Te kuulate saadet ärgaks koolis, minu nimi on Romi Järlah, meil on täna kavas terviseõpetuse tund, me räägime erakorralisest meditsiinist ja mul on väga hea meel tervitada siin stuudios Tallinna kiirabi peaarsti, tere tulemast, Raul Adlas. No kõigepealt peaks meie tänase täpsema teema vist lahti rääkima, mis asi üldse on erakorraline meditsiin, keegi ju ei taha, et tal midagi väga korralist tervisega katki oleks, kõik tervisehädad on ju mõnes mõttes erakorralised. No erakorraline meditsiin on võrdlemisi noor eriala muudes keeltes, on ta siis immighintsi või akut või not. Ta tuleneb sellest vajadusest, et inimeste elukeskkond on järjest urbaniseerumas, inimestega juhtub üha rohkem ja rohkem ning oligi vaja sellist uut eriala, mis siis võtaks kokku kõik need äksidendid ja õnnetused, et nendega siis mõistlikult ja ratsionaalselt ümber käia, sest kõik muud erialad natuke üks, natuke teine jäi ikkagi midagi puudu. No vanasti, kui mina väike olin, siis oli teada, et kui midagi juhtub, siis on lahendus traumapunkt, kui just ei ole asi nii hull, et tuleks kutsuda kiirabi. Tänapäeval räägitakse parameedikutest, et kuidas tänapäeval kõik need asjad niimoodi omavahel suhtestuvad. Traumapunkt tõepoolest, on, on ka tänapäevani veel käigus ja seal töötab eriala inimene nimega ortopeedia ehk ortopeedia kirurg ehk draamatoloog. Parameedikud on nagu nimigi ütleb, siis meditsiinis aga parameditsiini, sest nad ei ole siis päris meedikud ehk tervisetöötajad või on siis inimesed, kes on väga lähedalt seotud sellega ja erakorraline meditsiin seotud sellega, et meie eriala käsitleb neid haigeid, kes esmaselt pöörduvad või tuuakse arstide pilgu alla, ehk siis kellel ei ole veel diagnoosi, kellel ei ole veel ravi ja meie põhiülesanne ongi olla siis väga hea, kiire diagnoosi ja vajadusel siis inimene ka ei ole tagasi tuua, kui ta kipub ära minema? Kuidas maailmas üldiselt on, kas selline erakorraline meditsiin on täiesti omaette meditsiinieriala, mida õpetatakse täiesti eraldi, või on see pigem nii, et mõnest arstist lihtsalt kujuneb selline erakorralise meditsiini arst, et tegelikult tal on sama haridussamast ülikoolist. Tervishoid on jagunenud uude ja vanasse maailma, et on nii ja naa, et Ameerika ühendriikides on erakorralise meditsiini eriala juba päris paarkümmend aastat võimas eriala ja kes kõik siis pole neid seriaale telekas näinud, eks ju. Kiirabihaiglad ja imelises ruumid vanas maailmas on natukene erinevad, ütleme siis riikides nagu Saksamaa või Inglismaa on ta on ta täiesti omaette eriala. Naaberriikides Soomes, Rootsis on ta selline, selline teisena õpitav eriala, ehk siis eraldi seda eriala ülikoolis õppida ei saa. Ja Eestis õnneks on meil olemas samuti seal eriala residentuuri, need doktor õpib koolis aastat edasi, spetsialiseerub nelja aasta jooksul erakorralise meditsiiniarstiks. Mille poolest ta erineb põhilises erakorralise meditsiini, arsti ettevalmistus, tavalise arsti ettevalmistusest Võib-olla see etne eelkõige õpetame neid samu meditsiini alustõdesid kuidas primitiivsemate tingimustes on võimalik inimese elu stabiliseerida ja tema seisundis kiiret ülevaadet saada. Kaasaegsemaks läheb meditsiin, seda rohkem ja rohkem on meil häid ja tarku aparaate, mis aitavad inimese seisundist ülevaate saada. Sageli erakorralises olukorras on ta siis haigla eilsel etapil, aga vahel ka haiglahoones osakonnas. Tuleb aru saada olukorrast üsna kiirelt ja üsna lihtsalt. Et see on üks erinevus, et me küll kasutame väga võimsaid ja tarku aparaat, aga siiski põhitõed. Me omandame katsumise kuulamise vaatluse abil, nii nagu vaata, seal seda õpetati. Teine eripära on see, et me õpime väga paljudest erialadest, meil on väga tugev anestesioloogiaalane ettevalmistus. Aga samuti me tegeleme nii lastega vanainimestega naistega, et, et see on selline igast