik mitte väga  intensiivseid jalutuskäike, vaid ta vajab selliseid  rahulikke ühetaolisi jalutuskäik, et tal,  tema on koer, kes armastab nii pool tundi korraga,  võib-olla on piisav, et talle nagu tema puhul on tähtis,  et see jalutuskäik ei oleks väga selline põnev  ja seiklusrikas. Kuidas sai alguse see, et tuua Ukrainast koeri Eestisse? Sai alguse sellest, et meie, Ukraina partner võtsid meiega ühendust,  siis sõjapuhkedes ja palusid abi loomade transpordiga  sõjakoldest siis ohutusse keskkonda. Kuna sõjakoldes jäävad loomad tihtipeale tähelepanuta  siis meile, loomakaitseorganisatsioonina oli oluline  siis anda oma panus, et nad ei jääks tähelepanuta. Kui palju. Tõime siis ära 14 koera ja ühe kassi. Kui paljud nendest loomadest nüüd kodu on leidnud? Kõik loomad on leidnud endale tänaseks head kodud välja  arvatud siis kuubi. Meil oli selline koer nimega, siis Reks,  kes siis samuti saabus meiega Ukraina piirilt Eestisse,  ta oli algselt selline kergelt ülekaaluline,  tal oli raske liikuda, ta oli natukene selline kurvake. Nüüdseks on ta siis uues kodus olnud umbes kaks kuud  ja ta on teinud läbi tegelikult imelise arengu,  et ta on kenasti kaalust alla võtnud, on väga rõõmsameelne,  ta karv ligib palju rohkem, et näha on, et ta on oma uue  kodu ja olustikuga väga rahul, et seda on. Väga-väga tore näha. Inimesed, kes võtavad endale koera, kes on kas lihtsalt  varjupaigakoer või, või siis sõja sõjapõgenik,  mida inimene peab arvestama. No inimene peab eelkõige arvestamagi seda,  et need koerad võivad olla läbi elanud mingisuguseid  selliseid asju, mida esmapilgul keegi ei tea,  et ta noh, näiteks meie Skuubi siin ei tea tegelikult tema tausta,  me ei tea, kust ta tuleb ja mida ta täpselt on läbi elanud  ja sellist koera võttes tuleb arvestada või valmistuda nagu  kõige hullemaks, ehk siis sa võiksid teda käsitleda selliselt,  nagu ta oleks. Nagu ta oleks midagi jubedat nagu läbi elanud  ja mitte nagu haletsevas mõttes, mitte niimoodi,  et sa umbes ma nüüd annan sulle kõik maailma viinerid vaid  pigem see, et selline koer vajab rahu struktuuri,  ta vajab sellist kindlat rutiini ja ta vajab eelkõige  usaldusväärset inimest enda kõrvale, kes arvestab sellega,  et on kõik asjad, mida ta näeb, võib-olla ta näeb neid  esimest korda või ta näeb neid esimest korda positiivses kontekstis,  ehk siis sellise koeraga ei tasu võib-olla kohe minna  kõikidele sugulastele külla ja näidata, et näed  nii tore koer ja talle näidata kohe tramme,  trolle buss ilmselt ei, et ei ole neid näinud  või siis tal võib olla nende asjadega halbu kogemusi,  sellega tuleb arvestada alati teise ringi koera võttes. Mis on need asjad, mis kindlasti Skuupi kodukeskkonnas  võiksid olemas olla, mis talle rõõmu No talle kindlasti teeb rõõmu selline hästi hea,  selge rutiin, aga talle meeldib väga pallidega mängida  ja talle meeldib väga trikke õppida, nii et uues kodus  võikski olla inimesel tahtmine õpetada talle vahvaid trikke,  et ta tõesti õpib väga kiiresti, et näiteks lamamise õppis  ta kahe kordusega selgeks kaks korda, tal oli näha,  et ta polnud elus varem kunagi polnud keegi teda lamama suunanud. Kaks korda näitasin ette ja ta juba pakkus seda ise,  et ta on väga-väga nutikas ja väga kiire õppija. Ma tean, Karl-Erik Taukar on temaga jalutamas käinud. Kas see on võimalik nii-öelda teha Skubiga proovi. Jaa, kindlasti, et meie siis kandideerimisprotsess on  mitmeastmeline esmaselt siis tuleks täita ankeet. Seejärel toimub. Videokõne. Ning sealt edasi siis. Kohtumine Skubiga. Inimene, kes tunneb, et Skuupi on talle just õige,  millega ta peaks arvestama ja milline ta ise peaks olema. Skuubi ideaalne inimene on inimene, kes armastab rutiini  ja rahu eelkõige kellele ei meeldi, võib-olla käia väga  palju ringi ja iga nädal endale külalisi kutsuda,  vaid kes pigem eelistab sellist mõnusat kodukeskset elu. Ja kes suudab arvestada sellega, et Skubi vajab aega  ja kes on valmis selleks, et Skubi. No tõesti, kui kui ta leiab selle õige inimese,  siis ta on valmis sellele inimesele niimoodi pühenduma. Noh, ta ilmselt on varjuna igal pool, kogu aeg tal järel ja,  ja on valmis tooma kuu taeva ja tähed, on ju,  et, et tema on selline koer, kes vajab endale sellist inimest,  kes on väärt sellist pühendumist Kes nüüd siis tunneb, et just temast võiks saada Skubile  õige peremees võtku ühendust nähtamatute loomade organisatsiooniga. Eesti televisioon jätkub pärast ringvaate,  et sarjaga pulss tervelt kaks osa järjest,  aga ringvaade enne kui nüüd ära lõpeb. Jutustame teile veel ühe loo. Läheme Soome aminasse, kujutage ette, et jalutate teie  rahulikult mööda jalgrada ja teile avaneb selline vaatepilt. Põõsa all põõnab morsk. Mis on seda imelikum, et morsat tavaliselt meie  põhjanaabrite juures ei ela, see isend oli aga sinna siiski eksinud. Õige pea uudis suur Morsk Merre tagasi ja jätkas oma teekonda. Mina ütlen teile siin aitäh vaatamast ja kaunist suve jätku. Esmaspäevast lõbustab teist Hannes Hermaküla.
