Ja. Tere õhtust, aktuaalne kaamera pühapäeval,  neljandal septembril. Kliima, soojenemine, sõjad ja metsloomade kodupaikade  hävitamine toob, loob soodsad tingimused haiguste tekkeks. Kus haiguste esile kerkimist peetakse väga tõenäoliseks  ja uute pandeemiate teket peetakse ka väga tõenäoliseks. Saksa kantsler kinnitab, et riik on energia muredest  hoolimata talveks valmis. Nargen festivali Pärdi päevad jõudsid esmakordselt Narva. Sonarvo posiSha h. Ansambli. Kui on kogumas uus õngitsemise viis vanade asjade püüdmine  magnetiga Relvaosad relvad tõukerattad, eelmine kord sündisid ankru  laeva ankru. Ja. Hetkeolukord maailmas on loonud soodsa pinnase uute viiruste  tekkeks ja vanade esilekerkimiseks. Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi sõnul  muretsemiseks siiski põhjust pole ja Covidi pandeemia  sarnast suuremat kriisi Eestisse ilmselt ei jõua. Kliima soojenemine, üleujutused, sõjad, metsade hävimine  ja seeläbi metsloomade kodupaikade hävimine on kõik soodsad  tingimused maailmas uute haiguste tekkeks  ja vanade esile kerkimiseks. See võimalus, et metsloomadel olnud haigused  ja inimestel ja inimeste loomadel olnud haigused omavahel  kokku puutuvad ja omavahel geneetilist materjali vahetavad,  see kõik on nii palju tõenäolisem. Et uute nakkushaiguste esilekerkimist peetakse väga  tõenäoliseks ja uute pandeemiate teket peetakse  ka väga tõenäoliseks. Uute viiruste seas on Hiinas leviv ülemiste hingamisteede viirus,  langia ja Aafrikas suremust põhjustav kehavedelike kaudu  leviv Marburgi viirus. Maailmas varem põetud nakkushaiguste st on tagasi näiteks  poliomüeliit ehk lastehalvatus ja leetrid. Mõni haigus on aga lihtsalt piirkonniti ära unustatud. Meile siin Eestis võib tunduda, et, et me oleme hepatiidi  vastu näiteks nii hästi vaktsineerinud, et me juba nagu  tõstsime hepatiidi vaktsineerimist lastel hilisemaks  ja see pole nagu meil probleem. Aga samas väga suures osas maailmas on see probleem  ja kui inimesed nagu massiränded tekivad,  siis need haigused on ainult ühe lennureisi kaugusel meist. Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb,  et Eestisse ühtegi uue viiruse juhtumit veel jõudnud pole,  kuid haigla on igaks juhtumiks valmis. Isegi kui meil puuduvad vastavad testimise süsteemid,  et kui tegemist on mõni haruldase haigusega,  näiteks, mida me Eestis ei saa tuvastada laboris,  siis me saame seda tellida väljaspool Eestit,  nii et üldiselt süsteem töötab ja ma ei arva,  et me peame kuidagi väga muretsema. Täna. Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Irina Tontšenko  sõnul tuleb uusi viiruseid pidevalt juurde,  kuid oluline on teada, kui ohtlikud need inimese tervisele on. Viimane rasket haiguskulgu põhjustab haigus ongi COVID 19. Kui haiguse vastu on vaktsiin juba olemas,  on Dontšenko sõnul Oluline on ka vaktsineerida, tuleb kahjuks tõdeda,  et viimase 10 aasta jooksul hõlmatus vaktsineerimisega on  meil natukene Eestis langenud, oli ajalooliselt suhteliselt kõrge. On teada, et vaktsiin välditavate nakkushaiguste osas peab  olema hõlmatus 95 protsenti. Eestis on hetkel praegu kuskil 93 protsenti. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Euroopa Liitu  kehtestama uut sanktsioonide paketti Venemaa vastu,  mis sisaldas ka Vene kodanike viisakeeldu telefonivestluses. