Vikerraadio Reporteritund. Tervist algavas saates räägime elanikkonna kaitsest. Elanikkonna kaitse teemat oleme Vikerraadios
käsitlenud ka varem ja siis
on ajendiks tavaliselt ikka mõni suurem looduse põhjustatud kriis. Näiteks kui inimesed jäid autodega lumevangi,
padaorus või kui eluasemed
olid üle ujutatud Pärnus, kui jaanuaritormis järsult tõusis merevee
tase või siis ka meenub Lõuna-Eesti väikeasulate ja sealhulgas
ka mõne hooldekodu elektrita jäämine lausa mitmeteks päevadeks,
kui tuul viis ühelt Eleringi alajaamalt Võrus katuse. Aga nüüd ajendab elanikkonna kaitsest rääkima
ka Venemaa algatatud sõda
Ukrainas ja telekaadrid pommide eest varjuvatest ukraina peredest. Eile näiteks kirjutas
rahvusringhäälingule murelik kodanik mari ja ma tsiteerin teda. Minul on tõsiselt tekkinud
mure, kuhu Eesti inimesed saavad varjuda sõja eest. Saan aru, et Eestis pole pommivarjendeid, pole turvakeldreid
majadel ega ka metrood kuhu Eestis sõja korral soovitatakse minna. Kõigil pole ka maakodu või sugulasi-tuttavaid maal. Palun saate ehk käsitleda seda teemat,
mida riik Eesti elanikel sellisel juhul teha soovitab. Või äkki ma lihtsalt ei oska leida seda infot. Nii kirjutas rahvusringhäälingule eile
Maria, aga samasisulisi sõnumeid on tulnud teisigi. Nüüd on minu palvel vikerraadio
stuudios siseministeeriumi pääste hädaabi ja kriisivalmiduse
asekantsler Viola Murd, tere. Tere. Siin on ka päästeameti
hädaolukorraks valmisoleku osakonna juht Tuuli Räim. Tere. Ja siin on naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. Tere. Tervist. Mina olen saatejuht Arp Müller. Nii Eesti valitsus kui ka kaitsevägi kinnitavad,
on ka luureinfo neil kasutada,
et Eestile praegu mingisugust otsest sõjalist ohtu ei ole. Aga ikkagi, kuidas te raadiokuulajatele vastaksite? Kui mõelda sellele, kui see oht peaks tekkima näiteks kolme kuu või ka
kolme aasta pärast kuidas ikkagi olla valmis,
kuidas ennast ja lähedasi kaitsta, kuidas vajadusel varjuda, kuidas
vajadusel evakueeruda? Alustame Viola Murd, teist siseministeeriumist. Ja me jälgime seda Ukraina olukorda praegu väga
tähelepanelikult ja samal ajal on see loomulikult meile ka õppetund. Täna küll Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole,
kuid sellegipoolest tasub erinevateks kriisideks valmis
olla ja kui me räägime elanikkonnakaitsest,
siis eelkõige ongi tegelikult inimeste võimalikult
hea iseseisev hakkama saamine erinevates kriisiolukordades. Ja selleks on siis eelkõige käitumisjuhised
meil kriisee ja ole valmis. Ja naiskodukaitseäpp, mis ühtlasi räägib ka varjumise võimalustest,
et kuhu on siis inimestel võimalik minna,
aga ka kõigest muust, et mida inimesed ise saavad teha,
et erinevates kriisides võimalikult hästi iseseisvalt toime tulla. Ja no veelkord, et kui me räägime siis sellest,
et kuhu sõja eest nii-öelda varju minna,
siis siin on üks niisugune lihtne reegel, et kui
evakueerimine ära liikumine on ohtlikum kui paigale jäämine, siis,
siis tuleb harjuda. Ja selleks need käitumisjuhised seal kriisee täna
on. Et eelkõige jah siis hoonet,
keldrid, kus on võimalik ennast purustuste eest kaitsta. Tuuli räime päästeametist sama küsimus, kas ja kui palju
teile on inimeste pöördumisi tulnud kasvõi ka päästeametitelefonidele
või meiliaadressidele just nimelt selle küsimusega, milleks ja
kuidas ma peaks praeguses julgeolekuolukorras
valmistuma ja kuidas te vastate inimestele? Tõesti, neid inimeste muresid ja pöördumisi ka
näiteks riigi infotelefonile üks-kaks neli seitse tuleb
pidevalt me riigina erinevad asutused,
päästeamet, me tegutseme selle nimel,
et anda inimestele ka tegelikult kohalikele
omavalitsustele infot selle kohta, et kuidas me tänases olukorras,
mis on muutunud julgeolekualaliselt, peame kriisideks valmis olema. Nagu vioola juba mainis, et see valmisolek
koosneb tegelikult erinevatest kihtidest. Me räägime inimese valmisolekust. Me räägime kogukonna valmisolekust. Me räägime kohalike omavalitsuste valmisolekust ja riigi
valmisolekust tulles tõesti selle küsimuse juurde varjumine, kui me
vaatame Ukraina sõda, siis me
näeme, mis seal täna toimub ja see teema, kuhu siis tõesti varjuda,
on teemaks. Tõepoolest esimene koht on, jää koju,
pane uksed, uksed, aknad kinni, mine akendest eemale, varjumaa alla. Aga teiselt poolt me peame mõtlema ka nende inimeste peale,
kes on kuskil avalikus ruumis. Ma mõtlen, nad on tänaval,
nad on kuskil klaasruumidega hoonetes, sellisel juhul on ka Eestis
olemas avalikke varjumiskohti, ma räägin siin maa-alustest parklatest,
tunnelitest ja tegelikult meil on riigis olemas ka
selline esimene kaardistus selle osas,
et mis need võimalikud kohad
on aga kindlasti selle varjumise teemal veel seisab. Päästeametil ja koostöös teiste partneritega palju tegevusi ees. Airi Tooming naiskodukaitse nendel päevadel just nimelt kui
need kriitilised küsimused ja ka ärevad küsimused
inimestel on Ukraina kriisi tõttu tekkinud. Mida see naiskodukaitseväe jaoks on tähendanud? No kõigepealt ma ütleks, et tegelikult me juba viimased ikkagi päris
mitu aastat oleme üsna põhjalikult tegelenud just
sellise üksikinimese hakkamasaamisvõime tõstmisega selleks. Me oleme teinud nii koolitusi
nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool ohutushoiukoolitusi,
aga samuti oleme välja töötanud,
ole valmis mobiilirakenduse, mida siin ei ole, juba mainis. Ja see mobiilirakendus on selles mõttes unikaalne ja universaalne,
ta sisaldab juhiseid tegelikult väga erinevateks puhkudeks,
et tõepoolest kuni siis
nende sõjaliste konfliktides käitumiseni välja,
et mida teha pommirünnaku korral, mida teha,
kui sa satud võõrvägedega vastastikku,
kuidas varjuda ja nii edasi, aga tegelikult ka palju
selliseid tavapärases olukorras, kui
me räägime nüüd viimastest päevadest, me tegelikult ikkagi rõhutasime
neid iga päevasemateks kriisideks valmistumise vajadusi,
nõndasamuti on siin see varude temaatika,
