Tere hommikust. Maal on alati midagi teha ja ega need kõik tööd väga lihtsad  ei ole ka. No näiteks puude lõhkumine tegelikult on üks  lihtsamaid asju, et saada talvel sooja, lõhub puud ära,  paned tee tule pliidi alla, paned pannituleme teed endale süüa,  aga. Puu lõhkumisest me täna ei räägi, me räägime hoopis sellest,  kuidas toit mäletsejate toidulauale saab  ja palusalu aeda jõuame ka head vaatamist. Silo on Maarjamaal tehtud juba pea 100 aastat aga seda,  et silo tegu on tänapäeval täielik teadus,  hoomavad vähesed. Teemegi täna ühe põhjaliku silotiiru ja süübime veidi tema hingeellu. Me võime teha silo nõgesest ja vahtra lehe lehtedes  ka või noh, läbi nalja öeldes, aga see ei ole silo ikka silo all. Peame silmas kultuurtaimikut. Just hooldatud kultuurtaimikust valmistatud sööta. Are, millest vilo tegu alguse saab? Silo tegu. Silo tegu saab alguse oma mulla tundma õppimisest. Sellepärast, et igasugusel mullal ei kasva igasugune taim,  et kui muld on happeline, siis liblik õelist sinna külvata  ei saa. Nii et, et kõigepealt õpi tundma oma muld. Järgmine samm seemnesegu. Mei reeglina külva selliseid üksikmonokultuure  ja siia me valisime sellise toreda heintaime liblikelise,  nagu selleks on. Lutsern siia kõrvale on siis valitud veel karjamaa rai. Heina. Ja praktiliselt ongi kõik. Kas silo saab teha siis väga erinevatest taimedest? Ma julgeks isegi ütelda, et silo peaks tegema väga erinevate  erinevatest taimedest, et see oleks selline. Mitte kompott ei ole võib-olla hea ja õige sõna,  aga siiski segu kõrrelistest, liblikaeelistest. Kui külvatud taimed on parasjagu suured ja mahlased,  niidab kombain need maha. Ent kindlasti ei saa silotegu ette võtta siis,  kui teised kiired toimetused on kaelast ära. Hea silosaladus on õige ajastus. Niita tuleb täpselt siis, kui taimed on just kõige toitainerikkamad. Järgmine hästi oluline samm on, ta tuleb ära närutada. Aga natuke aega tagasi oli meil vihma sagar siin üleval ja,  ja teeb meil natukene muret, nüüd peaks natuke aega  ka veel tuultuma. Märguma. Sest meie tegelikult soov on ta saada kuskil 30  protsendilise kuivaineni ja siis Tuleb ta põllult ära viia. Aga põllult äraviimiseks, kuidas me seda vaalu muidu kätte saame,  kui me, ta peame kokku valutama ja siin kohe tama üks  traktor liikumas vaalutaja järel ja 10 meetrit tõmbab  kenasti kokku seda ühte vaalu. Ja nii me põllud siis kokku saame. Ja see töö juures on üks hästi oluline aspekt veel,  et kui ta seda nüüd kokku kraabib ja seda 10 meetri laiuselt,  siis ta ei tohi siia sisse tõmmata meil mulda mutimulla,  hunnikuid ja, ja muid sellist asja, mis ei tohi silos olla loomasöödas. Ja, ja selleks tuleb teda hästi reguleerida ja,  ja, ja see mees, kes selle töö tähtsat tööd teeb,  peab ise hästi hoolas olema. No oluline ongi see, ütleme, et saada silo kuivalt kätte. Ja? Rohkem ei olegi. See väike vihm nagu muidugi ei sega, aga kui väga märg on,  siis ei ole ka nagu hea. Normaalne pikk päev on, siis ütleme 60 hektarit vast ikka  tuleb ära. Tööle tulema, ütleme pool kaheksa ja siis ma ei tea,  võib-olla lõpeb isegi pool 11 11 õhtut. Põllumehed ei kipu kunagi liigselt ilusa ilma üle hõiskama,  sest lisaks ilmale on võrrandis veel üks osaline tehnika  mis liigub, seega kulub ja selliste masinate juppe juba  kohalikust külapoest tooma ei lähe. Ütleme jah, kui ütleme tehnikaga midagi juhtub,  et. Kui põhimõtteliselt vaalutil midagi puru läheb,  siis