Ei, käes on neljapäev ning aeg on asuda selle nädala viimast  novat vaatama. Täna saates lähme vaatame, millega tegeletakse arhitektuurilaagris. Hetkel me teeme ühte laeva, mis tuleb nagu siia võiks tulla restoranina. Saame teada, kuidas saab uss õuna sisse. Ja kuulame head muusikat. Augusti lõpus toimus Peetri pargis arhitektuurilaager,  kus lapsed said mõelda, kuidas parki ägedamaks muuta. Sulet käis uurimas, mida kõike seal välja mõeldi. Siin Peetri pargis on üles seatud arhitektuurikooli õues õppeklass. Lähme, vaatame, mis nad teevad. Millega teie siin hetkel tegelete? Hetkel me teeme ühte laeva, mis tuleb nagu siia võiks tulla  restoranina ning siin me ilmselt tõstame siia niisuguse,  see on nagu niisugune puuonn, mis peaks siis olema hotelli moodi. Mida teie makett endast kujutab? Ma tegin lihtsalt lõbustuspargi, kus inimesed saavad kõike teha,  ujuda, kiikuda, ronida, laborindis olla ja niisama istuda. Mis teeb selle seikluspargi erilisemaks,  kui teised seikluspargid. See, et siin saab ujuda pigem, sest tavaliselt ei lubata  ujuda seiklusparkides ega nagu avalikes,  noh, sellist nagu parkides üldse, kus on nagu ronimised  ja asjad. Arhitektuurilaagris. Tegeletakse eks ikka arhitektuuriga, nagu nimi ütleb  ja see on arhitektuurikooli raelinnalaager,  mis toimub siis siin puhkes Peetri pargis,  kus lapsed siis käisid hommikul vaatamas,  neil olid ilusti plaanid sellest, mis sinna võsaala peale  kunagi tulema hakkab ja siis nad mõtlesid enda mõtteid,  et mida nemad leiavad, et selles lastele mõeldud osas ikkagi  veel ei ole ja sinna tuleb kogukonnaaed ja igast muid  ägedaid asju. Aga et noh, mis võiks veel olla ja siis on neid mõtteid siin tuumajaamast,  sellisest väga erilisest, kuni siis lisatiikide,  seiklusradade ja selliste lõbusate asjadeni See on lõbustuspark, siin on nagu loodus,  kus ei ole nagu, pigem pigem rohkem rohkem loodust kui atraktsiooni. Aga Markus, mis plaan sul on? Mul oli plaan ehitada järv, millest saaks üle,  millest läheks üle sild ja siis saaks kõrval nagu kõndida. Siin juures. No kõigepealt me tegime kõigepealt ma tegin niimoodi,  et ma tegin savist vormi Ja siis panin seda vedelat tsementi täis  ja siis me läksime, käisime söömas kiiresti  ja siis tulin tagasi ja siis vaatasin, et noh,  et, et on ära kuivanud, aga siis läks katki. Ja siis panime uuesti ja loodame, et nüüd kuivab ära,  et siis saaks nagu ehitada. Täna on see päev, kus lapsed õpivad erinevaid töövõtteid,  töövahendeid ja homme läheb siis selliseks tihedamaks tegemiseks,  et jõuda oma filmiklipini, ehk siis see kõik on nagu väga  äge keskkond, millele nad siis. Loovad ka sisu, et ei ole mitte lihtsalt makett maketi pärast,  vaid et see läheb nagu elukeskkonnaks, ehk  siis Ongi arhitektuur, kuhu te plaane. Tulevikus me ei tea, kes kuskil üldse ehitatakse,  aga me loodame, et siia parki ja me arvame,  et kuskil näiteks sinnapoole, et kui see,  et küsida sinna Aga kuidas seda siis kasutada saab? No mõte on see, et saaks kasutada niimoodi,  et nagu hotellis rendid endale toa tuled,  saad võtmed, lähed sisse, on ju ka väike voodi,  vannituba siis oledki näiteks tuled nädalavahetuseks oled  siin pargis, sööd, võib-olla siin restoranis  ning eladki seal ühe öö. Väga mõnus plaan, kas ma saaksin ka sinna ööbima minna? No ma arvan, et ikka kui see siia kunagi tuleb,  siis kindlasti. Aga mida te tahate seal restoranis pakkuda? Eks ole meretoidud sellised näiteks kalad  ja krevetid Kõlab hästi, millega siin tegemist on? Seikluspargiga, mis võiks siis kunagi siia parki tulla? See algab siit ja siis siin, sa saad kõndida lindi peal  siis siin on võimalus, kas sa lihtsalt kõnnib üle  või sa saad siin r lauda. Siis siin sa saad kõndida redeli peal ja siin on  siis sild ja siin saab ka käia siis pimedal ajal,  eks siin on lambid. Ma teen ringrada, ringrada siis, mille jaoks. Artida. Tegelikult see siin ei ole ringrada, see on  selle vorm. Siia valatakse betoon ja siis mul on nagu parem see makett. Kuidas osalejad seni Hakkama saanud imeliselt ma olen päris pikka aega juba  teinud erinevaid laste huviringe arhitektuuri teemal  ja laagreid ja iga kord üllatavad, et mitte kunagi ei ole sellist,  et keegi ei oska midagi, kõik oskavad, kõigil on nagu  nii ägedad mõtted, et see on lahe. Kas on oodata, et