Jõukohasena.
Vikerraadios oli tol päeval kolmetunnine otsesaade.
Rohkelt lülitusid talgupaikadesse korraldajate juurde,
kus kõik kokku loeti nii talgud kui talgulised ära veetud
prügi ja prügiautode sõidukilomeetrid.
Meie arhiivis on see saade olemas, kuulame kord algust.
Teeme koos. Reporteritund. Head kuulajad sellest saab tänavu kevadel 14 aastat,
kui 50000 inimest tulid 2008. aastal oma vabast ajast
ja vabast tahtest esimesele üle eestilisele koristuspäevale
et metsaalused, teeperve, mererannad ja jõekäärus prahist
puhtaks teha.
Suuremad prügihunnikud kaardistati juba varem.
Iga talguline sai end teeme ära, talgukaardil just sinna
kirja panna, kus ta end koduselt tundis ja kust talgutöö tundus. Oh, mis ja teeme koos Eesti, teeme koos eesti Puhjernist
jäätiseteo eest.
Keemia puhkpuhtaks, teeme eestipuhtaks.
Teeme eestipuhtaks.
Tere hommikust, kõikidele raadiokuulajatele.
Nüüd siit Eesti raadioklubist, koristusbrigaadist
või õigemini oleme meie täna siin omamoodi staabi korraldanud,
et teile vahendada, mismoodi tänase päevaga Eestimaa täiesti
puhtaks saab. Stuudios on Tiina Vilu minu kõrval praegu istet võtnud siis
on juba objektile siirdunud Meelis Kompus,
kes ka õige pea stuudiosse meile siia seltsiks jääb,
tagasi tuleb.
Ja minu nimi on Grete lõbu ja kuni kella kaheni mesis
vahendame siit uudiseid siit ja sealt nurgast Eestimaa pinnalt.
Ja kella 11-st 12-ni on muidugi vaata teenrid
ja võtavad sõna küllap koristus, aga paljudel ka teistel teemadel. Nõnda siis oleme meie valmis kaasa aitama,
et koristajatel oleks hea meel ja need, kes mingil põhjusel
koju jäid, oleks selge pilt, mis väljas toimub,
mis koristuse rindel toimub ja mõne sõnaga siis sellest,
mida esimeses saatetunnis ja paaris järgmiseski kuulata saate.
Nagu juba ütlesime, on Meelis läinud raadiosaatjaga teele,
teeme ära staapi, kus kindlasti on praegu väga kiire aeg.
Temaga püüame õige pea ühendust saada, siis juba võtame kõne
koristajale koristajale meie hulgast. Jüri Nikolajev Narvas on üks neist, kes täna siis tööle asuvad,
aga on lubanud ka meiega paar sõna rääkida.
Kuulame, kuidas hoitakse korda ja suhtutakse prügisse Ameerikasse,
Rootsis ja ka Leedus, kus ka täna koristatakse
ja on nemad innustust saanud just Eestist.
Siis meie järgmises saatetunnis, mis algab siis juba pärast
keskpäevaseid uudiseid, on rändamas ringi Sven Paulus
ja Jõelähtme kandis peaks ta sellel ajal siis olema
ja annab meile informatsiooni, kuidas koristustööd käivad. Olev Kenk teeb Järvamaalt ülevaate, et kui hästi kõik asjad
ja tema planeerinud minna ka prügilasse Väätsal,
et vaadata, kuidas prügi vastuvõtmine käib
ja kas suudetakse kõik ikka vastu võtta.
Saatetunnis, mis algab pärast kella üheseid uudiseid,
on Ülle Hallik Pärnumaal valmis telefoni otsas
ja teeb korraks oma koristamisse pausi, et meile ülevaate anda,
kuidas siis Pärnumaal koristamisega on ja siis võtame
ühendust ka Tartuga, Vambola Paavo annab sealt ülevaate
ja kõige lõpuks on jällegi meelisvalmis staabis vaatama,
kuidas siis kella kahe ajal päeval töö ja tegutsemine käib,
kas kõik on sujunud nii, nagu peab? Jah, sest et ennustatud on, et kusagil ühe-kahe paiku peaks
enamustes koristuskohtades töö hakkama bema,
kuigi eranditena võib see töö venida, aga võib-olla hiliste õhtutundideni,
et see sõltub nüüd, millise prügimäe otsa siis keegi oma
grupiga sattunud on ja kui kiiresti ja kui palju
ja kui suure seltskonnaga seda prügi ära saab sealt kanda.
Aga meie, ma arvan, siin oleme eelkõige,
tänas ikkagi selle jaoks siin, et meid kuulaksid just nimelt
needsamad koristajad, äkki nad on mõned transistori kaasa
võtnud patareidega näiteks ja kuulavad ja me mängime teile
mõnusat metsa, muusikat, eestikeelset muusikat,
mängime nende esinejate laule, kes homsetel kontserditel
just tulevad esinema tasuta kontsertidele,
millest me ka õige pea räägime natukene lähemalt
ja et teil oleks seal mõnus olla. Me oleme vähemalt mõtetes hinges toetusega teiega
ja jõudu tööle. Nüüd aga tänasesse, kui teeme ära talgupäevani,
on jäänud ainult kolm päeva.
Mina olen selle saate toimetaja Kaja Kärner. Esimese telefonikõne võtsime põlva maakondlikule
koordinaatorile taevaskoja külavanemale,
Ahdhibleivele.
Kuulsin, et taevaskoja küla talgud algasid enne teeme ärat
juba mitu aastat.
Kas see on tõsi? Jah, see on, see on tõesti tõsi, et taevaskoja külas tehti
talguid juba 2005.-st aastast alates, teeme ära,
algas 2010. aastal. Mida te nendel esimestel talgutel tegite?
On teil meeles? Jah, see tulid sellised tüüpilised küla talgud,
kus asi sai sellest alguse, et rahvas tahtis ka kokku saada
kevadisel ajal ja kuivõrd oli näha selliseid kohti,
kus kus sai kas prügi koristada või lehti riisuda,
siis ühtlasi ka need tegevused, siis võeti ette
ja tehti ära ja sellest selline selline traditsioon alguse sai. Kui see üle-eestiline koristus talgupäev teeme ära alguse
sai siis te jätkasite täiesti samas vaimus,
et prügikoristus, lehtede riisumine veel midagi. Ja ei, tegelikult neid tegevusi on ikka väga palju juurde tulnud,
et ja aja jooksul ka muutunud, et noh, kuivõrd taevaskoja on
selline suhteliselt külastatav koht siis esimestel aastatel
teel või ütleme, isegi esimesed viis aastat oli meil üks
suuremaid suuremaid taga, selliseid olulisi tegevusi oli
lihtsalt teeäärte koristamine, et suhteliselt palju prügi
sai kraavidest leitud ja, ja seda siis korjatud.
