Piia ja Meelis Tiige mäele kuuluvas Rebase talu õunaaias
Järvamaal märjandi külas kasvab 1000 õunapuud. Õunasorte on 130. Varaste sortide koristamine on juba alanud,
kuid õunad kipuvad kuumuse ja kuivuse mõjul puu otsas ära
kuivama. Piia Tiigeme jätkab. Pilt, mis õunaaias praegu vastu vaatab,
on päris pingeline, võiks öelda, taimed ootavad kõik
vett, õunapuud on stressis. Meie laiuskraadil kasvavad õunasordid,
nii suurt kuuma ei taha siiski küpsemiseks. Praegu on selline lugu, et õhema koorega
õunasordid lihtsalt kipuvad puu otsas pudruks küpsema nagu ahjus. Kõige varasem õunasort on piir ja sellele
järgnev martsipan krüpteri, tuvi, valge klaar. Neid me praegu korjame. Aga laisk ei saa olla vaatamata sellele kuumusele tuleb
korjata väga tihedalt, sest lihtsalt küpsemine on nii
kiire, et martsipani tuleb korjata. Ta isegi kaks korda päevas ühed ja samad puud üle käia. Talveund osakaal on meil, ma arvan, kuskil kolmveerand üldse kogu õuna
Istandikust, nende korjamine jääb septembri teise poolde. Praegu on küljes, on päris ilusti, aga probleem on jah, veepuuduses. Talveõunad on õnneks paksema koorega. Nemad nii ruttu kahjustada ei saa. Meil on õnneks rohkem siin kõrgekasvulisi
Lanustel puid ja need saavad iseendaga paremini hakkama,
nad oskavad omale sügavamalt kiiskus tankida. Piia Tiigemäe lisab, et õunapuid tohib ta kasta vaid niipalju,
et puud elus püsiksid, sest põhjavee tarbimisele on seatud piirangud. Aga selleks, et saaki suureks saada,
selleks ei, nii palju küll kasta ei saa,
sest vee kasutamisega on ikkagi seadusega piirangud
peal ja vett piiramatult kasutada ei tohi. Aga noh, ütleme kevadel istutatud noori õunapuid, neid ikka nii palju,
kastame, et nad päris ära ei sure. Lootused on tuleval vihmal siiski. Kui nüüd natukenegi kastab, siis loodame ikka õuna saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