need plaanid ka tulevad päriselt täis? Tulevikus. Tõenäosus on väga väike, aga arhitektuurikooliga hakkame  kindlasti uuel hooajal just seda osa, mis veel ei ole  korralikult läbi mõeldud, kus on jalutuskäigualad  ja jauluväljaku laadne kultuuri punkt, et  siis sinna me kindlasti mõtleme midagi ägedat,  sest eelmine aasta me leidsime ühe koha,  kus ei olnud bussioote, paviljoni ja lastelt tulid sellised  ägedad mõtted. Et missugune võiks üks kooli lähedal asuv bussioote  paviljoni olla. Ma arvan, et arhitektidel ja omavalitsustel oleks tegelikult  mõistlik küsida ikkagi rohkem laste käest,  et et mida nemad tunnevad. Mis on puudu ja mis võiks veel olla. Kas tahaksid ka tulevikus arhitektuuriga edasi tegeleda? Ja kindlasti see tundub huvitav. Nüüd aga saame teada, kuidas saavad ussid õuna sisse. Tere, Sandra. Kuidas saab üldse usunast? See on päris pikk lugu, tegelikult õunausse nimetatakse  tegelikult ka õunamähkkuri röövikuteks ja õunamähkur on  selline liblika laadne olend, kes siis muneb enda munad puu  kas siis lehtede peale või siis, kui puul on juba viljad olemas,  siis sageli ka viljade peale. Ja tavaliselt need liblikad päeval magavad,  sellepärast inimesed neid ei pruugigi märgata,  kui nad puu küljes on. Ja nad tegelikult on üsna tillukesed ka,  et selline 10 millimeetrit umbes sellepärast me ei näegi neid. Ja kui õunamähkurid munevad, need ussikesed  siis ja ussikesed munadest kooruvad, siis nad hakkavadki  otsima vilja, sellepärast et neil on kõht tühi  ja nad hirmsasti tahavad midagi süüa. Ja tihtipeale nad võivad mitut õuna proovida nos. Aga kui õun on liiga kõva, siis väike ussike ei saa,  sellest õunast jagub. Ja siis ta tihtipeale proovib selle väikse augukese sisse uuristada,  aga kui ei õnnestu, läheb järgmise õuna juurde  ja siis sellepärast tihtipeale me näemegi,  et õuntel on sellised plekid peal, kus ei ole ussi sees,  aga see plekk on ikkagi peal. Seda tegelikult võib süüa, et sellest midagi ei juhtu. Aga kui õun on juba piisavalt pehme, siis ussike leiab tee  ka sinna õuna sisse ja koorta tegelikult ei söö. Ta tahab seda õuna sisemust ja tegelikult kõige rohkem tahab  ta õunaseemneid saada, sellepärast et need on hästi  valguriku ja maitsevad talle väga. Ja tavaliselt on niimoodi ka, et kui üks ussike juba on õunas,  siis teine ussike sinna õuna ei lähe. Et ussid võitlevad ka selle eest, et milline uss,  millise õuna saab kahekesi ja ühe õuna peale ei minda  ja kui ussike on seemned sealt kätte saanud  ja augud sisse uuristanud, siis tavaliselt see õun kukub puu  otsast alla ka ja nii me saamegi puu alt neid õunu korjata,  millel on siis sellised plekikesed peal. Aga kas sa oled mõelnud vahepeal selle peale,  et näiteks kui me poodi läheme, siis poes ei ole üldse  plekilisi õunu? Mis sa arvad, miks see nii on? Ei jäeta neid sinna poodi, et kui nad on koledad,  siis ikka ei osta, ma arvan. Ja inimene ikka tahab ilusat õuna saada ja kuidas saab,  mis sa arvad, ilusat õunaja? Siis, kui sa niimoodi neid hästi hoolitsed nende eest  näiteks noh, kui poest, siis peab alati ikka õuna ära pesema. On mingid märgid kindlasti peale, et sinna need ussikesed ei läheks. Just tihtipeale selliseid välismaiseid õunu pritsitakse üsna  kangete mürkidega, mistõttu ussid hoiavad eemale nendest õuntest. Ja just selliseid õunu tasub tegelikult väga hooli pesta  ka sellepärast nagu sa ütlesid ka siis seal ongi mürgid peal  ja me täpselt, et ei tea, kuidas need mõjuvad. Tõenäoliselt need ei ole sellises koguses inimesele väga kahjulikud. Aga kui neid suures koguses süüa, siis me tegelikult veel ei tea,  et mis meie kehale teha võib, sellepärast poeõunat tasub  alati hästi-hästi hoolega puhtaks pesta. Aga kui sa näed, et nendel õuntel on ussiaugud sees näiteks  vanaema juurest aiast võtta need õunad, siis tõenäoliselt  neid ei ole väga usinasti mürgitatud, nii et need on natuke puhtamad. Aitäh sulle, ma sain ka ise targemaks, aitäh. Hiljuti ilmus nublu laul kastehein, mis räägib oma kodu kaitsmisest. Vaatame seda. Vist oli palju inimesi. Pandi kustu pimedaks lähe. Male tundus tõde. Lollisi tarkus. Ja ongi selle nädala kõik lood vaadatud. Pühapäeval on vanavanemate päev, et pidage neid ikka meeles. Ootame teid telerite ette, esmaspäeval ikka tavapärastel kellaaegadel. Tšau.