Nüüd võib öelda, et praeguseks seda tegevust peaaegu ei
olegi vaja teha, sest seda prügienam lihtsalt ei ole,
ei visata ilmselt nii palju seda prügi maha. Aga need tegevused on kogu aeg täienenud
ja muutunud.
Eks me hooldame, haldame ka taevaskoja külas bussijaama
ja raudteejaamahoonet ja meil on külakeskuses saal,
mis vajab suurpuhastust.
Samuti siis on meil üks väikene matkarada,
mis ühendab siis looduskaitseala siis ka meie külaga,
mida me ka siis hooldame iga kevadet, et hoida seda rada
nagu korras, et oleks sinna võimalik pääseda. Nii et neid tegevusi ja töid on, on tulnud juurde
ja neid on igal aastal nagu erinevaid. Kui nüüd Põlvamaal laiemalt ringi vaadata,
siis mis tõotavad tänavu tulla kõige huvitavamad talgud,
millest mujalgi Eestis võiks eeskuju võtta? Minu jaoks on, kuigi see ei ole nüüd vist esmakordne Ordaga
väga huvitavad on Räpinas Võhandu jõel toimuvad talgud kus
siis tegelikult võetakse kanuud ja veesõiduvahendid,
millega minnakse jõge koristama, et tegelikult,
kui me räägime siin teeäärte koristamisest,
siis ega jõgi on on midagi sarnast, et, et ka sinna satub
suhteliselt palju prügi, mis vajab, vajab korjamist
ja Räpinas tõesti selline selline talgute korras jõle
koristamine aset leiab, et minu jaoks kindlasti üks asi,
mida, mida võiks igal pool teha. Kas siis pigem see prügi, mis hulbib veepinnal,
või see, mis on põhja vajunud? Ei, ei ikkagi põhja, ei, ei, selles mõttes on ikkagi pigem see,
mis on veepinnal ja, ja ka võib-olla kalda äärtes lihtsalt
on praegusel hetkel näha, kevadel on, on loodus selline,
et see prügi paistab ka rohkem silma ja siis on võimalik nii
kalda äärest kui ka siis sellist hulpivat prügi nii-öelda
ära korjata. Mis veel Põlvamaal huvitaat talgupäeval toimub? Noh, traditsiooniliselt on alati olnud üle poolt talgutest
sellised tüüpilised küla talgud, kus külaseltsi
või siis külavanema eestvõtmisel kutsutakse rahvas kokku
ja tehakse sellised heakorrastustööd, et see on selline
kõige traditsioonilisem talguvorm üldse ja,
ja ilmselt ka jääb traditsiooniliseks, et huvitavat on veel
nii palju, et, et ka lasteaiad ja koolid löövad talgutel kaasa.
Nii mõnelgi lasteaial on. On talguplaan oma lastega selles mõttes ütles,
et, et rajada näiteks selline suvelillede looduslik peenar
et teha endale kuskile lasteaiaaeda, siis selline peenar
teda siis lastega koos saadakse rajada.
Ja samuti sinna juurde kuulub ka siis selline väikene
koristustegevus ilmselt lasteaia ümbruses.
Ja on olemas ka täiesti sellised nii-öelda peretalgud
või sellised kodutalgud, kus siis Talurahvas ta nii-öelda
talu perenaine, talu peremees kutsuvad endale ka külalised,
kellega koos siis võetakse mingisugune mingisugune tegevus,
et, et on see siis kasvõi puulõhkumine või,
või ka millegi koristamine kordategemine. Et neid talguid on väga eriilmelisi. Aga kui te sõidate mööda Põlvamaad ringi,
siis kas teeveered ja metsaalused on ikka prahist puhtamad
kui näiteks 10 aastat tagasi? Jah, seda ma võin, seda ma kindlasti kinnitada,
et tegelikult prügi on metsades vähem, et orienteerumisega
tegelejana noh, väga sageli metsa sattuvana 10 aastat tagasi
ikkagi kohtas selliseid kohti, kuhu prügi oli maha pandud,
märgatavalt rohkem kui praegu.
Et neid, neid kohti on vähemaks jäänud, aga ei saa öelda,
et neid üldse ei ole, et kindlasti neid ikkagi on
ja on ka selliseid veel vanu avastamata kohti,
kus kutsun võib-olla siin 20 30 aastat juba kõigi nii-öelda
sambla alla kasvanud ja selliseid kohti ka veel leiab,
aga aga inimesed on aja jooksul muutunud loodust
teadlikumaks keskkonnateadlikumaks ja, ja seda prügi enam
nii palju metsa ei viida, kui varem. Kas see talgupäeval kokku kogutud prügi äraandmine on
talguvanemale peavalu? Jah, ta sageli kipub olema, et kui ei ole nüüd külas ka
sellist sorteerimisjäävad noh, meie näiteks taevaskoja külas
prügi saame ka kenasti, mis on kraavidest leitud,
saab ära sorteerida ja õigesse kohta panna,
siis meil on ka selline jäätmejaam nii-öelda olemas,
aga nendes külades, kus ei ole, siis need peavad tõesti siis
korraldama selle prügi äravedamise lähtuvalt sellest kogusest.
Aga kuivõrd kogused võib-olla ei ole ta nii suured,
siis seda lahendatakse ka nagu isiklik ja prügikastide kasutamisega. Et ta teatud juhtudel, kui prügi palju on,
siis ta on peavalu olnud. Sest äravedu on tasuline. Ikka ikka jah, seda paraku ära, kui ei ole kellelgi võimalik
tasuta pakkuda. Kui nüüd see talgupäev läbi saab, kas talgusupp on
külavanema või siis talguvanema korraldada? Nii ja naa, eks eks kõik talgu talgujuht saab alata
delegeerida ja koostöös oma külarahvaga selle supisupiga
teisiti korraldada, aga, aga jah, tavaliselt ikkagi
talguvanem on talgujuht on see, kes vähemalt vähemalt
korraldab selle supi või siis ka ei pea alati supp,
oleme ka meie oleme teinud aeg-ajalt.