kogu asi nagu seisab, et ütleme, kui kombaini jõuab,  ütleme sama põllu peale jõuab need vaalud ära võtta,  siis kõik asi seisab jällegi. Aga no ühesõnaga oleme nagu suhteliselt kähku asjad korda saanud,  et väga nagu mitmeid päevi, nagu ei ole niimoodi seisnud,  et kellegi taga oleks asi. Kui palju see masin ühe aasta jooksul siis tööd saab? Noh, et kui me võtame laias laastus kolm niidet isegi neli,  üks niide, on nädal aega Lisaks hein siis ütleme kuu-poolteist sinna vahesse  ja ülejäänud aeg, ta seisab. Kas siis on üldse ühel põllumehel mõistlik sellist  spetsiifilist masinat oma arsenalis hoida? Loomulikult see on hea küsimus ja me oleme mõtelnud  ja kalkuleerinud ja, ja kuna kõik need tehnoloogiad on ikka  ikka päris kallid Siis paraku. Jah, sellepärast, et põllu peal nii on, kui on vaja,  siis on kõigil vaja. Ja siin on loetud päevad vahel tunnid selle töö tegemiseks,  et nii nagu ennemgi, kui vihma 100., me ei saanud teha,  siis jällegi kohe ja vaja teha. Nii, et, et see on paratamatu. Omada omada tehnika endal, eriti kui sellised suuremad mahud on. Kokku meil 2000 hektarit ja. Rohumaid nendest kuskil seitse-kaheksasada hektarit  ja siis kujutate ette, et ega. Ega see on päris suur maht ja, ja kui ei oleks ilm oma  korrektuure tegemas, siis oleks asi kahtlemata lihtsam,  aga aga meie töö ikka sõltub ilmast ega tänagi ju laupäev ja,  ja vallutaja poisil Erkol on täna sünnipäev,  aga no siin meil ei teki küsimust, et kas sünnipäev  või töö. Kokku kogutud haljasmass sõidutatakse hoidlasse  ja tallatakse masinatega korralikult kinni. Aga see pole veel kogu kunst. Silonõustaja Kristiina Märs teab siloteo iseärasustest  rääkida uskumatuid lugusid. Siin on siis peotäis haljasmassi mis tuleb põllult hoidlasse. Väga õige ekslipikkusega. Ja see on meil siis nüüd töödeldud siin bakterilisandiga. Kas te panete siis mingit nii-öelda nagu juuretist sillala juurde? Haljas massis, mis põllul on, et siin on  siis oma nii-öelda mikrobioloogiline elu et siin elavad peal  bakterid ja kui me võtame, ütleme sellise ühe grammikese  siis siin peal võib olla kuni miljon piimabakterit. Aga me kunagi ei tea, kui palju neid siin on,  et kui on jahedad ilmad, siis nad siin kõrte peal väga hästi  palju ja siis meil on vaja neid juurde lisada selleks et see  silo läks meil siis ilusti nii-öelda käima  ja käärimine algaks pihta, kas see silo tegemine on natukene  nagu vanavanaema, kapsa hapendamise kunst,  just see napukapsaga ja väga sarnane. Et samamoodi hapukapsas pannakse ka ju vajutuse alla,  et võimalikult palju hapnikku välja saada. Et sellepärast ka siloall see tallamine,  et kogu õhk saaks välja ja õhuvabas keskkonnas  siis see nii-öelda käärimisprotsess sama nagu see  tallamisprotsesski selleks, et kõik hapnik saaks ilusti välja,  siis peame me seda silo kaitsma selle eest,  et hapnik ei pääseks sisse tagasi. Et selleks paneme gi peale kile ja et see kile jääks sinna  ilusti püsima ja kilel oleks selline väike vajutus peal,  siis see ongi rehvid ja liivakotid. Ja mis värvi kile seal peal on, sellel on  ka oma tähendus ikkagi. Et kevadised niited, teeme niimoodi, et on peal valge kile  ja kui me teeme sügisel hilja, siis kui temperatuuri on juba madalad,  siis me paneme musta kile. Sellepärast, et musta kilega tõmmata seda päikesesoojust  maksimaalselt sinna silosse, et aidata bakteritel see käima lüüa. Aga kui me paneme kevadel juba musta kile,  siis me kõrvetame