Puiduettevõtetes on majanduskriisi üle elatud ka enne,
kuid olukorras, kus ehitussektori saematerjali vajadus on
järsult vähenenud ning seetõttu ka saematerjali hind vähem
kui poole aastaga langenud hinnanguliselt üle 50 protsendi
peetakse tootmise jätkamist eriti veel kõrgete
energiahindadega küsitavaks.
Aktsiaselts Stockton tegevjuht Martin Arula. Ise valmistume ikkagi natukene nagu halvemaks stsenaariumiga
mis tähendab seda, et hinnad langevad veelgi.
Tooraine kättesaadavus järsult ei parane,
pigem arvame, et võib-olla selline eriti halb aeg,
nagu saabub kuskil seal detsembris jõulude paiku,
kus meil siis võib-olla tuleb pikem seisak teha. Martin Arula sõnul teeb olukorra keeruliseks ka see,
et saetööstused peavad konkureerima tooraine ostmisel soojatootjatega,
kes saavad saekaatrite jaoks sobilikku palgist pakkuda
varasemast kõrgemat hinda. Meie ümarmaterjalile turul on toimunud sellised erakordsed muutused,
kus siis küttepuu ja paberipuu on sööstnud palgi hinnadele
nagu kandadele ja põhjustatud on siis ka jällegi nendest energiahindadest,
mis on absurdselt kõrged, noh, kurioosum on see,
et kuuse jäme palk on isegi odavam kui veenvalt kuhu see
jämepalgi hind on umbes 90 eurot, tihumeeter
ja kuusepeenpalk on siis kuskil 100 ja see 100 tuleneb
jällegi sellest, et energiapuidu ja paberipuidu hind on nii
kõrge ja saetööstused üritavad kuidagigi moodi sellele vastu hakata. Sellel aastal on puitmaterjali hinnad kujunenud nii,
et metsaomanikul on võimalik valida, kas vähem väärtuslik palk,
viia saekaatrisse või müüa see küttepuuna.
Aktsiaselts Barrus, palgiostujuht.
Lauri junkin. Küttepuuhinnad on väga kõrged ja seda eriti just nii-öelda
lehtpuu osas, et selline harukordne olukord,
kus Küüte vuhin läheneb palgihinnale või vahed,
on üliväikesed, et mõnel pool juba mööduvad,
et, et hakatakse näiteks valima, et kas seda ilusat palke on
üldse mõtet saeveskisse viie või hinna poolest saab juba
näiteks kuskil katlamajas sellest rohkem raha.
Et sellist olukorda varem pole olnud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