Ja aeg-ajalt lihtsalt piirdunud ka selliste soojade pirukate,
soojade saiakeste, ka talgute lõpus, eks ole,
et aga sageli on ka selliseid vabatahtlikke,
kes ütlevad, nüüd võtan, võtan selle supi tegemise iseenda
peale ja teeb tervele talguseltskonnale suppi. Nüüd need koroonaaastad, mis meil siin olid,
inimesed hakkasid jumaale jälle talukohti ostma,
kas on näiteks teie külla tulnud päris uusi inimesi,
keda saaks talguga ka enda hulka tõmmata? Jah, on on täiesti selliseid inimesi ikkagi,
mitte nüüd suures hulgas, aga sellised üksikud uued uued
elanikud on tekkinud ja ja reeglina lüüakse ka kaasa,
et selles kogukonnas ikkagi tahet taks sulanduda ka ise
ja kogukond tahab tundma õppida uusi inimesi,
nii et talgud ja ja kõik sellised, ka suvised külaüritused
on just sellised kohad, kus sellist sulandumist tekib. Sõjapõgenikke on ka Põlvama küladesse sattunud. Ei, ja kuuldavasti on meie külas küll küll praegu hetkel
minu teada ei ole küll, aga meil on mõned majutusasutused,
kus siis on ukrainlasi ka majutatud, ma nüüd ei olegi kindel,
kas püsivalt või ajutiselt, aga.
Aga jah, päris selliseid püsielanikke meil juurde tulnud ei ole. Eks neidki tuleks, aga nojah, eks neidki tuleks ju kaasata. Ikka jah, selles mõttes, kui on, kui on sellised inimesed külas,
siis kindlasti nende kaasamine aitab neid ka nii-öelda
integreerida ja neile võib-olla ka teatud kindlustunnet anda,
et kohalik kogukond neid aktsepteerib ja
ja teab neist. Ega siis muud kui ilusat talgupäeva, Põlva maakonda
ja maitsvat suppi ja ilusat ilma ja rõõmsat meelt,
igaüks võtab siis oma rehad ja labidad kindad ja,
ja kangid ise kaasa. Nii ja naa, et tegelikult on paljudes külades sellised
tööriista komplektid juba ka olemas ja soetatud,
aga, aga see on, see on jah täpselt, kuidas parajasti külas,
külas või selles talgukohas kujunenud on,
et et sellest kindlasti saab ka talgute lehel nii-öelda informatsiooni,
mida peaks kaasa võtma, et kui teeme ära lehelt vaadata,
siis iga talgujuures on, on enamasti kirjas see,
et mida pakutakse ja mida võiks kaasa võtta,
et siis soovitan kindlasti sealt nagu järgi vaadata,
seda. Reporteritunnile andis intervjuu, teeme ära talgupäeva,
Põlva maakondlik koordinaator, taevaskoja külavanem,
ahtlik leive. Järgmiseks oleme võtnud telefonikõne.
Teeme ära talgupäeva Saaremaa piirkondlikule koordinaatorile,
Reet viirale, Reet tööl käia.
Kui pikk on teie talgulise ajalugu? Minut alguses ajalugu algab täiesti algusest,
mina olin algul talguline 2008. aastal, kui esimene teeme
ära tuli ja pärastpoole sai minust siis maakonna
koordinaator aastast 2011.
Nii et ma nagu arvutasin, et kuskil 12 aastat seda,
see on päris pikk. Kas te mäletate oma esimesi talguid, mida oli tarvis teha? Me läksime väga jubedas kohta surnuaia juurde olevasse,
kus kohta läks tee prügimäele ja selle äärekoristamine.
Ja tõesõna, see oli väga kole 2008. aastal.
Seal oli täiskilet, et autokumme kõiksugust,
rämpsu piimapudeleid oli hästi palju, ma mäletan.
Nii et tegelikult ma leidsin väga jubedas kohas talgurõõmu küll,
et sa küsid, tuli mulle sealt, et läbi selle töö saime
väikese osa ilusamaks Saaremaalt. Kas see kalmistu tee jäär, seal jätkus tööd kohe ühist
mitmeks kevadeks. Seal jätkus tõesti mitmeks kevadeks, aga meil olid väga head,
me jagasime nagu ilusti talgu niukse kohad ära,
et me terved pikad, seda maad ei pidanud tegema,
me tegime teatud osa ainult.
Ja nii, et suurte suurte nihukest inimkogumit tegema saime
väga hästi ära tehtud ka selle esimesel talgupäeval,
nii et ta oli ikka kordades kordades ilusam. Kui te nüüd Saaremaal ringi sõidate ja vaatate teeveered
ja metsaalused talgulisi pilguga üle, et kas on vähem prügi viidud,
kui näiteks 2008. aastal, kui me selle kõigega alustasime. Ma leian seda, on ikka kordades ja kordades vähem
ja nagu üteldakse ka, et prügi korjab nagu prügi enda juurde.
Et kui keegi sinu juurest on midagi prügi maha visanud,
siis järgmine viskab väga kergesti selle prügi jälle maha.
Nii et need talgulised, kes iga aasta teepervesid
ja külatee ääres ja et niisuguseid avalikke ruume koristavad
suur-suur tänu teile kõikidele, sest tänu teie panusele ei
tekigi teistel inimestel tahtmist prügi maha visata. Kuidas need talgutööd siis 2008.-st aastast tänaseni on muutunud,
et kui seda metsaaluse prügi nii palju ei ole,
kas on rohkem lehe riisumist mõisaparkides külaplatsidel või,
või mida praegu, mida tänavu tehakse? Tänavu tehakse ikka kõike seda tavalist,
ikkagi on, seda lehe riisumist on prügi,
koristust, on kõike seda, mis meie ümbruses vajab korda
tegemist aga samas toimuvad ka talgutöödega juures ka
väiksed mõttetalgud, kuidas edasi minna külakogukondades.
Nii et minu meelest on see hea koht, et teatud hetkel me
tahame ikkagi ka tagasisidet saada, kuidas edasi minna? No eks ikka koristamisega või saab talguga mingit mingit
ehitustööd ja midagi suuremat ette võtta? Väga hea näide oli meil sellel aastal, kui meil oli,
ju võiks, meil on eeltalgud ikkagi olnud,
juba, teeme ära selle selleaastase kampaania raames.
Meil moodustati Kuressaarde esimene kogukonnaaed.