et mis tahes kriisi korral, kui sul on, sa pead jääma koju
üsna interaktiivselt ja hästi mu meelest on siin äppis lahendatud ka
see varude üle ülevaatepidamise temaatika ja võib-olla täna hästi k
aktuaalne teema on tegelikult küberturvalisus ja infosõja temaatika,
et ka see on siin kõik sellised käitumisjuhised
on selles osas gaasi mobiilirakenduses kenasti olemas,
et ma selles mõttes väga soovitan kõikidele,
kes veel ei ole endale niisugust lisatöövahendit ja
õppematerjali kasutusele võtnud, et alla laadida endale ole valmis
ja tõesti niimoodi igapäevaselt ja vabal hetkel bussiga sõites ja
enne magama jäämist sirvida ja ise ennast aidata sellega,
et väikseid näpunäiteid kasutusele võtta. Päästeamet algatas paari aasta eest
kampaania ole valmis ja selle raames. Ma ei tea, kas kõikide Eesti kodude postkastidesse saadeti või osade
Eesti kodude postkastidesse ka selline bukett. Ja Me saatsime seda kõikidesse postkastidesse,
meil oli seda nii inglise, vene kui eesti
keeles, nii et me püüdsime jõuda võimalikult paljude
inimesteni, et siis nende kriisi valmisoleku ja nende teemade peale
üldse inimesi panna rohkem mõtlema. Mina hakkasin tänaseks saateks valmistudes otsima, olen selle ära
pannud, ei tea, kuhu väga põhjalikult ei lugenud ka siis,
kui see tuli, ei olnud motivatsiooni. Ma arvan, et nii juhtus väga paljudes peredes. Aga nüüd, kui inimesed näevad, et Ukrainas on kriis, mõtlevad,
et äkki peaks need juhised tõepoolest läbi lugema,
aga kui see bukletesti on
kodus kadunud kuhugi riiulile oli ära pandud,
et ei leita, siis saab seda lugeda kavibist. Seda saab lugeda veebist, seda saab
lugeda päästeameti kodulehelt, seda saab lugeda, ole valmis,
eelt juba Airi tõi välja, seda saab kõiki, neid samu
sõnumeid saab vaadata ka ole valmis äpi pealt, nii et kes on tõesti
selle buketi kuidagi ära kaotanud,
siis sõnumeid saab leida. Siin on juhised, kuidas käituda, kui ei ole elektrit, ei ole
kütet, kui vesi ja kanalisatsioon ei tööta, sidevahendid ei tööta. Millised varud peaks kodus olema, mida tuleks kodust kaasa võtta? Evakuatsiooni korral. Aga kuivõrd erineb kriisiks valmisolek rahuajal
ja sõjalise ohu korral,
kas tegelikult seesama buklit sobib valmisolekuks mõlemal pool? Jaa, absoluutselt, et tänapäevased ohte vaadates ega
seda vahe siin väga teha ei saagi, et kasutatakse ju vaid
rünnakuid, rünnatakse ka elutähtsaid teenuseid. Airi mainis juba küberründeid,
tegelikult valmis, tuleb olla
igasugusteks kriisideks ja see valmistumine saabki olla terviklik. Ja sellepärast me ka eelmisel
aastal selle kriisireguleerimispoliitika riigi kaitseks valmistumisega
ühendasime riigikantseleisse, et oleks üks terviklik valmistumine
nii riigil, kohalikel omavalitsustel,
vabaühendustel, kogukondadel, kes tahavad
panustada ja elanik saaks aru, et see on üks terviklik valmistumine. Päästeameti nendes infomaterjalides siin on
ikkagi väga rõhutatud põhimõte, et inimene peaks hädaolukordades
ja elutähtsa teenuse katkemise korral ise toime tulema vähemalt seitse
päeva, kuni siis riigi abikäsi inimeseni jõuab,
olgu siis hädaolukord põhjustatud loodusjõududest või muust on
see ikka realistlik siht ja kust see seitsme päeva põhimõte tuleb
ja kas on uuritud ka mitu protsenti Eesti elanikest on
valmis seitse päeva näiteks ilma
veeta hakkama saama, kellel on siis neljaliikmelise pere kohta
ka seitsmeks päevaks, siis joogivett koju varutud? Ütleme nii, et reaalsus on see,
et mida tõsisem on kriisiolukord,
seda kauem läheb aega,
et abi jõuab inimeseni. Ja seetõttu see inimese enda oma pere,
valmisolek saada ise hakkama on oluline. Kust tuleb see seitse päeva,
noh, ütleme siis selliselt, et see on selline mõistlik aeg,
kuidas, mille jooksul inimene ja milleks
inimene ja oma perega võiks valmistuda, tal oleks tõesti seal toit,
vesi, ravimid ja selline esimene eluks vajalik olemas. Me oleme uurinud, me teeme regulaarselt elanike valmisoleku
uuringuid viimase tegime eelmise aasta
lõpus ja siin tuleb tõdeda seda,
et kuigi inimeste sellised teadmised kriiside kohta ja
see mõtlemine selle peale, et kriis,
et tabada ka teda, et need teadmised on pisut paranenud, aga see,
et inimesel on endal see ja tema perelt
see hakkamasaamise võime siis need nädal aega, et siin tuleb öelda. Meie uuringud näitavad,
et selle osasse seisvaga paranenud ei ole. Ja kõige suurem probleem täna me näeme, nende uuringute põhjal
on kortermajade elanikud ja siis ka muukeelne elanikkond. Ja need on tegelikult täna sihtrühmad, mille osas on vajalik
teha eraldi veel tööd, et jõuda ka nendeni. Ja eks see mõnes mõttes on selline kriisireguleerimise paradoks. Et millegipärast kui on isiklik kogemus, siis
võetakse seda tõsisemalt, et riigina me oleme alates 2000 18,
ütleme tegelikult ju veel varem 2014,
kui, kui oli see esimene Ukraina rünnak. Et sellest ajast saadik on tegelikult seda
elanikkonna kaitse teemat pilti toodud ja et see oleks nagu tugevamalt
pildis jõulisemalt pildis. Aga loomulikult,
et rahuaegadel kipuvad need teemad vähe tähelepanu saama ja
see on ka inimlik, et ega inimesed ei taha kogu aeg kriisidest mõelda. Ja täna, kus on väga paljudel inimestel,
siis nii elektrikatkestustest, Kagu-Eesti
torm, kui siis ka covidist isiklik kriisi kogemus, siis,
siis see kohe näitab, et see huvi selliste materjalidega vastu tõuseb. Eelmise aastaga tõusis poole võrra nende inimeste arv,
kes, kes otsisid infot, kuidas kriisiks valmis olla. Ja ma usun, et praegu Ukraina sündmuste taustal tegelikult see,
see infovajaduse hulk infovajaduse vajadus nagu kasvab ja inimeste
teadlikkus ja soov olla iseseisvalt, olla ise valmis,
on tegelikult väga olulisel määral kasvanud. Et seda näitab ka see,
et, et materjale vaadatakse rohkem,
ole valmis, äppi kasutatakse rohkem ja ka meie kriisiinfotelefon üks,
kaks, neli, seitse saab pidevalt praegu kõnesid,
et kuidas, mida ma saan ise teha, et olla paremini valmis. Te juba mainisite ka,
et viimasel ajal on toimunud
