Ettevõtjate jaoks, eriti nende jaoks, kes välisturgudel
tegutsevad välisturgudele, müüvad meie tooteid
ja teenuseid, nende jaoks on see väga suur peavalu,
kui ikkagi noh, siin sisendhinnad kasvavad 30 protsenti,
palgad 10 protsenti.
Et kuidas sellises sellises keskkonnas konkurentsis püsida,
et see lihtne ei ole ja kindlasti väga palju,
et ettevõtted peavadki oma tööga ümber korraldama
või üldse uksed kinni panema. Praegu algavad järgmise aasta riigieelarve arutelud
ja rahandusminister on juba öelnud, et kõige keerulisem
peatükk saab olema avaliku sektori palgatõus.
Mis teie soovitus on, et viimastel aastatel ei ole küll
avalik sektor olnud see, kes on palgatõus Eestis vedanud,
kuidas seda olukorda seal lahendada? Pikki aastaid siiski on avalik sektor olnud palgatõusu vedur
ja kui me räägime ametkonna palkadest, siis need on täiesti soliidsed.
Aga loomulikult see on suur osa avaliku sektori kuludest
läheb õpetajate, politseinike, päästjate palkadeks,
mis ei ole väga kõrged, et kindlasti sinna tuleb palgatõusu
järgmiseks aastaks planeerida, aga, aga eks siis ole
poliitikute omavaheline kokkuleppe koht.
Iseenesest on ju ka maksutulud praegu väga kenasti kasvanud,
nii käibemaks kui tööjõult kogutavad maksud,
et et eelarve tulude pool on ka paisunud selles
inflatsioonilise keskkonnas, loomulikult ei ole,
see ei ole see lihtne ülesanne. Tööandjatele ei avalikkusega, erasektoris. Praegu me oleme veel sellises suvises perioodis
ja koroona ajal, osal inimestel kogunes ka natukene rahalisi reserve,
sest et kulutada seda ei olnud kuskil.
Aga sügis tuleb kindlasti oluliselt keerulisem,
kui siiani on olnud, mis te ennustate, et millised need
palgatõusunumbrid saavad olema näiteks neljandas kvartalis
või järgmise aasta esimeses kvartalis? No pigem nähakse ette, et majandus jahtub
ja tegelikult sellega koos peaks siis langema ka inflatsioon ja,
ja sellega koos peaksid tegelikult langema palgatõusu ootused.