Et see oli üks väga-väga hea töö, mis esimesel mail
Kuressaares ette võeti ja ma nägin piltide pealt
ja olen kuulnud inimeste käest, et, et see oli üks väga
vahvasti organiseeritud ja samas oli see hästi niisugune mõttega,
et, et esimesele tuleb kindlasti ka järgmine kogukonnaaed. Nii et head algatused algavad ka talgupäevast. Aga kirjeldage meile, palun seda kogukonnaaeda,
Kuressaares. Kuressaares loodi esimene kogukonnaaed aktsiaselts
Hoolekandeteenuse juurde ja tegid seda Tallinna
tehnikaülikooli magistrandid koostöös siis
hoolekandeteenusega ja kohalike inimestega,
samuti kaasates neid ja seal tehti väga mõnusad istumise
kohad euroalustest ja muidugi ka need kastikus kohta saaks
istutada taimi.
Töötukassa kinkis kõigile sinnaga ilusat niuksed,
marjapõõsad ja istutati ka muidugi puid,
põõsaid, lisaks viljakandvaid puid ja põõsaid. Nii et ma nägin neid nendest piltidest ja,
ja kuulsin inimeste käest, et, et see oli hea päev.
See oli ühe suure asja algus ja vaadates need need inimesed,
kes elavad hoolekandeteenuse majas, nad nad vajavad meie abi
ja nad vajavad intreageerumist meie ühiskonda.
Ja nii tore oli näha, et seal olev lähedal olev nelikaare
kirikuinimesed tulid sinna ja ka teised majades olevad
inimesed tulid koos nende inimestega tegema seda talgut. Nii et see oli üks väga-väga vahva ettevõtmine.
Kuressaares. Sageli võtavad talgulised oma lapsed kaasa,
isegi kui need on päris väikesed.
Kas te näete, et lastest on vahepeal ka innustunud
talgulised kasvanud? Mul on suur rõõm olnud ju selle pika aja jooksul näha,
et nendest, kes on talgulised, on saanud talgujuhid.
Nii et teatepulga on võtnud endiste talgujuhtide järgmised
Nende lapsed, kes on saanud talgujuhtideks nii,
et nemad on hakanud oma kodukohas suuri tegusid tegema.
Et sellest on hästi tore, et talgupisik on kandnud head vilja,
et nähes seda, et me saame ära teha, ise ei pea kuskilt ootama,
et keegi teeb meie eest ära. Et see on küll väga hästi talgutega inimestele selgeks saanud. Kas 2020. ja 21. aasta jättis talgud Saaremaal päris vahele
või midagi ikkagi oli? Päris vahele sa ei saanud jätta, aga niisugust riiklikku,
niisugust üleriigilist kampaaniat ei saanud ju teha,
sest neil Mohust ohutsoonis ikka kõik tehti ära.
Destiny kaks pluss kaks talgud, kui Kromaski talgud tehti ära,
aga oodati seda, mis sellel aastal toimub,
jälle neid ühiseid suuri talgud ikka räägiti
ja nendel aastatel, kui saaks teha, saaks,
saaks jälle kokku, saaks selle suure suure mõnusa supipaja
juures olla ja pärast rääkida mõnusasti juttu. Nii et tegelikult neid ühistegemisi oodati nii kohutavalt
ja võib-olla sellepärast ongi nüüd tänane talgupäev väga
rõõmus kõigile, et me saame rahulikult tulla.
Ei pea kartma seda kohutavat viirust.
Me saame üksteisest 11 nautida ja tunda tõelist talgu
õlatunnet ja see annab, annab tiivad, ma loodan. Kes selle talgusuppi keedab, kas need on vabatahtlikud? Ikka talgusuppi teeb alati küla kõige parem kokk
või kogukonna kõige parem.
Supikeetja ja talgusupp on alati maitseb hästi
sest pärast suurt ja väsitavat tööd maitseb supp hästi
ja koosoldud hetkedel.
See annab sellele supile eriliselt võlu juurde.
Nii et meil on väga head kokad.
Ja ma arvan, et talgusupist tuleb alati see suur rõõm. Talgusupikeetja suur tahe ja hea soov juurde teeb suppi maitsvaks,
ma arvan. Kuidas Ukraina sõjapõgenikega Saaremaal on,
et kas talgutele on ka nemad kaasatud ja kutsutud,
sest et võib-olla nad ise päriselt, kui niisugust
traditsioone nende kodukohas ei ole, et nad siis ei tule? Sellega ma tõesti olen natukene tegelenud,
ma olen proovinud saata igale poole kutseid,
nende ukrainakeelseid kutseid, et nad on oodatud.
Nad on väga oodatud meie talgutele.
Aga ega me ei tea ju, kuidas, kas nad tulevad,
seda me ei tea, me proovime neid kaasata igatpidi,
et küla kogu korrada kutsunud linnakogukonnad on kutsunud.
Meil on väga toredasti ukrainakeelset plakatit Kuressaares
üleval ja ma loodan, et ka see kutse tuleb kenasti. Kui nad näevad oma keeles kutset tulba peal,
siis võib leid nagu rõõmustada. Ja kuhu see sodi, mis kõik kokku korjatakse
ja mis ei lähe komposteerimiseks, kuidas selle prügiga on,
kuhu see antakse? Sellega on meil rõõmus koostöö Saaremaa vallaga,
et need kohad, kes on märkinud ilusti endale prügikoristuse,
Üheks talguliigiks ja on andnud ennast ülesse saavad oma ära
korjatud prügi tasuta tasuta ära anda meie prügijaamades.
Nii et Saaremaa vald tuleb alati väga, väga hästi vastu
kõige kõiges talgutele. Loodame siis, et ilm on ilus ja, ja keegi ei külmeta,
et talgusupp maitseb ja kõik lähevad hea tujuga õhtul koju. See on kõige suurem rõõm, et, et me kõik kokku saame
ja et palju tööd saab ära tehtud.
Aga samasse talgute tunne kestaks meil järgmiste talguteni. Reporteritunnile andis intervjuu, teeme ära talgupäeva
Saaremaa piirkondlik koordinaator Reet Viira. Meie järgmine telefonikõne on Ida-Virumaale,
kus on, teeme ära talgupäeva piirkondlik koordinaator Marju Uustalu.
Marju Öelge, palun, kui pikk on teie, teeme ära talgulisi ajalugu. Jaa, tere, tere, minu poolt ka kõigile.
Minu karjäär, teeme ära, talgupäeva, Ida-Virumaa
koordinaator Riina on siis läheb kolmas hooaeg,
ehk et kolmas aasta eelnevad kaks aastat teadagi olid
pandeemia aastad ja siis oli see talgupäev täpselt selline,
nagu ta oli.
Ja sel aastal siis loodan, et saab siis täie hooga
talgupäeva läbi viia. Aga päris esimest korda teeme ära, talgupäevast võtsite osa,
millal? Oi jaa, see oli ka väga, väga hamme.