mitmeid muutuseid elanikkonna kaitsekorralduses. Siin sellele eelnes ka riigikontrolli üsna kriitiline aruanne aastal
2018, kus riigikontroll väitis,
et Eestis ei tegeleta hädaolukordadeks valmisolekuga süsteemselt. Ma ei tea, kas riigikontrolli aruandes tõukuvalt või millestki
muust siis ongi nii tsiviil- kui ka riigikaitselist, eks kriisideks
valmistumine koondatud riigikantseleisse. Algselt pidanuks ka tänases
saates Riigikantselei esindaja siin osalema,
aga ootamatute kohustuste tõttu julgeolekukriisis riigikantselei
esindajat siin ei ole. Niisiis küsin Viola Murd taas kord vee
käest siseministeeriumi asekantsleri käest,
et mis siis muutus, kuidas
need rollid liikusid ühest ametkonnast teise. Ja tõsi, et varasemalt oli siis tsiviilkriisideks
valmistumine siseministeeriumi ülesanne ja me tegelesime sellega,
et kõik erinevad ministeeriumite valitsemisalad oleksid
siis ühtselt terviklikult valmistunud tsiviilkriisideks samal
ajal riigikantselei, siis tegeles riigikaitseliste kriisideks
valmistumisega, mis samamoodi paneb mitmetele elutähtsatele
teenustele sidele erinevaid nõudeid et oli
mõistliks üheks tervikuks ühendada, muutsime hädaolukorra
seadust ja eelmisest aastast esimesest juulist on siis
liikunud kriisireguleerimispoliitika koordineerimine ka
riigikantseleisse ja teeme riigikantseleiga tihedat ja head koostööd,
et see Covid kriis väga hästi näitas. Riigikantselei võttis siin rolli ja koordineeris erinevate asutuste
koostööd ja täpselt samamoodi jätkub see juba,
kui me oleme nüüd siin valmistunud tegelikult selleks, et
Venemaa ründab Ukrainat, hakkasime valmistuma selleks juba suvel. Ja seda ongi riigikantselei poolt praegu koordineeritud. Aga mis rollid ikkagi jäid siseministeeriumile ja
teie allasutustele Politsei-Piirivalveametile, päästeametile? Asutuste rollid ei muutunud, asutuste
ülesanded iseenesest suures pildis jäid samaks. Küll aga muutus päästeameti roll päris tugevalt ja seda me oleme
tegelikult pikka aega juba püüdnud saavutada. Nüüd need kriisid, mis on toimunud
Kagu-Eesti torm ja covid kriis näitasid, et see mõte oli õige,
et päästeametile anda koordineeriv roll regionaalsel
tasandil ja teistpidi ikkagi elanikkonna
kaitses elanike iseseisva hakkamasaamise elanike
teavitamisel ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisel. Selge roll, selge ülesanne, selge vastutus. Et, et see oli põhiline muudatus asutuste vaates. Nüüd, kui rääkida siseministeeriumist, siis kui varasemalt Me pidime
vastutama kõikide teiste ministeeriumite valitsemisala eest ka,
et tervik, klik, valmidus oleks ühetaoline siis täna nüüd
siseministeerium keskendub põhiliselt ikkagi meie enda valitsemisala
valmidusele ja siinjuures meie asutuste valmidusele ja sedakaudu siis
jah, loomulikult ka kohalike omavalitsuste elanike valmidus on
meie meie vastutada. Aga et, et kõik see,
mis puudutab siis erinevaid elutähtsaid teenuseid,
näiteks sideteenused riigiteede sõidetavus, vesi,
kanalisatsioon, on nüüd küll jah, kohalikud omavalitsused. Et elutähtsate teenuste valmisolek on jah nüüd terviklikult
näiteks majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi
alluvuses ja seda koordineeritakse siis riigikantseleist. Et see on võib-olla põhiline erinevus. Tuuli räime päästeametist,
mida päästeamet peab nüüd teistmoodi või enam tegema. Me saime selle seadusemuudatusega, mida Viola mainis,
veelgi, sellised suuremad ülesanded just selle osas
puudutab regionaalset kriisi koordinatsiooni. Ja mida see regionaalne kriisi koordinatsioon tähendab. Esiteks meil on oluline, et me regioonis koha peal loome
sellist olukorra teadlikkust kriisis ja viime
seda nii kohalike omavalitsuste, nii ka teiste
partneritena, kes seal regioonis piirkonnas kohapeal toimetavad. Miks meie selle ülesande saime, on see päästeametil, on
olemas võrgustik, päästevõrgustik, nii kutselised komandod kui ka
vabatahtlikud ja sellega me nii-öelda hõlmame tervet Eestit ja meil
on hea seda kriisi koordinatsiooni ka seal kohapeal teha. Ja kindlasti meie jaoks on see inimese vaade väga oluline ja siin on
kolm olulist märksõna,
on infonõu ja abi, mida me siis erinevates
kriisides inimestele pakume. Naiskodukaitse, milline
on naiskodukaitse roll ja millised muudatused siin viimasel ajal on
toimunud. Airi Tooming. Eks meie vaatest on seesamamoodi Paika loksumas, aga meie oleme
siis jällegi mingis mõttes juba tükk aega tagasi võtnud selle koha
pealt initsiatiivi, et oma liikmetest noh,
meil on mingi hulk liikmeid, eks ole, kes hea meelega panustavad
otseselt sõjalisse riigikaitsesse on omakaitse üksuste liikmed. Aga mingi hulk liikmeid on siis sellised,
kes tegelikult tahaksid panustada elanikkonnakaitse
valdkonda ja selle tõttu me lõime evakuatsioonirühmad. Ja loomulikult ulatusliku evakuatsiooni eest on vastutav päästeamet
täna, aga meil on see valmisolekut nendesamade evakuatsioonirühmade
baasil tegelikult siis nagu tagada töö opositsioonikohtades, et kui on
tarvis siis ulatusliku evakuatsiooni läbi viia,
siis meie evakuatsioonirühmade baasil peaks
olema täna täiesti niimoodi sujuvalt
korraldatav, et nendes rühmades täna
tegelikult on juba kokku tsirka 600 inimest ja näha on,
et noh, kindlasti tänase kriisi
valguses kui ka huviorganisatsiooniga liitumise vastu
on üüber hüppeliselt tõusnud, siis kindlasti neid inimesi,
kes just nimelt tahaksid elanikkonnakaitse valdkonda
panustada näiteks siis läbi evakuatsioonirühmade
või miks mitte tulevikus mingi rakendus veel. Et meie siis läbi selle panustame. No riigikontroll, omaaegses auditis või
raportis juhtis tähelepanu sellele,
et et asutuste juhtidel on keeruline raha ja töötajate tööga
panustada kriisiks ettevalmistamisel kui raha on
vähe niigi uksest aknast saabuvate probleemide lahendamiseks
ja nii kipuvad hädaolukorraks valmisolekuga seotud
tegevused lükkuma kuhugi kaugesse tulevikku,
mis kipugi kätte jõudma. Siin on näide toodud tervise valdkonnas,
mitte selles riigikontrolli raportis, aga
