Kõik Tartu 64 linnaliini bussi sõidavad gaasi peal,
mis on pärit kohalikust Ilmatsalu biogaasijaamast. Gaasi hinnatõus on pannud Tartu linna lisarahastust
otsima, räägib Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Sellel aastal see lisakulu võiks olla kuskil kolm,
neli miljonit eurot, et siis milline seesama näiteks järgmise aasta
eelarve läbirääkimistel, seda me ka täna veel ei oska väga täpselt
öelda, milline see hinnaprognoos saab olema,
täna me oleme selle aasta eelarves need vajalikud vahendid leidnud. Ühistransport on väga oluline teenused, et selge on see,
et me peamegi leidma võimalused, kuidas ühistamas töös hoida. Gaasi hinnatõus teeb murelikuks, räägib tamm. Loomulikult oleme heas kontaktis ka meie vedajaga Ko,
kus on siis Tartu linnaliinide teenindaja tänasel
päeval ja arutame need perspektiivid ja võimalused kõik läbi, et neil
oleks olemas kindlasti plaan, et kui mingil põhjusel peaks
nüüd gaasi hind ikkagi hüppeliselt veel kasvama. Kõu passi Lõuna-Eesti piirkonna
juhi Ramses riive sõnul peab bussifirma hinnatõusu tõttu peale maksma. Praegu me maksame nii-öelda kõige rohkem peale Tartu ja
Narva linnalepingutele,
et sel aastal kokku on see
suurusjärgus olemad siis umbes 1,2 miljonit eurot
ja gaasi hinna sinise tõusu jätkumise korral kuni kaks miljonit. Viie aasta pärast hakkab linn tegelema uue bussihankega. Milline lahendus valitakse busside kütusele,
siis ei teadnud Tartu linna ühistranspordi
kvaliteedijuht Oskar Bevers öelda. Oleme mõelnud elektribussidele,
kuid praegu on küsimärgi all ka vesiniku,
siis, aga see on juba 2029, nii et sinna on veel natuke aega. Vaatad, mis tehnika siin lähiajal käib? Vesiniku ja elektri näol ideaalset lahendust ühistranspordi jaoks veel
pole, räägib Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia
professor Alar Konist. Täna ei ole seal väga head Niukest tehnoloogilist revolutsiooni olnud. Kui mõelda transpordile, siis äkki mingi aeg,
nüüd tuleb mingisugune uus innovaatiline tehnoloogia. Alternatiivsete biokütuste juures on olulised kaalumiskohad. Kas on ka jätkusuutlik, siis tuleb vaadata ka seda,
et kas me tegelikult kulutame selle kütuse
saamiseks rohkem ressursse ja energiat ja mõjutame keskkonda
rohkem kui me suudame seda ikkagi teha,
nii et et energiabilanss ehk siis sisse
pandud energia hulk on ikkagi väiksem kui väljatuleva energia kogus.
