Täna on folgialbumiks ansamblit Trallikut laat. See ansambel tuli kokku 2007. aastal Värska muusikakoolis, juhendajaks pärimusmuusika asjatundja Kristjan priks, kes praegu ka Tartu stuudios Trallikute tegemisi tutvustamas on. Kuidas siis juhtus nii, et ühel päeval hakkasite juhendama Värska noori pärimusmuusikuid enne ansambli Trallikute juhendamist juhendasitega ju ansamblit Zetod. Eks Nende setode tõttu juhtuski, et kuna setod hakkasid juba tasapisi suuremaks kasvama ja et oleks järelkasvu ka ja et see, et see auk liiga suureks ei jääks, nagu see see vanusevahe v et tundus, et seal on selliseid noori, kes, kes võiksid samamoodi kokku koonduda, noh, see initsiatiiv ei tulnud isegi minu poolt tegelikult, et seal anti mulle nõu, et on neid noori veel, et võiks teha järgmise, et kui ma juba seal olen käimas Kuidas täitsa hakkasite Värskas käima juhendamas? Võib öelda, et osteti sisse nagu võõrtreener, et seal Värskas tekkis idee, see oli Ene Lukka, kes mõtles, et noh, ma, kui ma nüüd räägin setode algusest, sellepärast mind sinna kutsuti, et oli idee, et, et miks ei võiks olla seto poistel oma bändi nagu Kihnu poisid ja see mõte saigi teoks ja ma hakkasin seal käima korra kuus ja siis meil oli terve pikk päev, keedeti ja nuudleid ja et kogu elamine oli siis kultuurimajas. See oli väga põnev aeg. Niimoodi ma seal käisin. Kuni siis lõpuks 2007. aastal kolisingi ise ka sinna. Nii et oletegi praegu Värskas elamas. Mikitamäel tegelikult see on 10 kilomeetrit Värskast aga töötan Värska muusikakoolis ja kogu muu elamine on Värskas, aga kodu, isenesest, maja ja kõik need on Mikitamäel. Aga kuidas sealt nagu paistab kogu see eesti elamine sealt Värska poolt vaadates. No eks ta veidravõitu on, et meil on kõik väga kenasti puhas õhk ja ilus loodus ja rahulikud inimesed mingisid, tülitsemist ja riidu ei ole ja sealt vaadates on linnas küll üsna arusaamatu sagimine. Nii et olete täitsa rahul, et sai ennast sinnakanti. Ja ma olen tegelikult Tartust Tartust pärit kuni siis gümnaasiumi lõpuni, olin Tartus, siis sealt edasi üsna pikalt Viljandis õppisin seal mitu korda ja, ja sealt edasi läksin veel väiksemasse kohta, et mind on kiskunud ikka rahulikumasse keskkonda, aga see ei tähenda seda, et ma ei käiks vahepeal väga suurtes kohtades, et see ongi minu eluviisi eelis, et et ma saan enamus aega olla rahulikult maal seal, mille järel linnainimesed õhkavad iga nädalavahetus, ma võin olla kogu aeg seal ja kui tahan, lähen linna. Sellest me juba rääkisime, Trallikud tulid siis kokku Värska muusikakoolis, noored inimesed, kuidas te siis hakkasite alguses seal tööd tegema ja kuidas see välja kujunes, ansambel selliseks? Siin on sellised osalejad praegu, kes albumi peal on, et Evelin Hämarik mängib karmoškad, Taaniel kit ja Ruti kirikmäe väikekannelt, sander Hütsi rütmipille ja glooria Kadarbik viiulit. Ja need on need viimased viis vaprat, kes on alles jäänud. Et alguses oli neid rohkem, tegelikult esimest korda proovisime isegi veidi varem kui see 2007, aga siis ei, ei olnud aeg veel, mis ilmselt et me tegime esimese tutvuse ära, tegime igasugu vabastavaid mänge, et ei oleks hirmu üksteise vastu ja et see oli, see oli väga lõbus ja vajalik aeg ja siis lõpuks 2007, siis me koondasime muusikakoolis ja siis meil oli lausa iganädalaselt tunniplaanis ansamblitund. Et see oli regulaarne ja see on ka tulemusteni viinud. Ja kuidas nüüd need seaded on sündinud, mis siin plaadi peal kuulata on ja võib-olla on üldse lugudest midagi rääkida? Need, mis nüüd plaadi peal on, need on see viimase otsa viimistlemine. Et siin on nendest lugudest, millega alustasime, need alguse lood on, ütleme siis nõianeitsi, mis on plaadidel seitsmes tule aga tule, Krakowi AK, sellised lihtsamad lood, millega me alustasime, et harjutada seda kokkumängimist ja üksteise kuulamist, siis seal tasapisi läksime edasi, alguses nad õppisid jäljendamise teel, nii nagu see pärimusmuusikas ikka on ja, ja mida rohkem sai mängitud, siis me hakkasime pikapeale analüüsima ka, võtsime need lood ette, vaatasime, millest nad nüüd siis koosnevad. Alguses ma tegin neile ette muidugi kõik, aga nüüd see, see, mis siin plaadi peal on, siin on, siis ütleme