laiemalt kus enne koroona kriisi korraldatud Conneks õppus näitas,
et isikukaitsevahendite varud näiteks on napid. Aga õppusest seda järeldust ei tehtud,
et neid varusid oleks täiendatud,
sest rahastust ei tekkinud. Me kõik nägime, kuidas Covid kriis,
kui kätte jõudis ja siis meil ei olnud neid kaitsemaske ja riik pidi. Neid ei tea kust taga ajama ja hoopis rohkem kulusid kandma. Viola Murd, kas nendest
kogemustest nüüd tänaseks aastaks 2022 on õpitud,
kas elanikkonna kaitse korraldamiseks on nüüd
riigieelarvest saabunud ka lisaraha? Ja et siin mõni aeg tagasi ka avalikuks sai,
et et tulenevalt selleks Ukraina ründamiseks valmistudes leiti,
et ikkagi on oluline meil panustada ka mitte
sõjalisse riigikaitsesse ja, ja selle raames,
siis sai ka siseministeeriumi valitsemisala 36,2
miljonit ja see on meile väga-väga suur panus. Seniselt nii suurt rahasummat oleme aastate jooksul kunagi
saanud ja sellega me saame loomulikult väga suure hulga
oma võime lünkadel olulise täienduse. Et selle rahastuse sees oli ühtlasi siis ka poolteist miljonit
päästeametile elanikkonnakaitsega tegelemiseks. Aga loomulikult ei katas ära kõiki meie vajadusi,
et nagu ma enne ütlesin, et kriisireguleerimises millegipärast jah,
on paratamatult see paradoks. Et selliseid arengut tekivad kriiside
pinnalt, et võib-olla neid vajadustest. Me oleme aastate jooksul teadlikud
olnud ja neid vajadusi ikka jätkuvalt pilti toonud. Tasahaaval on siin leitud lahendusi erinevatele erinevatele
küsimustele, noh näiteks seesama elanike teavitus. Et siin me oleme leidnud varasemalt võimaluse,
et kuidas seda siis paremini korraldada. Kriisiinfotelefon, millest oli aastaid. Ta on üks Covid kriisi selline edulugu,
et oleks üks allikas, kus inimesed infot saavad,
et, et neid lahendusi me oleme leidnud. Aga nüüd tõepoolest see 36,2 miljonit, mis, mis saadi,
et seda siin meil on tõsine väljakutse, et see
raha kiirelt võimekusteks ümber nii-öelda konventeerida,
et see võtab ka oma aja, et need võimekused päriselt tegelikult meil
siis püsti panna olemas oleksid. Aga ma ütleks siia juurde veel,
et tegelikult olulisem on see,
et meil oleks tagatud jätkuv püsirahastus nii nagu,
nagu me riigikaitseks valmistume terviklikult,
meil on lai riigikaitsekäsitlus mis hõlmab omakorda siis ka
elanikkonnakaitset ja see elanikkonna kaitse
peaks saama meil püsiva rahastusest. Täna me, meil on väga hea meel,
et päästeamet on aktiivselt selle rolli võtnud. Me oleme ise leidnud neid vahendeid ja võimalusi,
me oleme nüüd saanud riigilt tuge, aga jätkusuutlik lahendus,
kus me saame tõepoolest vaadata terviklikult näiteks k
varjumist ja erinevaid teemasid, mis meil täna siin lahendamist veel
vajavad, siis peaks suutma Me riigina arvestada
püsirahastusega ka siin. Et kui kõiki neid vajadusi kokku vaadata, siis ma ütleks,
et et need, mida me täna teada on,
siis tsirka pooltele saime nüüd rahastuse ja pooled on
veel rahalise katteta, aga teeme tööd jätkuvalt selle nimel. Nii et peab küsima peaministri käest,
kui ta jälle siia vikerraadio stuudiosse tuleb. Aga küsin teie käest, mis on saanud
nendest eelmistes kriisides esile tulnud kitsaskohtadest,
nagu näiteks, kui Võrus alajaamale katus pealt ära lendas, tuli välja,
et kõikides haiglates ei
olegi seda iseseisva elektritoite tagamise võimalusel. Võru haiglas oli mingi vana nõukogude aegne tank,
ehkki mootor, millega elektrit õnneks siiski suudeti teha,
aga tuli välja, et mõned teised haiglad peavad üldse ilma olla. Tuli kitsaskohana ka välja,
et ei ole Eestis või vähemalt tol hetkel ei olnud tanklaid, kus
oleks võimekus bensiini tankida ka kiirabi või päästeautodesse,
kui elektrit ei ole. Kas see kitsaskoht on lahenenud või lahenemas, Viola Murd. Ja ta tegelikult oli lahenemas juba siis, et järk-järgult neid
iseseisva siis toimega tanklaid majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium eestvedamisel juurde tehti,
tänaseks on need 31 minu andmetel. Et seal on küll majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutada,
aga, aga jah, tõepoolest see kagu-eesti elektrikatkestus andis väga
tugeva tõuke erinevate asutuste toime pidevusele. Kui nüüd haiglad jällegi haiglatel ei kuulu siseministeeriumi
all, aga selle info on selle kohta, et
kas haiglate toimepidevuse on paranenud. Haiglad toimepidevus on minu teada oluliselt paranenud
et nende küsimustega pärast seda riigist tugevalt tegeleti. Ja noh, ega meil täpselt samamoodi meie enda asutuste toimepidevus on
samamoodi pildis, et me ise ka meie päästekomandod näiteks oleksid
samamoodi toimepidevad. Et jah, sellega on tegeletud, see toimepidevus on paranenud,
aga veel kord, et see kriisi reguleerimiseks valdkond
või kriisideks valmistumise valdkond, ega see on selline,
et ega see päris valmis kunagi ei saa, et sa pead, kogu
aeg, on sul järjest uued väljakutsed ja
valmistuma järjest paremini saame valmis olla. Ma tooks ka välja selle,
et meie jaoks päästeameti jaoks oli, oli
see märgilise tähendusega, et me saime elanikkonna
kaitsetegevuste elluviimiseks ka konkreetse rahastuse. Me tõsiselt, täna tegeleme ulatusliku evakuatsiooniettevalmistamisega,
mis siis tõesti selle aasta algusest on päästeamet eriti ülesanne. Me näeme siin kõige esimeste vajalike tegevusteni seda, et me
peame füüsiliselt ja reaalselt läbi vaatama need kohad,
mis täna on mõeldud evakuatsioonikohtadeks,
kuhu siis inimesed paigutatakse,
kui kui nad kodus olla ei saa või kuskil kuskil mujal. Et seal evakuatsioonikohtades oleks olemas köik kõik vajalik,
mis, mis on siis seal kohas viibimiseks oluline. Loomulikult me kaasame täna sinna ka partnereid,
me me teame, et naiskodukaitse on siin teinud,
et väga head tööd. Aga teiselt poolt me teame ka seda,
et ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja kui ma räägin sõna
ulatuslik, siis ma räägin tuhandetest on väga suur logistiline
operatsioon, mis tähendab nii riigiressursi,
eraressursi, vabatahtlike