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ütles Selenski,  et Ukraina vajab kiiresti järgmist osa finantsabipaketist. Finantstugi on kõne all ka Münchenis, kus Saksamaa kantsler  Olav Sols võttis vastu Ukraina peaministri enemuhani. Enne ärasõitu Münchenis. Se ütles Ukraina peaminister, et Kiiev loodab järgmisel  nädalal saada kätte osa viie miljardi eurosest abipaketist. Saksamaa kulutab 65 miljardit eurot kasvava inflatsiooni  mõjude vähendamiseks. Valitsuskoalitsioon leppis kokku kolmanda paketi,  mis sisaldab hinna lage elektritootjatele  ning 1,7 miljardi euro ulatuses maksuleevendusi üheksale  1000-le energiat tarbivale ettevõttele. Kantsler Olaf Solz kinnitas, et Saksamaa on eelolevaks  talveks valmis. Ta kritiseeris ka Venemaad gaasitoru Nord Stream üks  sulgemise eest. Nord Streami sulgemine tõstab eeldatavasti hinda kui gaasiturg. Homme avaneb. Putin osland. Ka etake. Osland Est C. Ta. TestiverBonnese. Suurbritannia konservatiivide juhiks kandideeriv Liis tra lubas,  et kui ta saab peaministriks, siis avalikustas ta nädala  jooksul plaani, mis hakkab tegelema hüppeliselt kasvavate energiakuludega. Ta on lubanud võidu korral teha selle kuu jooksul  erakorralise eelarve raames ka umbes 30 miljardi naela eest maksukärpeid. Konservatiivide juhiks kandideerib ka Richuna,  kes samuti rõhutab, et kõrged energiahinnad on hetkel kõige  tähtsam teema. Senise peaministri Boris Johnsoni mantlipärija selgub homme. Peaminister. On Bels and on aeg. Suple Bea ithing, these, too things ka hand in hand ni to mer. Problem ne te hop, peopesnie t ho business. Es esi nee to so t out playessvend. Every body eks thing, every wan need Sam houp,  kivene kalathe challenge and to gros o Ho irthe houp,  That ts on, on. House alds in the country and nende tr grp. Soome valitsus tutvustas 10 miljardi euro suurust  kriisipaketi energiaettevõtete abistamiseks. Paketis on ette nähtud laenud või tagatised ettevõtetele,  kui neid ähvardab maksejõuetus. Programm kestab järgmise aasta lõpuni, laenuperiood on  maksimaalselt kaks aastat. Soome koalitsioonivalitsus esitab paketi parlamendiliikme Energiakompanii Fortum tunnustas valitsust kiire  reageerimise eest, kuna selle abil saab vältida väiksemate  ettevõtete pankroti. Sarnase abipaketi kiitis sel nädalal heaks  ka Rootsi valitsus. USA ekspresident Donald Trump nimetas ametis olevat riigipea  Joe Bidenit riigivaenlaseks. Trump tegi toetuskampaaniat kahele vabariiklasest  poliitikule ning astus tuhandete toetajate ette esimest  korda pärast seda, kui föderaalne juurdlusbüroo tema kodu  läbi otsis. Ekspresidendi hinnangul ründavad justiitsministeeriumi  ja peai teda ja kõiki tema toetajaid. President Biden nimetas paar päeva tagasi trumpi  ja tema toetajaid ohuks demokraatiale ning  ka sellele oli trumpi vastus. Joe Bid. Kime tootja Pensyva. Te mo viis hat full and devis iv spech. Arst emakeele s. Enemis. T ta sta. Ta you, anna, no te fi? T ner. Hem te gropikli. Nargenfestivali Pärdi päevad jõudsid oma enam kui 10 aastase  ajaloo jooksul esimest korda Narva. Kohalike elanike arvates võiks selliseid kontserte  piirilinnas olla tihedamini. Narva issanda ülestõusmise peakirik on üks vähestest  hoonetest