erialast on võetud nagu kõige sellisem korralisem äkilisem osa ja kõik need kokku panna, siis tekibki selline vahva eriala nagu erakorraline meditsiin. Või milliseid isiksuse omadusi arstidelt meeldab, et nad sobivad erakorralise meditsiini arst, eks ilmselt. See ei ole just maailma kõige stabiilsem amet. Ühelt poolt ta kindlasti tahab saada eriala inimesi, kelle närvikava on selline paindlik. Me töötame öösel päeval, inimesed, kes meie juurde satuvad, pole alati mitte kõige kainemad. Sageli ju on teada, et suur osa elanikkonnast väga täpselt teab, kuidas inimest ravima peab, annab sellekohaseid soovitusi tohtritele sageli. Ehk siis need stressifaktoreid mitte ainult haiget endast tingitud, vaid ka paljudest muudest on, rääkimata seda, et see keskkond, kuhu me läheme, on ta siis avariipaik, on ta tõesti mets, on ta veekogu rääkimata praegusele katastroofipiirkonnas. Et see keskkond on selline väsitav siis selline paindlikkus, teisest küljest nõuab kiiret mõtlemist, et olukorras, kus sa näiteks mitu kannatanut üheaegselt või olukord kiiresti muutub et ta ei lase nagu tohtril või veel minna endast välja, ta peab olema väga selliste kaudsete põhimõtetega ja kindlasti selliseid erialaseid teadmisi väga mitmetelt aladelt et need siis kõik kokku panna ja sellega siis saad haigest nagu jagu. Kust maalt läheb piir, et tegemist on lihtsalt erakorralise meditsiiniga ja kust maalt algab katastroofimeditsiin, et me räägime kohe pikemalt sellest Kagu-Aasias toimuvast, kus siis on Eesti arstide esimest korda sellisel katastroofi missioonil, aga noh, mitte küll õnnetust nimede hüüdes, aga mis peaks näiteks Eestis juhtuma, et käivituks katastroofimeditsiiniprogramm? Koputan kohe laua vastu. Katastroofimeditsiin on tõesti veel noorem eriala, kui seda erakorraline meditsiin on üks selline, üks selline väike lõik, sellest ta natuke sarnane sõjameditsiiniga ja natukene katastroofimeditsiini erakorraline siin. Põhiline erinevus sellest on, on organisatsioon ehk seal juba vähem on tähtis see, kuidas ühte või teist ravimit anda inimesele vaid väga tähtis on, kuidas teenistus tervikuna üles ehitatud, kui ruttu jõutakse keerida, öeldakse seda kuldset tundi, et kui, kui õnnetus on toimunud, siis peaks raskelt vigastatu olema umbes tunni aja jooksul heas haiglas ja lõikuslaua peal. Et see on nagu üks ala haiget evakuatsioon, stabiliseerimine teine on see, et katastroofimeditsiin sageli saab kaasa väga mitme eriala inimesi. Nii nagu ka praegu missioonil olevat tohtrit või kes tagasi tulid, seal on vaja nii lõikajaid, inimesi, kirurge kui need, kes magama lähed patsiendiga, anestesioloogi. Väga hea ettevalmistusega õdesid. Et ta on selline sümbioos, aga mitmest erialast katastroofimeditsiin on, on nagu meditsiini mereala, kus on siis kõik kokku pandud nii organisatsioon, transport, evakuatsioon kui ka siis Gazasama logistikat, seal ollakse see haigla tõlkija, et oleks vett, ei oleks kütust ja, ja generaatorid töötaks elekter, oleks see kõik seesama sinna juurde, et selline väga väga keeruline struktuur. Tagasi tulles nende tingimuste juurde, et millal ikkagi selline asi käivitub, et kas see on määratud kusagil seaduses mingi ohvrite arvuga või, või kannatanute arvuga või, või kuidas, kes langetab otsused nii, nüüd Eestis käivitab katastroofimeditsiin. Siis see põhimõte nagu lihtne. Kui kannatavaid on rohkem tööandjaid, siis võib seda nimetada ka suurõnnetuseks või katastroofiks ja erinevad seadused seda erinevalt lahti mõtestavad, aga, aga mõte on selles, et kui kannatanuid on korraga rohkem, kui me isegi parima tahtmise saaks abi anda. Et see on katastroof, kui me ei suuda neid elulisi standardeid inimesele kindlustada, peaalust sooja valgust, valu ära võtta, et see ongi ongi katastroof, siis käivituvad juba mehhanismid, mis on mõeldud sellisteks puhkudeks.