ressursi kasutamist ja kõike seda me täna läbi planeerima. Kes neid evakuatsioonikohti, siis kaardistab mõned päästeameti
ametnikud, kohaliku omavalitsuse ametnikud
Päästeamet kaardistab neid evakuatsioonikohti koostöös kohalike
omavalitsustega, sest kohalikud omavalitsused, kes on kogukonnas,
kes on elanikule lähedal omavalitsustel
on ka ulatuslikus evolutsioonis väga olulised rollid. Ja et evakuatsiooniiga tegelikult varasemalt
tegeles politsei ja piirivalveamet, ega me ei saa öelda, et see nüüd
alles nagu peale hakkas. Ja kohalikud omavalitsused tegelikult viimastel aastatel on
olnud väga tublid, et neid tuleb nagu tõepoolest kiita. Kohalike omavalitsuste kriisivalmidus on ka oluliselt
paranenud, päästeamet on siin teinud tegelikult väga head tööd, et on
olnud kriisireguleerimise kunstikoolitusi kohalikele omavalitsustele
ja just täna hakkavad kõrgemad elanikkonna kaitsekursused, kus siis on
oodatud osalema ka omavalitsusjuhid ja erinevate riigiasutuste juhid. Et ega see kriis tegelikult kriisideks valmistumisel meel,
vastutus jagatud, aga kriisi ajal sõltub kõik sellest,
kui hästi me suudame erinevates kihtides omavahel koostööd teha. Ja minu meelest praegu meil
nagu tõsine proovikivi koostööks ja hea näide on praegu see,
et et kuidas me praegu siin
põgenikekriisiks valmistuma, et siin on nii
mittetulundusühendused, kohalikud omavalitsused, riigiasutused kõik
koos valmis panustama ja näiteks needsamad evakuatsioonikohad, et
ka neid on võimalik siin põgenikekriisis praegu tegelikult kasutusele
võtta. Ma tean, et paljud omavalitsused on seda juba teinud. Et see valmistamine on selline universaalne,
et, et sedasama asja, mida me siin, milleks me siin
võib-olla oma elanikkonna vaates valmistume,
me saame tegelikult seda kasutada ka erinevatel eesmärkidel siin. Et selles humanitaarkriisis näiteks Ukraina kodanikke aidata. Ja et ma lihtsalt selle vaktsiooni kohtade poole pealt lisaks,
et nendes, mis nii-öelda varemalt juba välja, eks ole vaadatud
on, et me oleme ju teinud juba siin paar aasta tegevat õppuseid need
samades kohtades, jaga
nii-öelda oma kogemuse pealt juba saame ka oma panuse anda selleks,
et mis sobib ja mida tegelikult silmas pidada,
et ega neid kogemusi ja täna rohkem nagu polegi väga eksju,
et aga kogu sellesse teemasse
ma tahtsin veel selle vaatlike juurde uued. Muidugi see rahastus on nagu ülitähtis,
et ega meie ju ei tea ka ilma rahata ja ikka selleks kulub midagi,
aga, aga noh, ikkagi, et ülioluline on nagu see ka,
et meie inimesed kelle jaoks me kõike seda, eks ole,
teeme, tahavad ise sellesse sellesse panustada ja
seesama vabatahtlik vaade ja ka noh,
nii-öelda ka mitte vabatahtlike missioonitundest tegemise teema,
et et see on väga oluline, igasugune kriis
tõstab väga olulisel määral inimeste valmisolekut panustada,
et me täna tõesti näeme väga suurt
huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu. 2018 koostasid siseministeerium ja riigikantselei elanikkonnakaitse
kontseptsiooni ja selleks siis kutsuti kokku või selle koostas
Margo Klaose juhitud elanikkonnakaitse rakke rühm. See kontseptsioon on huvitav lugemine, sel teemal on ka varem saateid
teinud, aga just nimelt selle Ukraina kriisi
valguses leidsin ma sellest dokumendist hoopis teisi aspekte või teisi
lauseid, mis neli aastat tagasi või kolm pool aastat
tagasi sedasama paberit lugedes mulle silma jäänud ja,
ja toongi esile need mõned aspektid. Näiteks selles elanikkonnakaitse kontseptsioonis
on esile toodud mitmed,
et sõjaaja võime lüngad, ma tsiteerin, inimesed ei tea,
kuidas sõjaliste ohtude korral käituda ega ole valmistunud iseseisvaks
hakkama saamiseks evakuatsiooniks. Sõjalisteks ohtudeks puuduvad ettevalmistatud teavituskavad
käitumisjuhised, puuduvad lahendused kriisikommunikatsiooniks
ja elanikega teabe vahetamiseks. Kui vajalikud teenused sõjalise konflikti ajal ei toimi ja samuti
valmisolek evakuatsiooni korraldamiseks puudub, ei ole
ressursside ja varudega kaetud ja sõjaliste ohtude eest varjumise
korraldamiseks puudub vajalik spetsiaalne taristu
süsteemselt läbi kaalumata alternatiivid
elanikkonna kaitseks varjumise abil. Elanikele ei ole antud asjakohast juhend materjalil, need
olid mõningad minupoolsed esiletõsted, nagu kuulsime mõnes
selles nelja aasta taguse kriitika aspektis, ollakse ka tegeletud aga
ikkagi kas või need elanikele antud käitumisjuhiseid, kas,
kas neid on nüüd plaanis juurde anda. Kas elanikkonna kaitseks tehtud ettevalmistused muutunud
julgeolekuolukorras vajavad täiendamist? Viola Murd. Ja loomulikult, et praegu tegelikult kõik see, kuidas elanikkond ka
võimaliku sõjalise konflikti korral hakkama saab, on erakordselt
suure tähelepanu all ja loomulikult me ka kõiki oma seniseid
valmistumise võimalusi vaatame üle et 2019 siseministeerium andis ka
käitumisjuhised elanikele täpselt sellest
samast elanikkonna kaitsekontseptsioonist tulenevalt välja. Need olid sellised esimesed juhised, mis rääkisid ka tegelikult,
et siis sellest, kuidas hakkama saada sõjaolukorras. Tookord loomulikult oli olukord hoopis teine ja noh,
alati on on see küsimus, et kas me ei külva elanike hulgas liiga suurt
paanikat ka tookord tegelikult seda paanikat päris palju oli,
et kas meid on nüüd, kas meid ohustab nüüd sõda, et miks
te, miks siseministeerium selliseid käitumisjuhiseid välja
andis ja tookord me tegelikult sedasama mõtlesime,
et on väga mõistlik, kui, kui tegelikult seda elanikkonna valmistumist
koordineerib päästeamet kes räägib
nii tsiviilkriisidest kui siis ka järk-järgult,
tunnetades seda elanikkonna
valmidust, astub neid samme, et ka inimesed oleksid valmis paremini
võimalikuks sõjaliseks konfliktiks ka. Aga aga veel kord, et et noh, minu enda hinnang on see, et, et me
tegelikult riigina võime olla palju julgemad, et sa saad olla
tegelikult loota parimat siis kui sa oled valmistunud halvimaks
ja no teised riigid on siin olnud võib-olla natuke julgemad sellest