Narvas, mis teises maailmasõjas pommitamistest pääses. Selles pühakojas Vox Clamantisega esimest korda esinenud  Janeik Tulve kiitis proovi järel saali aurat. Siin on tõesti väga soe tunne, väga ilus akustika,  väga ilus kõla. Aga just see atmosfäär, et selline tunne,  nagu me oleks oodatud siia. Pühapäeviti argimuredele vahelduseks kirikus käiv narvalane  Galina Darlekova jäi kontserdiga väga rahule. Arvu bossisa. Ansambli. Estonski kompazitere. Olen. Selle aasta pärdipäevade programmis taunitakse vene  ehk Moskva õigeusu kirik ja soosivat suhtumist Vene riigi sõjategevusse,  kuid Jaan Eik tulve ei pidanud kummaliseks,  et Narva kontsert just õigeusu kirikus toimus. Dirigendi arvates sobitus Arvo Pärdi patu kahetsusest rääkiv  teos kaanon Bokajanen ilusti aja ja kohaga. Läbi patukahetsuse me. Jõuame üldse mingisuguse dialoogini ja, ja tänapäevases  maailmas praeguses sõjaolukorras. Patukahetsus ja dialoog on nagu need primaarsed asjad,  kuhu me esimese sammuna peame üldse jõudma,  et sealt edasi minna. Nargen festivali Pärdi päevad lõpevad järgmise nädala pühapäeval. Tartu kunstimaja saalides on aga avatud kolm uut näitust,  uuritakse nii unustust, kaasaegseid ehteid kui  ka tegevuse jälgi ruumis. Kahe klaasikunstniku Julia Putšuute ja Tiina Sarapuu  ühisnäitus tolm keskendub kulumisele ja unustusse jäämisele. Nii markeerivad kunstnikud reaalsuse paratamatust  ning meid ümbritseva maailma pidevat muutumist ajas. Tolm ongi see mateeria kõige pisem osa ja minu Leedu  kolleegi Julia töödes on see nagu eriti selgelt välja toodud,  et tema on klaaskapslites pannud vana puitu,  mis on lagunemas ja kõdunemas ja oma suure videoga,  kus ta on filminud peaaegu surnud puu tüve sees uuesti  tärkavat elu, et selles tolmus on see võib-olla see  ringkäigu mõte. Nii võib kunstniku sõnul öelda, et kuigi aeg  ja keskkond muutub, siis tolm ja informatsioon varasematest  aegadest on meie ümber kogu aeg olemas. Näitusesaalis viitab asjaolule näiteks installatsioon rõugud. Selle inspiratsioon on tulnud lapsepõlvest,  tuttavatelt, heinamaadelt, mis on tänaseks asendunud päikesepaneelidega. Kahte täiesti erinevat maastikku, ma olengi siia kokku  toonud ja see mõte, miks see tolm siinjuures on oluline need  rõuguredelid mis vanasti kasutuses oli, et nad on kadunud. Nad on. Kõdunenud mädanenud või lõkkesse jõudnud,  aga kuidagi see mõte, et selles kõige pisemas mateeria osas,  mis siiski ju kuskil neist alles on, et selles on alles  ka see informatsioon selle vana töö tegemise viisi kohta. Kunstimaja nii väikeses saalis kui ka monumentaalgaleriis  avatud näitused on samuti paaris näitused. Vaatluse alla on aga võetud kas tegevuse jäljed ruumis  või haavatavusest, tugevustest, hirmudest  ja soovidest inspireeritud. Väikses saalis on Erin Koki ja Pilvi Tammo  ja ühine niisugune ehtekunsti ja moodi kokkuvõtte näitus,  mis on ka niisugune, et, et kaks kunstnikku,  kellel on suhteliselt erinev käekiri, on proovinud  siis leida sellist nagu ühisosa ja see on niisugune tõesti  mõnusalt detailne ja nauditav. Ja siis monumentaalgaleriis on Riin Maide  ja nele Tiidelepa näitus, see on niisugune kergelt performatiivne,  kergelt etendus, kunstilik. Näitused on avatud teise oktoobrini. Kloogalased said täna sauna