selle toite väärtus proteini siit liiga  ära ja tõmbame sinna liiga palju soojust sisse. Kui silo on oma valge või musta kuue all parasjagu pikalt  bakterite ga sõbrustanud muutubki ta apetiitseks lehma roaks. Väga hea. Väga hea lõhnaga. Milline üks õige silolõhn on? Õige sinurühm on selline hapukas. Ja mis sellega on, on see, et kui ma nüüd siin katsun  ja muljun ja vaatan, et mul ei tohi pärast käte küljes olla  tugevat sellist ebameeldivat lõhna sest see viitab  võihappele ja võihappe ongi siis see, mis tuleb,  kui me oleme nüüd mulda toonud põllult sisse,  kas niitnud liiga madalalt vaalutanud valesti traktorite  rehvid on mullased, siis see muld tuleb siia sisse,  mulla sees elavad võihappebakterid, kes toodavad väga  halbasid ühendeid siia silosse ja neid me soovime  siis vältida, nendel on väga spetsiifiline lõhn,  selle võihappega siloga väga piima ei tooda  ja kui isegi toodetakse, siis sellest võihappega siloga  söödetud lehmade piimast ei saa teha kahjuks juustu. Et juust on täiesti välistatud, sest need tekitavad gaase  ja juust läheb punni, sinna tekivad praod sisse  ja see ei ole kaubanduslikult nii-öelda müügikõlbulik  ja maitse ka muutu. Nii et juustu tootmine võib sul Nurjuda ainult selle pärast, et traktori rehvid,  mis tallasid silo kinni On mullased ja, või kui me niitsime niitekõrguse,  valisime näiteks kaks sentimeetrit liiga madala  ja sellega tõmbasime juba mulda sisse näiteks  või vaaluti, mees, kellel need piid olid reguleeritud liiga  maapinna lähedale, siis tema näiteks tõmbas sinna vaalu  mulda sisse, et kõik sellised väikesed, väga väikesed asjad  võivad väga suured seda tulemust. 2000 farmielanikku ootavad juba pikisilmi seda jaanipäeva  paiku hoidistatud esimest niidet. Seda kõige mahlasemat noosi. Loom sööb keskmiselt 20 kuni 50 kilogrammi nagu päevas silo,  et siis vastavalt tulebki arvestada, see kogus  siis 2000 pealise karjale ja siis arvestada  siis 365 päevaga, et ikkagi iga päev oleks ühele loomale  ikkagi see kogus nagu tagatud. Üldiselt ikkagi eesmärk on teha rohkem silo,  kui loomad jõuavad selle aasta jooksul ära tarbida,  et sul oleks võimalus ka. Eks ongi, kui midagi juhtub või loomade arv järsku suureneb,  et sul oleks võimalus ikkagi nagu need loomad ära sööta. Kuidas sa üldse tead, et see silo loomale meeldib,  kas te ise maitsete seda või kuidas, kuidas sa veendud,  et see on hää silo? Üldiselt me ikkagi ei maitse see sööta, et me nuusutame  kohapeal olles me nuusutame, katsume käega niiskuse sisaldus  ja üldiselt noh, ikkagi ennem kui me hakkame loomale seda  ratsiooni koostama või noh, ehk sööta siis lihtsamas keeles  me teeme silosproovid, et vaatame, ikkagi toksiinid oleks  korras energia proteiini, sisaldusid kõik seda nagu vaatame  ikkagi ennem üle, kui me saame üldse hakata sööta nagu  loomadele ette andma. Praegu on suur suveaeg, teie lehmad on siin katuse all toas,  kas nad heinamaale üldse ei saa? Ei saa, miks? Sellepärast et number üks põhjus on kindlasti see,  et nad käivad juba kolm korda päevas lüpsil karjamaal loomi  lauta tuua oleks väga keeruline ja lisaks nõuaks see väga  suurt nii-öelda karjamaad. Et esiteks peaks olema karjamaa koplite süsteemina,  et üldse jaguks seda karjama heina ja oleks saaks kindel olla,  et ikkagi peale heina kasv oleks piisavalt hea,  et see oleks nagu tulemuslik. No silomahlakas sööt ja tegelikult looma magu ongi ju  harjunud niisugust kiudainerikast