Muuseum saab peagi juba ju kuuekümneaastaseks
ja see tähendab seda, et ta on läbinud pika tee
ja pika ajaloo ja, ja neid igasuguseid seiku,
sündmusi eri ajaperioodidel on tõesti pani läbi elatud. Aga ikkagi raamatust kuuldatavasti suurusjärgus 400 lehekülge,
mis sinna siis raamatusse sattunud on, kas kogu museaalide nimekiri? Ei museaalide nimekirjas kindlasti ei ole,
aga lihtsalt on lahti kirjutatud kogu Saaremaa muuseumi
ajalugu alates tsaariajast kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aastani,
mil muuseumi elus hakkas uus etapist ehk sihtasutuse periood,
et eks see 1946 kuni 51 tegutseti Saaremaa muuseumi nime all
siis 51 kuni 59 Kingisseparajoonidevahelise kodunud muuseumi
nime all siis 59 kuni kuni 91 siis Saaremaa koduloomuuseumi
nime all ja edasi taasiseseisvusajal juba siis Saaremaa
muuseumi nime all. Kas selle 160 aastase ajaloo jooksul saab võrdusmärgi panna,
et muuseum on nagu lossis kogu aeg olnud? Lossi esimest korda toodi muuseum 1913. aastal,
kui rüütelkond oli lossi restaureerimistöödega lõpule
jõudnud ja selle kasutusele võtnud rüütelkonna
ametiruumidena ja, ja siis kolmanda korruse ülakorrus üks
suur saal ja risti käit anti kasutada muuseumile. Kas midagi sellist tänapäeval tagasi vaadatuna sellist
kummalist naljakat juhtunud? Omal ajal, kui valmistati ette nõndanimetatud suure
isamaasõja ekspositsiooni siis toodi Sõrve säärel
muuseumisse üks saksa tankitõrje kahuri Pak 40 toru.
Aga see toru kuidagi ei meeldinud Nõukogude ohvitseridele
ja radioloogiatöötajatele, sest tal oli väga heas
seisukorras ja otsustati, et suurtüki toru tuleb õhkida
viidise koduste lohale ja, ja nõukogude sapöörid tassist
toru puruks ja, ja, ja nüüd ta sobis küll muuseumisse
nii-öelda ekspositsiooni näitamiseks. Ja see on tegelikult siiamaani seal.
