Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Terje Tähtjärve
sõnul on tänavune leitsak kartuli kasvule liiga teinud. No üle 25 kraadine suvi, mida inimesed nagu väga tahavad,
on kartulile juba liiast, tema on ikkagi sellise mõõduka
temperatuuriga kultuur, ütleme ja leks õitsemise algusest kuni
küpsemiseni on ikkagi veevajadus üsna suur. Eesti maaülikooli vanemteaduri Mati Koppeli
sõnul ei mõjuta saaki ainult suvine ilm. Väga head saaki ei ole ole oodata kevadel väga paljudes kohtades. Maikuu oli väga märg ja vihmane,
seetõttu kartulipanek hiljaks. Seestistel hilja pandud põldudel on pesas vähe mugulaid ja, ja nüüd
viimaste päevade kuumalainetingimustes paljudel põldudel taimed
lihtsalt kuivavad või surevad ära. Erinevalt tavalisest suvest pole tänavusel
aastal olnud ühtlast lausvihma, räägib kartulikasvataja Kalle Hamburg. Piirkonniti väga erinev ja sõltub ka, millal keegi maha pani,
palju keegi vihma sai, et on piirkondi, kus ütleme,
viie kilomeetri raadiuses üks põld on särab ja teine hakkab märtsi on
et hoovihmad olid ju väga lokaalsed. Koppeli sõnul ei saa ennustada,
kust piirkonnast tuleb parem saak kuid mõned kohad paistavad silma. Kus nagu erilist saaki oodata ei
ole, on Lääne ja Põhja-Eesti, kus sademeid on vähem olnud,
et kui see niiskuse puudujääk on suurem ja noh,
ütleme siin võib-olla lõuna pool Eestit ja kus mõned kohad on
laiguti olnud mõned vihmahood, et noh, seal võib olla Taagi, kus parem
Lisaks ilmale sõltub saagi
suurus ka erinevate sortide vastupidavusest. Kliplid kartulisaak selgub alles sügisel, edasine
ilm võib veel paljut mõjutada, räägib kartulikasvataja Hamburg. Praegune pilt on noh, keskmine või nõks alla, et kui, kui tuleb vihma,
päästab päeva, kui ei tule, siis tuleb kindlasti alla keskmise. Eesti kartuli saagikus eaka poes olevat kartuli hinda mõjutama. Kui lähiriikides on head saagid, kartul tuleb siia, ind kukub alla,
kui lähiriikides ka põud on oma töö teinud,
siis tõuseb igal pool in. Et kartul on ka väga-väga
otseselt pakkumise nõudluse vahekorraga seotud.