võrra rikkamaks nimelt avati  loogal Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri  esmakursuslaste abiga kerkinud ujuv saun  mis sobib kasutamiseks nii suvel kui ka talvel  ja eriti vihmase ilmaga. See, kus mina praegu kõnnin, on Eesti kunstiakadeemia  tudengite ehitatud ujuv saun nimega kosk. Saun paikneb siin Klooga järvel ja on mõeldud saunatamiseks  kõigile Klooga inimestele. Projekti nimi Kosk annab ehituspraktika juhendaja Ardo  Hiiuväina sõnul edasi sauna. Erilist olemust. Saun on projekteeritud niimoodi, et siis kahe nii-öelda  eraldiseisva nii-öelda leiliruumi ja riietusruumi vahele  tekib tekib katuseräästas siis, kust suure vihmaga tekiks kosk,  mis annab siis nii-öelda saunalistele niisuguse mõnusa elamuse. Tulles saunast kuumana, siis saada värskendavat vihmavett  krae vahele. Sisearhitektuuri esimese aasta tudeng ja idee autor Sven  Samin rääkis, et inspiratsioon tuli Klooga kogukonnalt endalt. Meil on traditsioon 24. veebruaril pidada saunapäeva siin  ja tavaliselt neil on olnud siis haagis sauna tellitud,  aga siis nad soovisid siia oma, siis kohalikku sauna. Hiiuväin ütles, et kõige suurem väljakutse oli leida kõigile  osapooltele sobiv teostus. Samin tõi välja ka ehitustöö. Ja tellija ootusi täita ja samas ka mitte lahti lasta enda  siis nii-öelda algsest kontseptsioonist. Et see on hästi raske, kindlasti väga õpetlik kogemus tudengitele. Kõige füüsilisem osa oligi see lõpp, kus me hakkasime ehitama,  siis me 11 päeva siin seda järjest tegime. Kuigi kokku on läinud vist kuu aega, et see kõik jupid  valmis teha. Alguses me valmistasime neid töökojas. Nii juhendajad kui ka tudengid jäid lõpptulemusega rahule. Reaalselt on tegemist ikkagi majaehitusega,  selle ujuvosa nii-öelda gabarii on siis kaheksa korda viis meetrit,  et see põhimõtteliselt 40 ruudune maja ja see 10 päevaga  nii-öelda valmis ehitada, et see on väga suur  ja uhke saavutus. Ma arvan, et ma olen siis rahul, kui kõik kohalikud tunnevad rõõmu,  sellest, aga väljanägemine ja disain, ma arvan,  et kukkus õigesti paika, et tuli äge saun. Ja sünoptik Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast Tere õhtust. Septembri hommikud on praegu udused ja jahedad. Uue nädala ilm jätkub jahedana ning maapinnal kohati öökülmadega. Eeloleval ööpäeval jääb Eesti Venemaale eemalduva  madalrõhkkonna ja Skandinaavia kohalt ida suunas laieneva  kõrgrõhuala piirile. Õhuvool püsib põhja suunal, kus lisandub veidi niiskust. Öö pakub kohati udu ja maapinnal külma. Saju võimalus on suurem nii öösel kui päeval Ida-Eestis. Päevamaksimumid jäävad 15-st kraadist madalamale. Teisipäeval saab kõrgrõhuala hetkeks ülekaalu. Öö ja ennelõuna on udused ja vaiksed. Pealelõunasel ajal läheneb põhjast uus madalrõhulohk,  mis mõnele poole vihma toob ning tuult tõstab. Eelolev öö On Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega,  kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul puhanguti  kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on sisemaal nullist pluss kuue kraadini,  maapinnal on kohati külma kuni kaks kraadi,  rannikul on sooja kuni 11 kraadi. Hommik on vähese ja vahelduva pilvisusega vihma,  ma sajab suurema tõenäosusega Virumaal. Puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus, rannikul kuni üheksa  meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest kaheksa kraadini,  rannikul on sooja kuni 12 kraadi. Päev tuleb pilves selgimistega, suurema tõenäosusega  Ida-Eestis sajab mõnel pool vihma. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa,  rannikul iiliti kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Õhtu on muutliku pilvisusega ja peamiselt sajuta,  põhjakaare tuul jääb nõrgemaks. Sooja on seitse kuni 12 kraadi. Teisipäev on vaikse uduse öö ja hommikuga,  pärastlõunal läheb tuul tugevamaks, kohati võib olla vihmahooge. Öösel on õhus valdavalt plusskraadid, maapinnal on öökülma oht. Päev toob sooja 12 kuni 17 kraadi. Kolmapäeval liigub hoovihmapilvi üle Põhja  ja Ida-Eesti, öö on eelnevast paar kraadi soojem. Päeval on sooja kuni 15 kraadi. Neljapäeval jääb tuul vaikseks, ööle on iseloomulikud udu  ja maapinnal miinuskraadid. Päeval sabistab kohati vihma, sooja on 10 kuni 14 kraadi. Reede öö on vaikne ja jahe, päev tuleb olulise sajuta  ja pilve tagant piiluva päikesega. Sooja on kuni 15 kraadi. Homme on tõenäosus kohata vihmapilvi enam Ida-Eestis,  Läänes on õhk kuivem. Eestis kogub populaarsust uus kalastamise vorm,  magnetpüük ega tegelikult kalu ei püütagi,  vaid hoopis jõkke või järve kadunud esemeid. Niiviisi on tartlane Mairo Emajõe ääres köit vette loopimas  käinud viimased kaks aastat. Kõige eluohtlikum on need pommid, mis ma siit Emajõest leidsin. Siis relvaosad, relvad, tõukerattad, eelmine kord sõin siit  ankru laeva ankru, noh, enamus asja sa saad nagu  restaureerida ja maha müüa, nii et siit siit kasu igatpidi,  nagu värske sõus olla ja loopida. Kes on see parem hobi kui näiteks tavaline kalapüük? Min kunagi kõva kalamees ka, aga ei tea,  kes kala puhastab jällegi. Ei ole kala, puhastajad ka, vaata. See on palju ägedam. Täna jäi juba esimese viske järel õnge otsa vana sukeldumisballoon. Siin käivad lastega pered ja kõik käivad küsimus,  et mis te teete ja on nad kuulnud sellisest asjast on ikka  kõik ütlevad, et nad on seal internetis tiktokis põhiline  asi on tiktokis, ma olen näinud jah, neid. Just telefoni äpist TikTok avastas uue põneva tegevusega Edgar. Ausalt, ma olen ka algaja, et ma olen käinud magnet fiching tegemas,  täpselt nii palju, kui me videosid oleme teinud. Et hetkel meil on kolm videot, siis Noo kanalil,  eks ole, ja täpselt nii palju ma olengi käinud. Et see on siis mul neljas kord. Oh, sa, ma sain kirve vist. Ja ongi kirves jah. Kas see on su esimene kirves, see on mu esimene. Ma olen hobuserauda saanud, aga kirvest saanud ei ole. Paarikümne minutiga olemegi jõest välja tõmmanud hunniku vanarauda. Nii aitavad magnetotsijad kaasa ka Emajõe puhastamisele. Kalameestele ka nagu soovituse on andnud,  et ma püüan ära, et siis tulge pärast minu koha peale kala püüdma,  sest nagu magnet nagu tõmbab sealt jõe peal. Ma ei tea, mida kalad söövad, seal on ju kõik  selle ülesse, siis kuuled. Kõik kohad on kalu, teise. Kala ka käid või ei käi see liiga igav? See aasta käisin ühe korra, vanasti ikka käisin mul isa  alati õpetas, et kui tahad suurt kala Siis ütle noh, tule kala suur ja väike ja kolm korda sülitab  ja siis viskab. Ongi minu poolt täna kõik, aga Tarmo Tiisler ootab juba  spordiuudistega head õhtut.