sööta sööma,  et see on loomale kasulik, et ta saab tegelikult kõik  toitained sealt. Kätte noh, võib-olla mõelda tõesti loom,  eelistaksin rohtu päikse käes olla, aga,  aga tegelikult tema vajaduse täidab ka täielikult silo. Täna me oleme jälle Põlvamaal Palusalu aias  ja Reet ja Maria palusalu lubasid näidata,  kuidas nemad oma uhkeid püsiku peenraid hooldavad. Lisaks istutame ümber sibul ja selgub, et palusalu aias  tehakse seda pisut teisiti kui tavapäraselt. Ei, Maria kas seal on alati selline kraamikoorem kaasas,  kui sa tuled või no ikka jah, siin on meil suur aed  ja tööriistad peavad korralikult kaasas olema,  muidu jooksed pool päeva tööriistade järele ära  ja siis ei jõuagi kuhugi. Muidugi sellepärast mul ongi. Täna natuke neid rohkem kaasas, et ma võtsin topelt  enam-vähem siin. Siis saame kahekesi teha esimesena me lõikamegi  selle serva lahti. Mina, jah, need on sulle, need võtan mina  ja servakääridega lõikamisel, siis on oluline see,  et sul need servakäärid on selle serva vastas ilusti  ja pool viltu nagu natuke sinu puule kaldenurgal,  et sa saaksid võimalikult kaugelt need kõrreliste lehed ära lõigata,  siis hakkad lõikama. Sa ei pea neid õhus hoidma, las nad toetavad serva. Vaata siin nende lilledega niimoodi tõstetakse alles,  kui on abiline võtta, siis sa ei lõika neid lilli. Tegelikult on väga efektne, kui need lilleõied on  selle lõigatud ilusa serva peal. See on väga romantiline. Võrelised tuleb kindlasti kokku korjata,  sest et seda serva on vaja, et meil oleks ilus  ja korras see serv, et see serv on peenrale raamiks. Ja isegi, kui sul peenra peal veel kujundus veel ei ole selline,  nagu sa tahad ja sa teed endal servad korda serva kääridega  lõikab konkreetselt ära, siis tulevad külalised ütlevad,  et mida sa oma aiast aias küll teinud oled,  et et see on väga nagu lihtne nipp, aga suure suure mõjuga  nagu selle efekti osas. Kui suvel on see serv niimoodi kasvanud,  et need kõrrelised on juba siia peenrasse kasvanud  siis sellise serva labidaga tuleb see lõikus  ka ära teha. Just selle mõttega, et, et need kõrreliste risoomid ei  kasvaks peenrasse, peenar peab puhtana püsima. Ma näitan oma salaliigutust, kuidas ma teen. Vaata niimoodi, et hoian siit nagu varrest kinni,  hoian seda oma õla najal ja siis lähen niimoodi,  nagu et sa nagu ei tõsta seda üldse ja ma ei tõsta nagu seda  üldse välja. Vaid sul on sisse, lähen edasi, see on aja kokkuhoid  ja tegelikult kui sul see serv on olemas sellega,  nagu sa ei lõika juurde. Aga sa lõikab selle serva nagu uuesti sisse. Ja sa lõikab niimoodi otse niimoodi alla,  kui ma labidaga teen, siis ma lõikan nagu pool viltu. Aga selle serva labidaga ma lõikan siis otse alla,  aga seda otse alla. Kas see toimib, ütleme, savikatel muldadel hästi,  kui on liivane muld, see kallak või see ära variseda. Ja nüüd võtame siis selle kobesti, et kobestiga me kobestame  selle peenra ära ka. Ma ei näe eriti midagi kobestada, no ma näitan,  näita, kus on nagu tühi maa. Näed, ja Nende kohtade pealt tuleb siis kobestiga ilusti ära tõmmata. Sa oled sirge seljaga, sa ei ole kuidagi kossi siin  või kükakil saad selle pika varrega, sellise ma ei tea,  45 kaldenurga all hoiad tööriista käes ja tõmbad pikalt selle,  proovin kobestad, kobestad selle üle. Ja kui nüüd midagi tuli välja, need korjame  ka ära siis jääb ilus. Ja nüüd võtame siis selle servakõpla, et see on sellise  rapetsi kujulise otsaga nad. Ja