Märgaks koolis jätkab, me räägime professor Raivo pakiga toiduainetekeemiast, lubasime rääkida säilitusainetest. No kui kasutada juba sõna säilitusaine, siis sellisel keskmisel tublil tervislikul eestlasel juba tõusevad. Oled püsti ja sellega seostub midagi väga negatiivselt, see on kõige hullem asi toiduainetest, kas see on tegelikult nii? Säilitusaineid need lisaained ja säilitusaineid tähistatakse, see on siis grupp kui aineid, siis e-kakssada ja edasi. 299 oli neid nii palju pole, aga selles vallas. Säilitusained on nii nagu kõik lisaained, need on toidule spetsiaalsed lisatavad ühendid ja teatud funktsiooniga. Ja see nimetus ütleb ära tõepoolest, nad on säilitamise funktsiooniga. Selleks kasutatakse väga erinevaid ühendeid. Keemilisi. Nüüd mille jaoks see on, et säilitada, et me toidust ei saaks, et toit oleks ohutu selle õppimise aja jooksul, mis on ette nähtud. Et kõik nagu oleks ühest küljest väga lihtne, teisest küljest aga hoiatatakse nende eest, Nad võivad ülitundlikel esile kutsuda vastureaktsiooni ja nii edasi siis selle koha pealt tuleb tõesti ülitundlikel või allergikutel, nagu neid tavatarbija ütleb. Nendel tuleb lihtsalt hoiduda nendest, mis Nendele kutsuvad esile, nad peavad ise teadma, kuidas säilitusaineid ei tarbiks, ei lisanduks toidule. See tähendaks seda, et esiteks toitu oleks väga palju kallim, sest me ei saa teda säilitada kaua. Teiseks, teatud toiduaineid me ei saagi toota ohutult ja seepärast säilitusained on vajalikud. Nüüd aga hakkame võrdlema, et säilitusained on hästi ohtlikud. Siis ma tooksin ühe näite, näiteks bensu, happebenzo, aadid, sorbiin, happe Sorbaadid. Kui me võtame nüüd loodusest, lõikan jõhvikat korjanud, jõhvikaid korjanud ja talveks näiteks veepudelisse pannud, ja siis miks ta säilib nii kaua beebidele, siis miks te ei pea kuumutama säilitamiseks, aga sellepärast, et nendes endas on looduslikud säilitusained. Nende kogus näiteks pohlades on, ütleme kaks grammi kilogrammi kohta siis säilitusainete kasutamine toiduainetes on limiteeritud ja see ülemine piir erineb riigiti, kuid Euroopa liidus kehtivad ühed ja samad normid kõigile Euroopa Liidu liikmesmaadele. Ja, ja see tavaliselt on alla selle, mis on näiteks pohlade või jõhvikatega. Nii et kas, kas me peaks ikka kartma neid meie enda huviks? Mõte on mingi lihtsa näite, võtame näiteks kaks erinevat jogurtit, mõlemad on poes müügil. Üks säilib, oletame näiteks 10 päeva, teine säilib kaks aastat, kui erinev see nende keemiline koostis järelikult on, kui palju on sellel, mis säilib kaks aastat lisatud mingisuguseid säilitusaineid? Vaadake, see näide, mis ta nüüd tõitjalt, see põhineb tegelikult tehnoloogilisele erinevused. Ja üks jogurt, mida meie nimetame elavaks jogurt piks, mis tõepoolest on jogurt säilib jah, kuni kolm nädalat ja niimoodi. Ja see on see, mida me soovitame. Teine variant on selline, mina nimetan teda magusaks piimadesserdiks, mitte jogurtiga. See on surnud jogurt, see tähendab seda, et jogurti valmimine mikroorganismide toimel on toimunud pärast sõda, jogurt kuumutatakse läbi, past realiseeritakse veel kord. Järelpastöriseeritud jogurt on surnud, jogurt ja need elavad mikroobid, keda me sealt ootame, on kõik ära surnud meie enda poolt või tootja poolt hävitatud. Nii et mina soovitaksin tarbijal küll rohkem tarbida, jälgida, millise jogurtiga on tegemist. Võib olla veel lisaks, et jogurtitootjate assotsiatsioon on juba mitu aastat tegelenud sellega, et surnud jogurti üldse jogurti nimi ära võtta. Tähendab, ta ei ole jogurt jogurtist, iga tarbija ootab neid mikroobe, mis pagan parandavad näiteks meie soolestiku mikrofloorat. Kas umbes sama kehtib ka nende piimade kohta, et üks piim on see tavaline, mis läheb hapuks ja teine on see, mis säilib kas või soojas toas tükk tükk aega, et seal on sama tehnoloogiline erinevus. Pasteraliseeritakse, see on siis alla 100 kraadi siis uhat Lebyinson siis ultrapritse kõrgel temperatuuril töödeldud piim. Kogu tehnoloogiline, selline, ütleme üldsellised parameetrid oleksid üks kuni viis sekundit, 125 kuni 145 kraadi, iga tootja valib enda jaoks sobiva. Ja sellisel juhul piimal ei teki sedavõrd sellist keedetud piima maitset, tal on osaline tõesti maitse muutus, kuid ta säilib praktiliselt jah, teda ei pea külmletis hoidma ja nii edasi. Mütsi piim ei ole igapäevaseks tarbimiseks, jääte suvilasse, külmkapi, võtke see piim. Aga kui te olete avanud selle paki, siis ta läheb hapuks samamoodi teha. Kas see on oluliselt erinev ka, kui kasulik see nii-öelda värske piim on ja kui kasulik, see kõrgpastöriseeritud piim on, et näiteks kui öeldakse, et lapsed jooma piima, et luud ilusti areneksid ja kui teoks kogu aeg seda kõrgpastöriseeritud piima, et kas siis see oleks oluliselt kehvem variant. Tähendab ei ole tõestatud ei ole selliseid teaduslikke artikleid, kus oleks põhjendatud kaltsiumi erinev omastamine nendest erinevatest piimadest. Kahtlemata aga on teada, et mida vähem töödeldud toit, seda kasulikum oleks üldiselt, nii et mina soovitaksin lastele küll taluniku piima, nii nagu ta on jahutatud korralik piim ja ta maitsebki paremini. Me räägime kohe ka värvainetest, mida toitudele lisatakse, ja lõhnaainetest Kuulate saadet ärgaks koolis.