rääkides, et toon siin näitena Leedut või või ka Rootsit. Et noh, ka meie nüüd viimastel aastatel oleme tegelikult
sellest rohkem rääkinud koos naiskodukaitse ja,
ja päästeametiga ka selles suunas samme astunud. Me saaksime, saame teha veel veelgi rohkem ja, ja see,
et meil aga tegelikult tänab kriisee lehel on kuidas hakkama saada
julgeolekuolukorras ka seal me tegelikult praegu
neid käitumisjuhiseid uuendame ja vaatame üle täpselt sellest
samast ohust lähtuvalt. Jah, see põhimõte, et inimesed vajavad kaitset igas kriisis,
kas see on siis elektrikatkestus või on see sõjaline konflikt? Elanikud vajavad kaitset, elanikud vajavad infot. Ja päästeameti poolt see on ka kinnitada seda, et ka see brošüür, mis
oli näiteks mis eelmine aasta jõudis inimesteni, et kindlasti see ei
jää viimaseks inimeste teavitamise ja selle poolega tegeleme pidevalt. Airi Tooming naiskodukaitsest. Ja ma täiendaks ja selle poole pealt,
et noh, minu hinnangul
inimene, inimese õppimine üldse ikkagi on väga hoiakupõhine ja,
ja väärtustepõhine, et me peame järk-järgult muutma inimese
väärtushoiakuid, nagu te isegi enne ütlesite,
et ilmselt see brošüür tüli, aga seda valmisolekut
seda informatsiooni vastu võtta tegelikult sel hetkel ei olnud,
et et selles mõttes lihtsalt,
et ma ei usu sellesse,
et, et kui meil on kas kolm aastat tagasi veel rohkem brošüüre laiali
saatnud ja iga päev pannud postkasti
ja siis me täna oleksime rohkem ette valmistanud,
et et need on ikkagi sellised aeglased protsessid,
mis inimeste väärtushinnanguid ja hoiakuid muudavad ja need
on needsamad asjad, et need, need kriisid natuke viivad selleni,
selleni viivad tõesti see, et inimesed ise
räägivad, et me teemegi seda läbi väga laiade võrgustikke,
et päästeametnik puudutage, kellel on väga kõrge väärtustatus
ühiskonnas ja ka ja ka vabatahtlikud naiskodukaitsjad,
kaitseliitlased, kes on
samamoodi nii-öelda oma kogukonna turvavõrgustiku võtmeisikud,
et kui nemad räägivad, kui nemad ise näitavad eeskuju,
hoiavad ütleme, külakogukonnas sellist teemat üleval,
et, et see võtab aega ja noh nagu on, jumal tänatud, et me
ikkagi mõned aastad sellega oleme juba tegelenud, tänase valmisolek
on kindlasti selles mõttes parem see valmisolek vastu võtta. Ja täna ka me ütleme,
et me, riik ja, ja ka meie organisatsioonina saame anda tööriistad,
et on välja töötanud juhised, eks ole, meil oleval, mis äpp,
et et noh, inimesed, et tööriist on olemas,
et näidake üles initsiatiivi, võtke vastu see, mis on pakutud,
et me ei saa nagu lõpuni panna kulbiga pähe. Aga püüame ikkagi konkreetseks minna, et,
et on inimene, elab konkreetses kohas,
vaatame aknast, praegu siin raadiomajas välja, näeme keldrimäe,
üheksakorruselisi elamuid. Kui peaks toimuma ohuolukord,
et kuidas näiteks selles üheksakorruselises majas inimene siis peaks
teadma, kuhu vajadusel varjuda, kas peaks minema oma maja
keldrisse või mis aadressile liikuda või kuidas üldse toimida? Iga konkreetne inimene peaks ju
seda teadma ja kust ta seda siis teada saab? Ja see põhimõte, et kui inimene on oma kodus, olgu see siis üheksa
korraline maja või kuskil maapiirkonnas,
siis esimene põhitõde on see, et jää oma koju ja kui on võimalus,
siis ja kui on olemas kelder,
siis varjukeldrisse mine ära. Akende juurest püüa endast kaitsta kõik need juhised tegelikult, mis
ka ole valmis, äpil on välja ilusti toodud. Nüüd tõesti nende inimestega, kes on
kaitseta ja vajavad kiiret varjumist. Nad võivad olla tänaval, nad võivad olla
kuskil suures hoones, mis on klaasist akendega nende inimestega. Selles olukorras, mis tuleb need, see on väga kiire. Selles olukorras on vajalik inimesed suunata,
et sinna kohta, kus nad on rohkem kaitstud ja siis me räägime
nendest tunnelitest, siis me
räägime parkimismaja nendes parklates ja see selle tööga kindlasti. See on üks oluline tegevus,
päästeametil, nii-öelda elanikkonna kaitsealane
tegevus, me küll täna oleme keskendunud seni eelkõige ulatuslikule,
evolutsioonile, mis selleaastast meie ülesandeks tuli. Aga me näeme selgelt seda ulatuslik
evokatsioon ja varjumine on mündi kaks erinevat külge. Oleneb sellest, kui palju on aega,
nii et kindlasti seal nende tegevustega, et inimestele ka seda infot
viia ja nende teemadega tegeleda,
me kõvasti töötame ka edaspidi. Meil Eestis on ju ka elurajoone, korrusmajade rajoone,
mis asuvad vahetult strateegiliste
sõjaliste objektide kas või sõjasadama või kaitseväe väeosa kõrval,
mis sõjategevuse puhkedes paraku võivad
olla vaenlase kaugrünnaku sihtmärgiks. Kas sellised elurajoonid on kaardistatud ja, ja kas
või mis hetkel on plaanis ka nende piirkondade elanikke
teavitada, kuidas siis käituda? Sõjalise konflikti puhkemise korral? Nagu ma ütlesin, et sellised esmased kaardistus,
et on tehtud ära aga see töö seisab meil paljuski ees,
siis ka, kui me räägime nüüd sellisest olukorrast, kus me räägime
sõjalisest rünnakust ka kindlasti koostöös vastavate asutustega
Et, et siis siis kui rünnak algab, siis juba on hilja hakata neid
uurima, et see peab enne juba valmis olema. Olukord läheb pinevaks, kui ka valitsus ütleb, et,
et Eestile valitseb oht,
et, et siis see info jõuaks näiteks sinna. Korteriühistu esimees. Ja loomulikult, kui oleks tänasel päeval vaja seda korraldada,
siis Eesti riik korraldab selle ära. Ma räägin selles mõttes valmistumisest,
et me täna näeme, et me peame tegema veelgi rohkem tegevusi,
aga mainin ära veel selle korralisega see varjendite teema jutuks,
et siin tuleb küll öelda,
et Eesti riigil ei ole olemas
täna spetsiaalselt varjumiseks ehitatud varjendeid,
see otsus nendest loobuda sündis 90.-te alguses. Seal on erinevaid põhjuseid. Üks põhjus on ka see. Selliste varjendit ehitamine on riigile ka väga kulukas. Noh, me teame näiteks Soome nii-öelda mudelit, kus tõesti on
spetsiaalselt varjendid, on spetsiaalsed, kui
ehitabki eraomanik endale maja,
siis tal on konkreetselt nõue, et ta peab ehitama ka oma hoone alla
