Kevad on tärkamise aeg. Loodus alustab uut eluringi ja muutub iga päevaga. Mina lähen täna koos loodusteadlase Randel Kreitzbergiga  Võhandu jõele et omal nahal kogeda, kuidas kevad jõe vees  ja kallastel kanda, kinnitab. Kohal. Pane nina vette kohe. Randel kas selline vool Võhandu jõel kevad on,  kevadel on tavapärane ja praegu on niisugune natukene kõrgem  vesi ja mõnusalt vahutab. Ja sina, ma saan aru, oled kogenud süstamees. Ja Elad Elva jõe kaldal muidu elan ja siin Võhandu jõel oled  palju ringi. Üks seitse-kaheksa korda ma olen Võhandu maratoni sõitnud,  aga siis nii-öelda ajaviiteks veel muul ajal ka. Ja kevad on tegelikult parim aeg siin peal käia. Ja jaa, sest suvel on vesi madal, suured kivid tulevad välja,  lõhub paadi ära ja, ja on igasugu muid hädasid veel. Lähme siis peale ja vaatame, mida see kevad siin jõe peal teeb. Nii, mis ma nüüd tegema pean, ega ma ei ole väga tihe kajaki sõitja,  paneme kõigepealt põlled selga ja päästevestid. Nii võhandu, siit me tuleme. Ja pea alla ettepoole. Kaitse ennast aeruga. Võtame nüüd oo ülesse me peame käiguga läbi panema sest. Ma üritan siis tüürida. Ja sina lihtsalt. Ära lõpeta aerutamist seal paisu peal vaid aeruta edasi  ja see aitab tasakaalu ka hoida. Ja. Aeruta aeruta väga hea, et. Kohe tuleb üks veel. Räägi Randel sina kui kalauurija, et mis seal vee all praegu toimub,  kevadisel ajal. Vesi on praegu kõrge, igasuguseid lõhnasid  ja asju on tulnud kraavidest ja metsast siia vette. Ja kalade jaoks on need lõhnad kõige tähtsamad asjad üldse. Nii nagu meie tajume maailma silmadega, siis nende jaoks on  selleks lõhn ja, ja nende muude kevade lõhnade seas muidugi  ka siis vastassugupoole lõhnad, et. Et ma arvan, suur osa kalade, st tegelikult kas juba koeb või,  või valmistub kudemiseks Et nad nuusutavad vastassugu poolt lausa niimoodi läbi vee  ja Ja kui on mingisugused ained vee vees, näiteks mingi reostus,  mis häirib selle lõhna tundmist, siis see on tõsine probleem,  et ega nad ei leia üles 11 kui õiget lõhna pole. Kuidas sa aru saad, et kas sinu vastas on nii-öelda naiskala  või meeskala? Et sisuline õudne sebimine käib siin vee all,  meie vaatame, et on rahulik vesi, aga tegelikult seal käib  kevad pulmamängud. Pulmamängud, ja, ja teine asi on see, et umbes nagu sinul  hommikul üles ärgates, et natuke on veel unine olla,  aga tead, et kiire päev ootab ees. Ja kalad on tegelikult talvel ka sellises noh,  osad on aktiivsemad, aga osad on täitsa sellises tardumuses. Ja nüüd, kui see veetemperatuur tõuseb ja,  ja värsked lõhnad siia sisse tulevad, siis  siis kogu elu läheb lahti, et hakkavad toituma aktiivselt  ja kaanid on vaja maha kraapida külje pealt. Kaanid maha kraapida jah? Ja kui talvel on kalad sellised hästi paiksed,  siis neile külje peale tulevad sellised spetsiaalsed  kalakaanid siis, kes neist toituvad. Ja neil on vaja kraapida ennast vastu mingeid juurikaid  ja kive, et nendest kevadel lahti saada. Nii kui järgmine kärestik juba kauguses on,  siis see kohin on kosta. Vaatame, kuidas me siis siit läbi ajame. Oh, tõmbame korra siia müüri äärde, see on  nii kihvt. Teeme joogipausi. Põhja-Eestist tulijana siis need liivakivi müürid on minu  jaoks täielik müstika. Et see aluspõhi siin ongi ju kõik liivane. Aga sellised kanjonid või müürid on siin igal pool,  vaata, mis sinu pea kohal on. Meeter üles, natuke tuleme tagasipoole, see on jumala ilus linnupesa. Terve see müüriäär on ju suurepärane koht sellistele  väikestele lindudele. Pesitsemiseks ja. Ja jäälind on see, kes armastab siia sisse ju endale koopaid teha,  pesakoopaid jäälinnupesa pidi väga kala järgi haisema ka,  nii et sa võid nuusutada. Väga põnev. Lisaks kaladele on ju siin vee sees ka palju muud elu,  et millest kalad toituvad ja ja sellist pisielu on. Äge on see, et et kui kalad siin koevad