sellega tõstame serva üles. Siis jääb ilus kraav. Kuule, anna, ma proovin, vaata ainult seda,  et liiga sügaval kraavi ei tee, muidu ta jääb nagu kartulivagu. Aga et niisugune kerge kraav jääks kuskil,  ma ei tea, viis kuni seitse sentimeetrit. Et see umbrohi kohe sisse ei kasvaks, jah,  see tõmba ilusti niimoodi laiali ja kui tundub,  et siia jääb mingit umbrohtu sisse, siis võtad  selle ka muidugi välja. Tundub jah, vaata, see jääb siin poole tee peale,  selle võtame ära, siis jääb võibolla tõesti ilusam. Et noh, kui sa aeda hooldajad, siis peamegi vaatama,  mida võtta, mida jätta, osad taimed kasvavad siin,  teised seal ja osad hakkavad aias lihtsalt rändama  ja seda sa pead siis hoolduse käigus suunama. Vaata, kas ma tegin nüüd nii nagu peab. Ja siin on ka veel keegi siin natukene on nagu liiga  siledaks kratsitud. Et võib-olla seda tõmmata niimoodi ilusti tagasi,  et, et võib-olla peaks kobestama. Siit vist ei saanud kobestatud, et selle kobestamise saab  ära teha ja siis ta jääb konkreetse. See sirge serv. Ja noh, muidugi see ka, et kui on lauge serv,  siis siis silmamõõt on nagu hästi oluline sirge serva puhul  just kevadise lõikuse puhul siis isegi selle nööriga oleks  hea lõigata. Taimedel on kasv jõudnud erinevasse baasi. Siin oleks vaja siis õievarred ära lõigata. Sellel tegelasel kurerehal on vaja maani maha lõigata,  et hädal tuleks see õitsema, läheks iiristel on lehe need  ära kolletunud, ehk tuleb ka lõigata. Ja siis, kui taim on ära kuivanud, see tuleb loomulikult ära  lõigata ja siis lilled, millel õied kas ära murduvad  või siis ära õitsevad ja nad ilusad ei ole,  need lõigatakse ka tagasi, et siin on kukekannus,  see on väga suurte õitega sort, see murdub kergesti  ja tormiga on tormi murd. Selle ma pean ära lõikama. Kui tavaaias neid vähe on, siis saab kääriga lõigata. Kääridega lõigatakse siis üheviisi, see võtab kohutavalt aega. Aga kuidas Reet palusalu lõikab? Reet palu salu lõikab aja kokkuhoiu mõttes sirbiga,  mille jaapanlased on siis konstrueerinud,  ongi aiasirp või köögivilja sirp selline väga hea kaldenurga all,  sir, on mitu tükki korraga. Aga siis nii täpselt ju ei saa, aga pole vajagi,  aga nii täpselt ei ole vaja. Ja siis ma saan sirbi otsaga mitu tükki korraga tõmmata  ja seda vana osa ka veel kaasa tõmmata. Ehk siis on taimel nagu samal hetkel tekib  ka noorendamise efekt. Ja ma ei pea midagi siin ümber istutama hakkama,  näed, kui palju siin kaasa tuli, võta või kogu sellest saab  koju kaasa küll võtta, nendel on juured all  ja selle saab poti pista ja sellest läheb kohe uus taim  kasvama ju. Aga seda siis ei pea üldse kartma, et noh,  niimoodi ei. Reha kurerehad annavad teistkordset õitsemist  ehk hädalalt õitsemist. Selle võtan kinni. Tõmban ühe kahe ropsuga maha, selle sirbi ongi tehtud. Piiris on eriline taimed, ta lõigatakse poolviltu. Et see vesi nagu maha jookseks. Nii madalalt võtaki umbes viis sentimeetrit praegu jah. Ja need vanad lehed võetakse ekstra käsitsi veel ära  ja tulevad uued ja uhked lehed, terved. Ja kui taimed on ära kuivanud mis iganes siin on juhtunud  selle salvi, aga salvijatel see on karadona,  see sort nagu lõikust otseselt ei vaja, aga see on ära kuivanud. Mingil põhjusel võtan tõmban maha ta. Siin oli keegi selle juure kallal käinud,  ehk see tuli koos lõikusega välja, mis tavaliselt ei tule  mitte mingil juhul välja, ehk siis rott on teda närimas käinud,  seal all elanud, sellepärast