Kui talgupäev toimub nüüd viieteistkümnendat korda,
no ma arvan, et see võis olla küll 10 11 aastat tagasi.
Siis osalesin Kohtla-Järve linna talgupäevadel
ja koristasime rahvaparki. Ja kes teid kutsus?
On teil meeles? Täitsa vabatahtlikult ise läksin.
Kuna mu ema elas tol ajal seal rahvapargi kõrval
ja suheldes Saldist iga linnainimeste ja kohaliku
omavalitsuse töötajatega, siis vabatahtlikult liitusin.
Et keegi mind otseselt ei kutsunud. Kas tänavu 2022. aastal on vaja väga kutsuda talgutest osa võtma? No vot see on väga hea küsimus, et kui ma vaatan nüüd
tagasiulatuvalt koroonaeelseid talguid, kus arvuliselt oli
neid muidugi rohkem kirjas kui sel aastal siis jah,
tõepoolest, et sel aastal tuleb rohkem inimesi üles kutsuda,
sest tegelikult on inimesed ikkagi kartlikud,
et kuigi praegu piiranguid ei ole, siis on ikkagi
ettevaatlikud inimesed ja paljud ikkagi julges sellistele
suurematele kogunemistele tulla. Ja seetõttu kindlasti on oluline koht praegu ka sellisel
nii-öelda üleskutsel ametlikult et julgustada inimesi ikkagi
kodust välja tulema ja liituma ka selliste suuremate gruppidega. Nii et need koroonakevadet ikkagi on pannud oma pitseri ka,
teeme ära talgupäevale ja. On kindlasti, et seda on ikka tunda, kui ma vaatan,
kuidas praegu talguid registreeritakse hetkel on
talgukeskkonnas Ida-Virumaal siis üle 80 palku
registreeritud noh siis seda natuke ikka vähevõitu,
et võiks rohkem olla, aga noh, selge on ka see,
et korraldatakse talguid ju, mida ei registreerita,
teeme ära keskkonnad, et väga paljud korteriühistud näiteks
teevad oma talguid nii ja kindlasti ka teised kas siis
ettevõtted või organisatsioonid või lihtsalt inimesed
omaette oma väikses kogukonnas kuskil toimetavad omaette vaikselt. Mis on Ida-Virumaal juba registreeritud kõige huvitavamad talgud,
millest mujal Eestis võiks ka eeskuju võtta? Ja et tõesti huvitavaid talgud on üles pandud,
näiteks Lüganuse vallas on registreeritud tuntud mõttetalgud
ja mõttetalgud on siis sellisel teemal, kuidas püssi
mõisapargi osaks olev jõekäär oleks lastele
ja puhkajatele ohutu ning puhkealana paremini kasutatud.
Loomulikult toimub nendel ka nii-öelda siis koristustööde talgu,
nagu ikka traditsiooniliselt koristada võetakse lehti,
võsa, oksi ja rajatakse ka niidulillede lapikene,
vaata need teevad nad ka kohapeal nahkhiirte varje,
kaste ja, ja igasuguseid muid talgutöid. Aga just see mõtte talguosa on siin väga huvitavalt nagu
juurde toodud ja nad on ka väga huvitav,
vastavalt üles nagu kirjutanud sellise mõtte,
et võiks ka mõne elurikkust vähendava asja üldsegi tegemata jätta.
Mis on iseenesest väga huvitav mõte, et kui me räägime
sellest väga populaarseks saanud suurte maa-alade niitmisest
kus siis erinevad, sellised huvitavad taimekooslused,
siis tõepoolest võiks ju tegelikult vähem niita
ja nii see elurikkus ja taimekooslusi ainult rikastub. Ja õhtul nad siis pakuvad ka peale talguid talgusuppi.
Ja kell 17 avaneb püsti koolimaja uks, kus kõik talgulised
on oodatud kinoõhtule ja samuti on avatud kohvik
ja toimub ka laat püssikuulid toetuseks.
Et see on nagu väga-väga huvitav, selline kogukondlik talgu. Talgud kas SEE tee veerde ja metsaaluste prügist puhastamine
on juba möödanik selles mõttes, et lihtsalt inimesed enam ei
vii niimoodi prügi suurtes kogustes tee veerde
ja metsa alla nagu varem. No seda on kindlasti vähemaks jäänud, aga maakonnas ringi sõita,
et ma ikkagi kohtan seda piisavalt palju.
Ja sellised populaarsemad puhkealad ka nagu ütleme,
Alutaguse vallas kogu see Peipsi-äärne kant ja,
ja Narva jõe Stu mereäärne kant, et seal ikkagi kohtab
sellist prügistamist, see ikkagi suht tihti veel.
Et Ma ise päris palju veedan aega nendes piirkondades
ja mul on endal ka alati väiksemad ja suuremad prügikotid autosse,
et saaks siis seda nii-öelda prügi prügipuhkajad järel ära koristada,
aga seda on jäänud muidugi vähemaks, aga siiski on. Kuhu te need prügikotid ise panete või kuhu ära annate
ja viite ja, ja ekstalgutel seda prügi, mis ei anna
komposteerida koguneb ju ka palju, see tuleb kuskil ära anda,
kuhu. Ja selleks saab koostööd teha kohalike omavalitsustega,
et seda ma soovitan ka talgupäeva korraldajatele talgujuhtidele,
et kui nendel tekib seda prügi ikkagi palju,
siis tuleks ühendust kohaliku omavalitsusega
ja leida see koostöö koostöökohakoht, et et see prügi siis
ära vedada ja paljud omavalitsused ka kohe pakuvad seda ise talgupäeval,
et on võimalus siis nendega ühendust võtta,
nendel on oma kohapeal olemas ka keegi eestvedaja v koordinaator. Kes siis aitab seda tööd korraldada. Nüüd nendel koroonaaastatel siin 2020 ja 20,
miks inimesed paguma lehtedest loen, kolivad meeleldi
linnadest ära, vaiksemasse maa kohta, ostavad endale maakodu,
vanu talukohti hakkavad neid üles vintsima.
Kuidas niisuguseid inimesi, kogukonda talgupäeval kaasata,
et, et saaks omavahel tuttavaks. Ja see on, see on väga oluline moment, et talgupäev on
tegelikult ju väga hea võimalus tugevdada kogukonnatunnet
just nende uute maale kolinud inimestega,
et uute naabritega, et ega seal ei olegi muud kui lihtsalt talgujuhid,
kes on koha pealt, et nii-öelda see maa sool see on juba
nende pärusmaa, et neil tuleks siis nii-öelda see üleskutse teha,
need inimesed üles leida ja neid kaasata tuleb lihtsalt
endal aktiivselt suhtlemist arendada. Aga ma usun ka, et need inimesed, kes on linnast maale kolinud,
need väga paljud ka ise tunnevad huvi ju tegelikult,
mis nende uues kodukohas toimub.