keldri. Täna sellist selliseid nõudeid,
et meil riigis ei ole, aga me kindlasti otsime neid lahendusi,
et, et seda varjumis peale mõeldagi. Korral ka elanikkonnakaitse kontseptsioonis 2018 pandi kirja,
et ekspertrühma järelduste alusel saab välja töötada valikuvõimalused
poliitilisteks otsusteks. Kas ühiskasutatavate varjumiskohtade rajamist Eestisse
alustatakse ja milliseid võimalusi eesmärgi saavutamiseks kasutatakse
tsitaadi lõpp toona poliitiliselt see plaan ei lennanud. Aga kas ametnikud võiksid,
kas soovite uuesti sellise ettepanekuga poliitilisele tasandile
minna, muutunud julgeolekuolukorras? Viola Murd? Ja kindlasti meil tuleb praegu kõik
oma plaanid selle pilguga üle vaadata,
et mida me saame siin kiirendatud korras teha. Ja tõepoolest varjumise ekspertrühm käis ka koos riigikantselei
juures töötas seal läbi viis, kuus erinevat lahendust. Jäädigi lõpuks selle juurde, et meil oleks nendele inimestele,
kes avalikus ruumis viibivad varjumiskohad Need on need samad kohad,
millest Tuuli rääkis. Meil on kaardistatud juba mingisugune 72 objekti,
mis võiksid selleks otstarbeks sobida. Ja nagu siin enne oli ka küsimus, et millised on
need suuremad ohupiirkonnad siis noh,
see on klassika, et ikka suuremad linnad on need sihtmärgid, onju. Ja samamoodi meil on teada ka ohtlikud ettevõtted, kelle piirkonnas
on need elamurajoonid ja ka seal tegelikult on läbi mõeldud see,
et kuidas siis teavitada ja kuidas, kuidas inimesed
saaksid siis kas siis oma kodukasutada selleks,
et varjuda või siis millised on need avalikud ruumid,
mida mida kasutusele võtta ja poliitilisel tasandil ja me
tegelikult oleme neid lisaeelarvetaotlusi igal aastal esitanud. Aga praegu pole aeg rääkida sellest, mis kunagi on tehtud,
praegu tuleb tegutseda sellest olukorrast lähtuvalt. Ja oleme päästeametiga siin praegu mõelnud selle peale, et sõltumata
sellest, et varjumiskohtade rajamine täna ei ole rahastust saanud,
siis päästeamet on juba võtnud tegelikult ja tegutsemas selle
nimel, et me saaksime ikkagi need kohad, mis on
teada seal võib-olla rääkida uuesti hoone omanikega läbi ja vaadata,
kas nad on sobilikud ja meil on
tegelikult rahvusvaheliselt kokku lepitud elanikkonna
kaitsemärgistus on siis sinine kolmnurk oranži ringi sees. Et need hooned oleksid siis ka märgistatud. Praegu ei ole praegu need hooned ei ole märgistatud,
sest ei ole olnud võimalust nende hoone omanikega kokku leppida. Varasemalt tegelikult põhiline, kuhu see, kuhu raha
küsiti, oligi see, et oleks lepingutasu nendele hoone omanikele. Mul on millegipärast tunne, et tänases
situatsioonis hoone omanikud on oluliselt rohkem motiveeritud selleks,
et neid hooneid saaks kasutusele võtta. Seal muidugi tuleb lahendada need küsimused,
et kuidas sinna hoonesse sisse pääseb,
millised võib-olla on vaja uksed välja vahetada. See on ikkagi hoone omanikule suur
hulk kohustusi, kuidas see hoone kiirelt tühjaks teha,
kuidas seda saaks ööpäevaringselt kasutusele võtta. Need on büroohoonete keldrid, näiteks ja avalikud parkimismajad ja
sellised kohad. Nii et, et me tegelikult sõltumata sellest,
kuidas selle selle rahaplaaniga edasi läheb, teeme praegu
kõik, mis on võimalik teha, et siin kiiremaid liigutusi teha selleks,
et, et meil oleks suurem selgus. Jälle ühe hüpoteetilise näite toon. Oletagem, et on vaja näiteks Narva linna elanikud
evakueerida on eelinfo eelhoiatus. Et seda võib tabada sõjaline rünnak, et neid
inimesi tsiviilelanikkonda kaitsta. Milline organisatsioon Eestis hakkaks
siis Narva linna täie inimestega tegelema,
on see naiskodukaitse, on see päästeamet? See on päästeamet ja päästeametil,
tegelikult on suur hulk partnereid kindlasti
üks kõige olulisem partner ongi naiskodukaitse,
aga ka kindlasti sellisel puhul näiteks Narva linnavalitsus ja,
ja veel terve hulk partnereid ka politsei ja piirivalveamet. Et seda tehakse ikkagi koostöös,
aga juhtasutus tõepoolest, ulatuslikul evolutsioonil on päästeamet
ja võin öelda, et Narva linna evakueerimise plaan on tegelikult
ka mingis suurusjärgus läbi mõeldud. Evakuatsioonikohad on meil täna tegelikult
teada, kui palju neid on ja kuhu oleks siis võimalik evakueerida. Kuhu oleks võimalik panna 50000 inimest? Ärme praegu siin päris täpselt nendest kohtadest räägi,
need kohad on meil teada,
aga me iga me tegelikult ei tahaks neid siin praegu välja öelda,
sest kõik teised ka kuulavad meid ja kohad on teada,
päästeametil need kohad on kaardistatud, need kohtade arvud on ka
teada. Seda on võimalik koostöös korraldada. Loomulikult, võib-olla siin on liiga vähe kõlanud see,
et me räägime siin nagu valmistumisest ja plaanidest. Tegelikult sa enne ei tea, kui see ei ole läbi proovinud. Aga kas on proovitud läbi ja ma toongi selle siia juurde,
et on proovitud küll, aga siiamaani
on noh, valdavas osas on evakuatsiooniproovitud päästesündmuse lõikes. Et päästesündmuste lõikes meil see evakuatsioonikogemus on ja,
ja seda on päris palju harjutatud. Üks väga suur ja ulatuslik evakuatsiooniõppus oli kremeks õppus Tartu
linnas, siin mõned kümned aastad tagasi 2010 2011 11 2011. Et siis terve linnaosa evakueeriti päriselt
ära ja väiksemas mahus need evakuatsiooniõppusi
on päästeamet teinud päästesündmustest lähtuvalt. Ka Pärnu üleujutus oli,
eks selline koht, kus evakuatsioon päriselt läbi läbi viidi. Kaitseliidu ja naiskodukaitse suurepärase abiga,
kas on kavas korrata, aga neid õppusi ongi kavas korrata ja, ja meil
ka nüüd sel aastal on päästeametiga koostöös mitu evakuatsiooniõppust
planeeritud ja veelgi veelgi julgemalt ma ütlen, et võib siin kaasata
elanikkonda, et, et see praktiline kogemus on palju rohkem väärt kui,
kui kõik see, mis me võib-olla paberi peal planeerime. Naiskodukaitse kui palju teie olete harjutanud ja toome uuesti selle
konkreetse näite, mis on võib-olla halb näide,
kui räägitakse, räägitakse ikka
Narvast, aga mis teha, ta ju seal piiri peal. Meil on juhul, kui oleks hüpoteetiliselt vaja Narva
