Koerus 45 aastat mesilasi pidanud Lembit liin ütleb,
et tänavuse mesindusaasta üks iseloomulikke jooni on see,
et mesilastel oli erakordselt suur sülemlemistung. Sülemilemine on mesilaste loomulik
paljunemisviis, mis aga vähendab meesaaki. Eelmine aasta sülemlemis praktiliselt ei olnudki ja ma
mõtlesin, kui nüüd kõik hakkavad mässama, nagu vanasti öeldi,
et pulmi pidama Eino aeg, et siis jääb mesi hoopis tulemata. Kuigi mesilased olid nädalate kaupa
hädas palavuse kuivuse ja sellest tingitud
tööpuudusega, kujunes meesaak üsna korralikuks. Minul tuli kevadise pere kohta 80 no ütleme, 85 kilo. Aga ma olen aastaid niimoodi lugenud, et on hea aasta,
see, kui tuleb 100 kilo kevadise pere kohta,
siis jätkub investeeringuteks. Lembit liini sõnul on tänavune eripära
seegi, et mesitarudes on praegu erakordselt palju hauget, mis lubab
loota, et sülem elab talve kenasti üle. Teed peaksid olema kõik Talvi talvituma
minevad noored terved mesilased. Kui varrravi õigel ajal tehtud. Tõsi on seegi, et tänavune uudse mesi jõuab
poodidesse paar eurot varasemast kallimana. Selle põhjus on elektri,
aga ka suhkru ja teiste mesinduses vajalike materjalide hinnatõus. Tallinnas näiteks, kes turul ma müün 10 eur
kilo ja kes on meesööja, see Norrise,
kes nuriseb Se, nuriseb alati. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