Ja ma usun ka seda, et ja jälgivad ka seda,
teeme ära keskkonda, et saavad ennast registreerida,
talgutele või siis valida endale meelepärase talgu. Ja kus ikka on niisugune tugev küla kogukond,
et sinnani ju kerge liituda ja, ja ikka tekib nagu endalgi huvi,
et, et läheks, vaataks, mis nad teevad. Absoluutselt absoluutselt just, et see on ka minu mõte.
Seal, kus on aktiivsed eestvedajad ja kogukonna elu on aktiivne,
toimib seal on ka nendel uus tulijatel öelda lihtsam siis
kuidagi sisse sulanduda. Eestimaa looduse fondi ja teiste, noh niisuguste üle
eestiliste korraldajate suust olen ma kuulnud soovitust,
et tuleks talgupäevale kaasata ka Ukrainast tulnud sõjapõgenikke,
kuidas Ida-Virumaal sellega on? Noh, kindlasti meil on ka see üleskutse ju välja nii-öelda öeldud,
et Ukrainast Eestisse põgenenud inimesi nii-öelda kaasata
talgupäeva tegevustesse ja ma väga loodan,
et seda ka tehakse hetkel mul puudub muidugi ülevaade,
palju meil see on Ida-Virumaal pagulasi aga ma usun,
et kohalikel omavalitsustel, omavalitsustel on see ülevaade
olemas ja nad teevad ka kõik selleks, et need inimesed
tunneksid ennast siin hästi ja koduselt. Ja et need oleks kaasatud siis ka talgupäeva tegevustesse. Niisugused suuremad Ida-Virumaa linnad, Kohtla-Järve,
Jõhvi, Narva kui ma lihtsalt tavalise inimesena tahaksin
liituda talguga siis kas kuidagi see labidat rehade,
luudade, kinnaste kangide jagamine on korraldatud või,
või ma pean ise vaatama, kust ma saan? No tavaliselt on nii, et talgujuht sisestab,
teeme ära keskkonda kogu selle informatsiooni,
mida siis talgulised peaksid kaasa võtma,
talgutele või on see siis ka talgujuhi poolt juba eelnevalt
organiseeritud ja korraldatud, et kõik algule tulijad saavad
siis kas talgujuhi poolt? Kindad kotid või siis tuleb nad algul isal endal kaasa võtta.
See on kõik talgukeskkonnas üles märgitud
ja kui see info isegi puudub seal, siis on olemas talgujuhi
kontaktid ja et saab ka üle täpsustada, mida täpsemalt
ikkagi kaasa võtta ja et või piisab ka ainult heast tujust. Nii pika kogemusega talguline kui teie, Marju Uustalu olete.
Mida on kõige rohkem vaja, et talgupäev õnnestuks? No ma arvan, et väga oluline on ikkagi ilm,
et ilmataat oleks selg ja kingiks kuiva ilma.
Ilm võib olla tuuline ja päikeseline või pilves,
aga põhiline, et seal taevast ikkagi ei tuleks lörtsi,
vihma ja, ja muid sademeid, et see väga palju aitab
talgupäeva õnnestumisele kaasa, aga kõige tähtsam on siiski
suhtumine hea tuju ja tahe midagi ära teha
ja panustada oma kodukohas hüvanguks. Et siis muutub ka halvim paremaks. Reporteritunnile andis intervjuu Ida-Virumaa,
teeme ära talgupäeva piirkondlik koordinaator Marju Uustalu. Ja meil on telefonil Mikk merekivi, kes on,
teeme ära talgupäeva, Raplamaa piirkondlik koordinaator.
Mik kõigepealt, kui pikk ajalugu teil talgulisena on? Tere, tere ja minul on hea meel öelda, et talgulisena on minu,
kuidas ma ütlen siis kogemuste pagas ilmselt täiesti lapsepõlvest?
Kuidagi meil on nii, et väike koht Järvakandi Raplamaal,
kus mina üles olen kasvanud talgud öö on alati au sees.
Tehti meile kinod, talgutööga tehti meile muuseum,
talgutööga kiri, kõik on ikka üks suur talgutööga kogu aeg,
et et mina olen selles mõttes talgutöös kasvanud,
ütleme nii. Kui noor või kui väike te olite, kui teid esimest korda
võeti talgutele kaasa? Ma võisin olla üks kuueaastane, kui meil oli kiriku ehitus ja,
ja kiriku ehitusel oli meil kogu aeg sellist mõnusat
talgutööd ja ja siis siis ma seal nende ehitusmeestega ka
niimoodi hakkasin hästi läbi saama ja tahtsin neid
ja muidugi, eks vahepeal võib-olla tegin rohkem tööd,
kui, kui muidu oleks olnud, aga aga igatahes kuidagi seal
seal ma nagu mäletan, et kõige rohkem võib-olla selline
esimene töö talgutööd nii-öelda minu jaoks hakkas. Ja millel teist talgujuht sai? Talgujuht Marwan, et äkki võib-olla esimene talgumis ma
vedada võtsin no ilmselt kuskile sinna 18 20 eluiga umbes sinnakanti.
Et eks kooliajal muidugi talgutööks jällegi loeme kooli ajal
õpilasesindust vedades ja igasuguseid asju sai ju tehtud
siis ka. Nii et no ma ei tea kuidagi, see,
see vedamine on ka veres.
Üsna varasest ajast juba. Vaatame siis Raplamaa praeguseks registreeritud talgud üle,
mis on huvitavamad, kas oleks midagi Raplamaalt eeskujuks võtta? Jah, Raplamaal, mina nüüd olen maakonna koordinaator olnud
siin aastast 2011 ja selles mõttes mul on nagu selline hea
kirju pilt sellest sellest Raplamaa talgu,
kuidas ma ütlen siis traditsioonidest või,
või kommetest, et kui me nüüd vaatame konkreetselt seda aastat,
siis nüüd olen kõik need talgud siin niimoodi läbi töödanud
ja eks valdavalt on heakord loomulikult see,
mida tehakse. Lumi sulab ära ja siis on kõik see, mis sealt lume alt välja tuleb,
alati sellist nägu, et tahaks kohe käe külge panna.