evakueerida, mida naiskodukaitsja teeb? No esiteks ma täiendan siis selle koha pealt,
et igasuguse evakuatsiooni puhul me siiski ikkagi räägime,
et on vaja kõik evakueerida, aga neil ei ole vaja leida
kõigile evakuatsiooni kohta, sellepärast et neil on olemas
enda võrgustikud, nii et selles mõttes, kui tundub
nüüd kuulajale selle kohutavalt hirmutav, et tõesti 50000 pole
kuhugi võimalik panna, et tegelikult see 50000 ei vaja kindlasti noh,
nii-öelda meiepoolset majutamist ja toitmist
Selle vanaema saab tulla Tallinnasse. Jah, just aga, aga et noh, selge on see,
et mingi hulk inimesi ikkagi on need, kes tuleb siis nagu paigutada ja
majutada, et see, see meie roll ikkagi olekski puhtalt siis
nii-öelda tegevus evakuatsioonikohtades,
et evakueerimine kui tegevus on ikkagi siis päästeameti
korraldada ja meie tegevus on puhtalt siis evakuatsioonikohas,
kui need inimesed on sinna juba jõudnud ja, ja seda konkreetset
lõiku oleme tõesti juba harjutanud päris tublisti siin kaks
aastat ja oleme teinud erinevaid õppusi kõikides Eesti
piirkondades ja, ja ma arvan, et need protseduurid on meil
jõudlikkuse nii-öelda piires aga juba üsna hästi selged. Ja ma ütlen siia juurde veel seda, et kui tekkis see küsimus,
et 50000, et kuhu nad siis pannakse? Ega nad ei pandagi ühte
kohta ja kohalikel omavalitsustel on olnud kohustused, et oleks
evakuatsioonikohti vähemalt kahele protsendile oma elanikkonnast. Aga täna on tegelikult teada, et need evakuatsiooni kohtunud circa
kusagil kaheksale protsendile kokku keskmiselt. Ja, ja siis, kui on vaja Narva linnatäis inimesi kuhugi ära paigutada,
siis täpselt nii ongi, nagu Airisin enne ütles,
et et kellel on endal kuhugi kellegi juurde minna,
siis inimesed saavad ise liikuda, kellel ei ole kuhugi minna,
siis saab kasutada evakuatsioonikohti ja kes vajavad siis abi ka juba
transportimisel, siis ka siin on neid lahendusi võimalik leida,
et, et täpselt nii see ongi,
et, et need on erinevates kohalikes omavalitsustes need
evakuatsioonikohad ja,
ja täpselt nii palju inimesi, kui on vaja ära evakueerida. Nii palju saab neid erinevates omavalitsus neid
kohti ka kasutusele võtta. Ma toon selle ulatusliku evakuatsiooniteemas ühe dimensiooni veel
sisse, et me praegu oleme kirjeldanud neid tegevusi, mis on kiired
tegevused selleks, et nii-öelda inimesed viia,
kas nad lähevad ise, saavad minna oma sugulaste juurde või
siis toimetada nad kohta, kus neil on turvaline olla. Aga see teine pool on selles see,
et ta ikkagi on ajutine lahendus. Et ulatuslikul evolutsioonil on väga suured
mõjud ütleme siis riigile ja ühiskonnale laiemalt. Et kui see inimene, kes on viidud evakuatsiooni kohta,
ei saa pöörduda oma koju tagasi kuu see võib olla ka aasta. Et need on teemad tegelikult, mis järgnevad sellele
ulatusliku evolutsiooni kiiretele tegevustele ja see pool on,
ma ütleks veel vaata et kõige keerulisem, et kuidas pärast kriisi,
kas on siis üleujutus, kas see on siis
kuskil suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimunud suur plahvatus,
mis võib kaasa tuua ka inimestele, et nende kodud on hävinenud. Et see pool, kuidas neil siis selle nii-öelda see taastamise faas,
et kuidas tulla selle tavaelu juurde tagasi,
et ma arvan, et see väärib siin ka kindlasti rõhutamist ja tegelemist. Lõpetuseks Soome kokku võtta,
et hästi suur vastutus lasub ikkagi igal elanikul,
igal leibkonnale, igal perekonnal endal, nagu ka päästeametimaterjalid
ütlevad, inimene peaks ise valmistuma ette,
saab seitse päeva hakkama ja kui läheb juba pikemalt,
siis riik tuleb appi. Kordame veel ka selle üle, kust siis inimene,
kes on kaotanud kodus ära selle brošüüri, mille
päästeamet postkasti pani,
saab lisainfot või infot üle vaadata. Ma parandaks selle kohe ära,
et riik ei oota seitse päeva siis appi tulla. Riik tuleb kohe appi, kui ta saab, kuidas saab tulla, aga
et meil oleks neid abivajajaid võimalikult
vähe ja me oleksime ühiskonnana võimalikult iseseisvalt toime tulevad,
et seda tugevamad me riigi ja rahvana oleme. Riik tuleb appi kohe, aga sõltub sellest, kui palju meil on
abivajajaid ja kui kiiresti sinu juurde jõuame. Nii ja aga ikkagi veel kord kordame üle, kust
saab lugeda ka raadiosse, nagu ütlesin, tuleb palju meile, inimesed
küsivad, kust ma saan infot. Üks ja kindel koht on. Kriisee. Ja rescue. PVT kui inimestel on küsimus, helistage ka kriisiinfotelefonile
üks-kaks neli seitse ja küsige sealt, sealt saate ka infot. Ja mugav lahendus olevalmise. Ja nagu kuulsime ka riigi tasandil arutelud käivad, lisarahad
on eraldatud evakuatsiooni ja varjumise teemadega, ka tegeletakse
intensiivselt ja tänase saatekülalised ka peale meie saadet,
nüüd lähevad õppusele, mis te õpite seal? Meil algab täna jah, kõrgemad elanikkonna kaitse kursused,
mida päästeamet korraldab, see on tegelikult väga oluline,
et me praegusel hetkel just oleme koos kõigi omavalitsusjuhtidega,
et mõelda läbi tegelikult pikemas vaates, et kuidas riik ja kohalikud
omavalitsused ja erinevad riigiasutused koostööd teevad. Jah, eesmärk lühidalt on see,
et omavalitsused, kes on inimesele kogukonnale kohapeal olemas,
et omavalitsustega koos arutada, rääkida
teemadel kriisi teemadel ja loomulikult olukord, mis täna on,
ja sõda, mis käib Ukrainas loomulikult seda arutelule, annab oma. Tuuni ja mina rõhutaks üle veel kord,
siis iga inimese individuaalse vastutuse, et sa saad juba täna
teha midagi natuke rohkem kasutusel, eks ole, valmis äpi
või lisaks ka oma tervet mõistust ja, ja tunne,
et sa saad täna paremini natuke hakkama, kui eile. Nii ja need lõpusõnad ütles nii siis naiskodukaitse
esinaine Airi Tooming. Enne teda rääkisid päästeameti
hädaolukorraks valmisoleku osakonna juht Tuuli räimi ja
siseministeeriumi asekantsler Viola Murd. Mina olen saatejuht Arp Müller. Loodan, et saite siit saatest üht-teist kõrva taha pandud
kuulmiseni järgmistes saadetes. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
