Keskkonnaametile antakse iga aasta teadapaikadest,
kus karuputk kasvab, et siis piirkonna ametnikud saaksid karuputke
taimed loodusest kõrvaldada. Kõige enam laekub teateid Harjumaalt,
Ida-Virumaalt ja Kagu-Eesti piirkonnast, eelkõige Võrumaalt,
ütles keskkonnaameti loodushoiutööde
büroo peaspetsialist Kätlin Rillo. Kogu Eesti piirkond, see piiri piirilähedane piirkond nii-öelda
siis on kindlasti tingitud sellest,
et naaberriigid võib-olla nii usinasti teosta tõrjet,
et sealt võib-olla lihtsalt meile meile üle seda karuputke
Venemaal minu teada väga-väga üldse osteta karuputke tõrjet,
et lätlased on, on viimasel aastal, Ta oli hakanud sellega tegelema. Aga endiselt ja on on näha selgelt piiri erinevused, et
just Venemaa poolega,
et kui eestlaste poolt teostatakse tõrjet ilusti,
siis siis näiteks hea näide on teispool Narva jõge on ilusti putke,
meri vastas, et selles suhtes sealt on jah,
tuletada hoogsalt meile juurde. Olukorda kirjeldab Võrumaal Uuezzaeluse külas elav kiipsaare talu
peremees Mati Kivistik. Karuputk meil USA alusel küll kontrolli all ei saa öelda,
et ta oleks häving, ta on ikka ikka päris visa
ja tõenäoliselt jagub teda ikka veel siia aastateks. Ka tema, selliseid suuri kolooniaid täna enam ei ole,
et pigem, pigem on ta niimoodi mööda ümberkaudseid kinnistuid siin
ja ka minu kinnistu peal paiknemas hajusalt. Maaomanikud saavad ka ise karuputke taimi välja kaevata. Kätlin Rillo. Väga on oodatud maaomanike ja igasuguste loodusest hoolivate inimeste
panus ka sellesse et just nimelt nende üksikute taimede puhul kuskil
teeservades põlluservades, et kus inimesed märkavad meile teada,
annavad et ega noh, eriti era eramaadel,
et et kui on üksikud taimed,
et siis tegelikult saab neid väga edukalt sealt ise välja kaevata. Et kaitstes nahka, kaitseprille kindaid, et saab need ilusti
välja välja kaevata ja lihtsustab ka meie tööde mehe
reageerimist, neid teateid tuleb hooaja jooksul väga palju,
et siis ongi hea, kui inimesed natuke ka kaasa aitavad sellele. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