Aga põnevamaid välja tuua, noh näiteks õpilastele siis
õpilasbussiparkla rajamine on üks selline huvitav asi,
näiteks mida, mida siin talgu korras see aasta tehakse siis
küll tehakse veeohutustalguid hästi palju korrastatakse,
truup ehitatakse paadisildasid siis näiteks rajatakse
teraapia laagripaika ja siis on üks üks vägev talgumis,
muidugi nüüd ei ole, talgupäeval, on natukene hiljem mai
teises pooles on veel Järvakandis tulemas,
on meil siis selline ujula korrastamine suviseks
Järvakandipäevade avapeoks, et et see on ka selline päris
päris äge asi, et 98.-st aastast saatis ja ujula on seisnud
tühi ja ja männid on pikemad kui mina ja nüüd siis võtame
talgu korras selle asjas, et noortekeskuse kõrvalt see,
see ohtlikuks saanud ujula saaks jälle ohutuks ja,
ja teeme siis pärast selle tähistamiseks jalga ühe vägeva peo. No siis on talgulisi loota küll, kas muidu peab tänavu
talgulisi nagu rohkem innustama ja kutsuma kui varasematel aegadel,
sest eks siin oli meil kaks koroonakevadet vahepeal
ja võib-olla ind või komme talgutest osa võtta on kannatada saanud. Noh, seda muidugi täna natuke vara öelda,
sest et usin talgute registreerimine käib,
talguid tuleb iga päev kogu aeg juurde.
Täna Raplamaal on 53 talgut kirjas ja ma võin öelda
varasematest aastatest.
Kui nüüd veel ühtegi piirangutega mingisuguseid hulle asju
meil ei olnud, kõik oli tavapärane, siis jäi see kuskile
sinna 110 ja 120 vahele. Et pooled talgud on täna kirjas, ma ei oska öelda,
kuidas on varasemad aastad nädal enne talgupäeva täpselt olnud,
aga aga midagi siin nüüd nagu drastiliselt kukkunud küll ei ole,
pigem ongi see, et et võib-olla siin vahepealsed aastad,
kui meil need talgupäevad olid natuke teistmoodi tegime siin
näiteks kaks pluss kaks talgupäeva või, või maskide tegemise
töötuba nii-öelda sisse, siis pigem lihtsalt ei pandud neid
talguid võib-olla nii palju kirja, aga, aga
ega see teotahe vahepeal kuskile kadunud ei ole,
et pigem just niimoodi püüti ikka leida see võimalus,
et kasvõi väiksemates gruppides, aga saada kokku
ja teha seda, seda talgutööd. Aga jah, kogu numbrit veel ei oska võrrelda natuke vara. Kui te olete talgujuht aastast 2011, seda on juba üle 10 aasta.
Kas see talgupäev peaks minema sama rada pidi edasi,
sest on ju niisugune kõnekäänd, et ei maksa hakata parandama seda,
mis hästi töötab.
Või oleks talgutel mingit arenguruumi ka veel. Jah, maakonna koordinaator, ma nüüd siin 2011.-st oleneb,
mina ei tunne, et see formaat kuidagi väsiks
või maha käiks või absoluutselt mitte.
Asi on toimiv, asi on mitmekülgne ja äge inimesed teevad seda,
mida on vaja teha.
Ja inimesed teevad siis, kui on vaja teha,
ajavad omaenda külarahvaga, kui need tegevused ju ajas,
kõik muutuvad, see aasta on mul vaja teha tiigi ääre korda,
järgmine aasta on meil vaja pargis mõni vana mahalangenud
puu ära koristada, et neid töid tuleb kogu aeg juurde
ja mina küll ei näe, siin siin oleks nagu mingisugust sellist,
et, et äkki nüüd tuleks kuidagi, ma ei tea teha talgupäeval reformi. Et seda kindlasti mitte rõõmu, pigem just nende talgute üle,
mida tehakse juba, ma ei tea, 10 aastat järjest kogukondades
näiteks ma võin siin välja tuua ühe, ühe sellise ägeda külakeskuse,
mis on siis salutaguse MTÜ ja salutaguse MTÜ on tõesti siin
10 aasta jooksul meeletult ägedalt palju sõitnud,
just nimelt tänu sellele talguformaadile tehti oma küla
Facebooki grupp, kus kõiki asju arutavad,
kõik on 100 protsenti toimiv, kõik teavad,
mis, kus, kuidas saavad kaasa rääkida, tehti edasi,
seal puhke- ja mängualad, võrkpalliplatsid,
noortemaja ühesõnaga seal on seal on nagu meeletult ägedaid
selliseid lugusid, kus me võib-olla ei saagi vaadata nagu,
et mis see aasta ägedat tehakse, vaid, mis on kõigi nende
aastate jooksul talgute käigus tehtud ja see on lihtsalt äge. Jah, vanasti või siin mõni aasta tagasi oli ka niisugune loosung,
et tule talgutele, leiad elukutsed või tule talgutele,
leiad endale elukaaslase.
Niisuguseid lugusid ka on elu jutustanud. Absoluutselt, et üks asi, mida me iga aasta võtsime,
ongi talguleiud ja need talguleiud on, on nii ägedad,
et kuidas ma ütlen, eelmise aasta üks lahedamaid leidusid,
mis üks minu talgujuht mulle ütles, oli see,
et et täitsa uskumatu, aga tulin talgutele
ja leidsin rasedad naised.
See kõlab võib-olla nagu alguses imelikult,
aga tegelikult kui me sõnastame selle nii,
et tule talgutele ja leiad järelkasvu, on see hoopis teise
mõõtmega hoopis imelisime hoopis ägedam asi
ja märgata seda, et mida sa siis tõesti sealt talgutelt leiad. Et järelikult see väike küla elab, järelikult need inimesed
toovad järelkasv, järelikult see sinna külla on tulemas
varsti palju väikseid mudilasi, kes kõik võetakse talgutele
kaasa ja ja see on alati selline hea läbimise koht,
see talgu, kus, kus need küla uued elanikud,
noored elanikud, vanad elanikud, kõik saavad kokku,
saavad tuttavaks nagu tänapäeval on, et ega me tihtipeale ei
tea isegi, kes meie naaber on. Talguon, selline hea võimalus.
Ja muidugi selle aasta ühe fookusteemana,
mis on siis märkame ja toetame ongi, ongi talgud kui,
kui selleni noh, läbimise koht, et ka ka meie sõjapõgenikele,
kas või kes meil on tulnud siia Ukrainast,
võib-olla nad on niimoodi vaikselt kapseldunud oma oma
kuskile üüripinnale või, või korterisse ja ta ei teagi,
kuhu ta on sattunud. Siis see talgu horvaat on selline hea, kus ta saab tulla välja,
saab panna käe külge ja saab teada, kuhu ta on sattunud,
kes teda ümbritsevad. See on suurepärane mõte.