nii, et et väiksem osa isegi juba võiks öelda, on, on jäänud nii nagu mina kunagisele seadsin. Suurema osa on nad ise oma uute teadmistega üle käinud või päris ise teinud, et siin on Anlats, aita näiteks on meil täitsa ise tehtud. Vot niimoodi on need lood saanud. Aga mis siin on, et, et need kandlemängijad mõlemad, nende põhipill on klaver, tegelikult seetõttu ei ole neil kandlemängus mingisuguseid raskusi. Et see etapp on ammu juba läbi, kui ma pidin neile midagi ette näitama, pean ütlema, et, et nemad saavad, tajuvad ise väga hästi ja noh, väikekannel seitse keelt, et et nendega on selles mõttes hästi hea, et kui on, kui on kee tuuri kannel, millega tavaliselt mängitakse kolme akordi, ainult toonika subdominant, dominant et siis nendel ei valmista mingit raskust ka kõikide muude astmete akorde mängida, nad teavad täpselt, kas saab sellest akordist mängida ainult ühe noodiv2 ja tulevad suurepäraselt toime sellega. Võib-olla räägiks natukene veel nendest löökpillidest? Kah on, see on hispaania keeles kast, tegelikult jah, võib ka lihtsalt kasta öelda. Aga kuna üle maailma seda tüüpi pilli nimetatakse siis kahoniks, siis olgu ta siis ka on. Et see ei ole tänapäeva pärimus-pop- või maailma muusikas enam midagi haruldast ja Eestis enam ka mitte. Kui meie selle pilli hankisime, siis neid väga palju küll ei olnud, aga nüüd on see üsna-üsna valdav aga, ja võib öelda, et see on ühest küljest selline vaese mehe trummikomplekt, aga teisest küljest sobib ta just sellisesse naturaalsete pillidega esitatud muusikasse. Ja eriti sellises piirkonnas, kus traditsioon on elav, et kus on Kirmased ja kus ongi külapeod, et need on õues ja et sinna sai vea trummikomplekti, et see oleks täielik võõrkehaga. Muide, kastiga võib minna küll. Milline see kast välja näeb, ta on lihtsalt selline kast, kus saab näiteks pialistida, mida kopsides siis tuleb see helivälja. Seal peal istutaksegi ja kopsetakse, no tegelikult ega noh, ta on vineerist, ta ei ole millestki välja õõnestatud, on ikka kokku liimitud või kruvidega keeratud ja see efekt on see, et see, et see esikülg, see, mida siis taotakse, et see, et see on pisut õhem, seal on traadid või vedrud, on seal sees. Et see tekitab sellise Ühest küljest nagu, nagu soolotrummimoodi efekti. Kui lööd nendest vedrudega mööda, siis on madalam heli nagu paistvam. Kui nüüd Trallikud saavad suureks ja lähevad laia ilma, kas sünnib Värska muusikakoolis, järgmine pärimusmuusikaansambel? Seal tegelikult on sündinud juba järgmine, ta ei ole nii 100 protsenti, pärimusmuusika võib olla, et see uus ansambel, mille nimi on sõõriku, et kellel oli aega käia Moostes, Moisekatsi, Elohelü, siis need sõõrikud sõõriku, et nemad astusid seal üles. Kas see oli esimene esinemine neil? Väljaspool kooli ja minu teada küll nende juhendaja ei ole mina nende juhendaja Elo Toom. Kuna Elo on klahvpillimängija, siis on nende koosseisus ka klaver siis kah on, on seal viiul, karmoška. Aga nad mängivad ka Uno Naissood, selliseid, selliseid teistsuguseid asju ka, et ei pea ilmtingimata mängima pärimusmuusikat, aga mis puudutab sellesse Petrollikud laia ilma laiali? No eks nad lähevad muidugi, kes lõpetavad gümnaasiumi ära, nendel on omad plaanid ja see, et nüüd viiulimängija glooria tartus õpib, see ei ole neid seganud, siiamaani. Näis, mis neist saab, aga laias ilmas käivad nad küll juba palju, et nad on käinud festivalidel väljaspool Eestit, ka on Leedus käinud, Poola lähevad varsti ja välismaal, nad käivad ilma minuta miskipärast. Et ega ausalt öeldes minu minu töö on tehtud, ma võin öelda, et, et nad on, saavad endaga ise toime ilusti, see ongi juhendaja ülesanne, teha ennast nii ruttu kui võimalik ebavajalikuks ja see on õnnestunud. Aitäh Kristjan priks rääkis siis ansambli Trallikute tegemistest ja kuulame nüüd Trallikute albumit. Ei no kui näed, võta, kui näed. Tänaseks folgialbumiks oli Värska ansambli Trallikud album mängisid Evelin Hämarik Armoscal, Klooria Kadarbiku riiulil Ruti kirikmäe ja Daniel kütšeto kanneldel ja Sander hüüdsi löökpillidel. Saate alguses tutvustas ansamblit Kristjan priks. Saate toimetas Liina Vainumetsa aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.