ja,  ja mingi hetk natukese hilisemal kevadel need esimesed  maimud kooruvad siis nad oskavad kuidagi seda,  seda veetemperatuuri ja päeva pikkust ja asju nagu ajastada. Ma ei tea, kes seda ajastab. Aitab loodus on niimoodi, et et sel hetkel,  kui need kalavaimud kooruvad on ka täpselt igasuguseid  väikseid planktereid ja asju piisavalt palju,  et nendel on palju süüa. Üheskoos nagu põhimõtteliselt vaadatakse seda kalendrit  ja kõik see tegevus nende väikestel elukatel kaladel  ja tegelikult lindudel samamoodi seal jäälinnul  ka kõik on kuidagi sünkroonis. Et see on niisugune Väike müsteerium täitsa. Et süsteem toimib nagu õlitatult, kui kui inimene midagi  vahele ei sega oma oma mõjuga. Aga kas inimene segab vahele? No needsamad paisud kunagi ju siin segasid  ja mõned nendest on veel alles ka. Et sinna taha koguneb muda ja nad rikuvad veetemperatuuri ära. Et see jõgi peab olema kiirevooluline, allikaline külma  veega Hapnikurikas, aga kui need paisud, siis paisude taga on järved,  seal lagunemisprotsessid toimuvad vesi muutub hapnikuvaeseks ja,  ja ma arvan, et siis võib see sünkroonsus natukene sassi  küll minna. See looduslik vaba vesi on ikka väga-väga tähtis. On küll ja et tähtsam, kui kui palju arvatavas. Nii siin on siis nüüd Sellised jäljed inimtegevusest, mida ei tahaks kohe üldse  jõe peal näha. Ja seda siin aeg-ajalt ikka leidub, et jõgi muidugi voolab  ja toob selle ei tea kust, mida see jõele teeb. No eks see plast laguneb väikesteks tükkideks  ja niimoodi iga see tükikene, iga see pasteedikarbi kaas  tekitab seda mikroplasti. Sa oled ju uurinud mikroplasti ka, et mida ikkagi lõpuks  nendele organismidele teeb? No mikroplasti uuringud on suhteliselt algusjärgus,  aga see on kindel, et see tekitab igasuguseid sisemisi  põletike ummistusi ja ta liigub edasi mööda toiduahelat  ja lõppkokkuvõttes jõuab ka inimese toidulauale. Ja kui see mikroplast laguneb edasi nanomõõtmetesse  siis see läbib meie keha igasuguseid bioloogilise barjääre  ja siseneb vabalt rakkudesse liigub meie vereringes  ja seda ei oska keegi veel ette ennustada,  täpselt, et millised need nii-öelda pikaajalised mõjud olla võivad. Sina, ma saan aru ka aeg-ajalt käid korjamas,  kui sa siin aerutad, jah? Täpselt, see on mu hobi, et harjutan mööda jõge,  veedan aega, kuidas ma lähen mööda sellest pudelist,  loomulikult. Korjan ta üles. Vaata, mul nüüd, saba on aeglases vees, sul nina on kiires  vees ja siis see jõgi aitab meil nagu ümber pöörata. Ja siis tõmbad vasakult kõvasti. Aga miks sulle üldse meeldib siin jõge mööda sustaga sõita? Sa rääkisid sa väga palju, käid. Tead, see on nii nagu mõned inimesed käivad jalutamas,  mõned inimesed käivad jooksmas ja mina käin mööda jõge kulgemas. Et nagu me ise tundsime siin, et ilgelt mõnus  ja selline. See kõlab sellise natukese naiivse või, või,  või kordavana ga, aga hästi rahustav on siin jõe peal. Mulle väga meeldib, see on üks raamat, vaata,  millest on film ka tehtud, et jõgi voolab läbi elu. Et mul ongi need ükskõik, mida ma siin teinud olen,  lapsepõlves kala püüdnud ja nüüd ma seda kalateadust teen  ja alati mingisugused jõed kuskil voolavad  ja ma tunnen ennast koduselt siin jõe peal,  et see loodusjõud on siin ikkagi olemas,  tugev oo ja, ja asi ongi, et sa ei lähe seda jõge mitte vallutama,  vaid jõgi lubab sind enda kukile. Ja kannab natuke aega. Et see on niisugune suhtumise küsimus Jõudsime kohale, no randel ja kuidas hindad,  kas kevad on Võhandul käes? Ma ei tea, kes Võhandul on, aga minu südames on küll kevad kohal. Siit retkelt sai näha ja kuulda, et seda elus loodust on  meie all peal ja ümber ikka palju rohkem,  kui me aimatagi oskame. Ja kõige ägedam teadmine on see, et meie oleme  selle elus looduse ja kogu selle keskkonna üks oluline osa. Nii et minge värskesse õhku, loodusesse.