Viimane küsimus, Mik, kas talgusupp on alati hea
või on mõnel aastal natuke parem kui varem? Ma arvan, et selle aasta talgusupp saab olema parem kui
kunagi varem, sellepärast et kahe aasta jooksul ei ole
talgusuppi saanud kellelegi pakkuda, sellepärast et talgud
on olnud sellised, et kas kahekesi või, või mingil kindlal suunal,
see aasta on jälle meil võimalus tulla kõigil kokku,
näha oma kogukonda ja, ja teha üheskoos ära
ja kui üheskoos on jälle üle pika aja täiega ära tehtud,
siis supp on kohe eriliselt hea. Ilusat talgupäeva Raplamaale Mikk merekivi Aitäh ja jõudu teile ja ikka kajastage talgute tegemisi,
siis tuleb neid aga juurde ja juurde juurde. Reporteritonnile andis intervjuu Mikk merekivi,
kes on, teeme ära talgupäeva, Raplamaa piirkondlik koordinaator. Saate viimase telefonikõne oleme võtnud,
teeme ära talgupäeva juba rohkem kui 10 aastat juhtivale
ja vedavale Eestimaa looduse fondi juhatuse esimehele Tarmo Tüürile.
Tarmo, mida praegu kolm päeva enne talguid kõikidele
talgulistele ja talgujuhtidele südamele panna. Praegu on, on kõige õigem aeg välja valida omale
meelepärased talgud, et neid saab, teeme ära lehel otsida
nii teema järgi kui asukoha järgi kaardilt,
et kes, kus tahab käsi külge panna.
Ja need paar päeva selleks kasutada tõesti,
et siis laupäeval õigesse paika kohale jõuda.
Aga kindlasti ei ole hilja veel talguid kirja panna,
et alati on ka neid, kellel see just see talgukaardile
märkimine jääb viimasele hetkele, nii et ilmselt ei määra
leht on see põhiline sigina sagina koht täna
ja leiab sealt ka siis selliseid soovitusi tõesti nii
osalejatele kui, kui veel korraldajatele viimaseid näpunäiteid. Kui oma küla on juba enne talgupäeva korralikult puhtaks
riisutud laululava või külaplatsi ümbrus kõik korda tehtud,
kas oleks soovitada veel midagi, mille peale ise äkki ei tulegi,
mida võiks kõik koos teha? No kindlasti, et üks selline põnev põnev teemade ring,
mis, mis tänavu ka tähelepanu all on, on siis igaühe
looduskaitsega talgud.
Sealt leiab päris mitmeid soovitusi meie kodulehelt,
et üks võimalus on siis rajada liigirikas lilleniit milleks
siis ka talgute korraldajatele on meil seemnepakk omamaiste
niidu lilletaimedega, mida saab külvata.
Aga seal on ka teisi asju, eriti nüüd, kui tulevadki naabrid kokku,
on nad siis kortermajast või, või oma tänava rahvas,
külarahvas, et siis on see selline mõnus ka plaanipidamise
hetk tegelikult millised alad, ütleme rohealadel näiteks on sellised,
kus meie käiguteed, mida võib-olla lapsed kasutavad
mängimiseks ja millised siis on sellised,
mida me tegelikult ei kasuta, mida me näiteks ei peaks iga
päev niitma osad neist sobiksidki siis võib-olla nende
niidulilledega külvata nendesse kohtadesse,
ka pargi alla võib ka jätta mõned Puurandid nii-öelda
vedelema ühelt poolt, et on see endale ka selline,
teeme vähem ära võimalus, aga teiselt poolt on see hästi
suur abi ja tugi tegelikult loodusele, liikidele meie ümber. Just vajavadki selliseid väikseid väikseid erinevaid elupaiku,
putukad-mutukad, sealt edasi liblikad, kahepaiksed,
linnud, nii et sellist kirjusust jätta. Selle saate varasematest intervjuudest kõlas kaks
vastandlikku mõttekäiku, üks on see, et kaks aastat pole
saanud täismahulist, teeme ära talgupäeva korraldada
ja nüüd on inimesed väga varmad ja valimistalgutele tulema.
Ja teine seisukoht on see, et kaks aastat pole saanud
korraldada täismahus talgupäeva ja inimesed nagu kõhklevad ja,
ja võib-olla ei ole ennast niipalju veel kirja pannud,
kui enne seda koroona aega. Kui te vaatate seda, kuidas inimesed on ennast registreerinud,
talgutele, kas on mõni maakond, kus vajatakse rohkem julgustust? No kindlasti need mõlemad asjad ongi õiged mõlemad suundumused,
et ilmselge, et peale sellist kaheaastast pausi,
mis on, tuletame meelde, kuidas need aastad on läinud,
et kõik peaaegu kõik me oleme pidanud ära jätma,
edasi lükkama ja üldse üksteisest eemale hoidma,
et see on selge, et kui me vaatame puhtalt arve,
siis ilmselt nii osalejate kui talgute arv on väiksem peale sellist,
et nii-öelda katkestust. Aga teiselt poolt jällegi see, et juba üle 1000 talgu on
tänaseks kirja pandud ja kirjapanek jätkub kõigis
maakondades ja üle Eesti teiselt poolt see on jälle tõesti
vaat et suuremgi number just seda, seda konteksti arvestades.
Et me hakkame vaikselt üle saama ja välja tulema nii-öelda
sellest eemale hoidmise ja, ja, ja, ja kojujäämise ajastust,
aga noh, kindlasti see võtab ka nagu aega veel,
nii et hästi hea meel on, et ikkagi sellisel suurel kujul
see üle-eestiline talgupäev toimuda saab
ja kes vajavad nüüd veel natukene rohkem aega
ehk siis siis võivad seda võtta. Aga kindlasti on juba hea võimalus värskes õhus kogunemiseks
praegu selle kena ja väga kena ilma lubaks sinna juurde veel
nii et selles poole pealt peaks olema kõikena. Kõhklejaid julgustas Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees
Tarmo Tüür.
Üks on kindel.
Laupäeva õhtuks on Eesti palju puhtam kui praegu.
Kui seemned saavad mulda, siis on meie niidud sel suvel lillerikkamad.
Kui varem. Jõudu tööle. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie
koduleheküljelt vikerraadio poee.