oli taimi ära kujund. Ja nüüd on see Õite lõikamine, seda saan sirbiga ka võtta,  aga ma võin ka kääriga võtta, ehk sirbiga on lihtne lugu. Mõnda aega on siis peenar nagu vähe lagedam  ja hakkab. Ja jaa, aga need teised taimed nagu koolduvad siia peale,  et see lok tuleb ka vihma ga kooldub natukene alla  ja kurereha hakkab kohe hädalat kasvatama,  et ega mingit tühja asja pikalt ei ole. Ja suures plaanis see nagu ei häiri, sellepärast ei tohigi  niisuguseid taimi, mis tagasi lõikate esiserva panna kolme  meetri jagu, siis jääb väga suur tühi laik,  siis ta hakkab häirima, aga kui need on väiksed,  siis tegelikult summa summarum? Ei ole oluline. Erinevaid taimi on peenras nagu mitu rinnet. Ja sibullillede rinne on vaja mingil hetkel välja võtta. Ehk siis jagada neid natuke, muidu nad ei ole enam  nii suured, need õisikud, see on konkreetselt üks laugu sort,  loubmaster, see väike ei ole üles võetud,  ehk ma ei ole eelmisel aastal teda üles leidnud. Ja see sibul on üles võetud, sibul, ehk siis on tohutu vahe  on nagu peaaegu et. Ma ei tea, kõva kolmandik on kasvuvahe ja õie õisiku suuruse  vahe on ka metsik. Tult dega on sama lugu, et kui te jõuate need välja võtta,  siis tulpiõied on pikema varrega ja kui välja võtta ei jaksa,  siis nad on lihtsalt lühemad ja õis on natuke väiksem ka. Kuule, kas ma pean neid puhastama ka või? See vaja, see ei ole oluline, tähtis on välja võtta sibulad  ära jagada, ehk tütar sibulat lahutada üksteisest,  see on palju tähtsam kui see puhastamine. Mulle tundub, et siin ei olegi tütarsibulaid,  tütar sibulad olid niimoodi ava, vaata need kaks kasvasid koos. Ja need kaks on sellest ühest vanast sibulast saanud,  ehk nad nagu tulebki kaks eraldi sibulat,  kui nüüd välja võtab need koogid. Ja need siis põhimõtteliselt paneme kohe tagasi  ja paneme kohe vahepealset. Ei ole vaja nagu jah, et kes neid looduses siin kuivatab,  et kui sa müüa tahad, siis peab kuivatama,  aga muidu pole mitte mingisugust põhjust teid kuivama panna  ainult rotidele söödaks, aga muidugi lauku rotid ei söö,  aga kui te tulbid panete kuivama, siis võib juhtuda see lugu,  et et sügisel läheb tee kasti nagu võtma,  kus tulbisibulad on. Aga see on tühi. Et sellist asja on, on ette tulnud ka meie peres  ja sellepärast mina niimoodi enam elus ei tee,  et ma panen kuskile, aita need kuivama. Ja siis rotte söödan oma tulbisibulatega panen kohe tagasi maha,  sama koha peale või natuke natuke eemale,  ikka ta ei trehvaga sama koha peale, et ega me  nii täpselt ei saa panna. Tegelikult on siin ju sibula suuruse järgi  ka võimalik täiesti näha, et see on eelmine aasta  ka välja võetud, see on paar aastat tagasi  või paar aastat välja võtmata, vot siin on jälle,  mis on tihemini võetud, pealsed on maha kukkunud,  siis seda sibulat enam üles ei leia, jääbki võtmata,  siis ongi ülejärgmine aasta nagu väike. Et siis tasubki teha kuskil siis, kui nad hakkavad täitsa  ära kuivama ja kui nad ära ja nad on algul väga ilusad,  siis nagu ei raatsi. Praegu ongi viimane hetk, nüüd kohe kukuvad pikali  ja siis enam üles ei leia neid. Nii nüüd see tagasipanek on sedasi, et tagasi saab panna  nende kultuuride vahele, mis edasi ei lähe,  ehk siis risoomidega ei ole ja peab mõtlema,  et kas see lauguleht ära ei tapa, seda aluskultuuri  kõrreliste vahele on lihtne panna, naiste nõgeste vahele on  lihtne panna. Seal see hordensia näide on hea, hordensia põõsa alla otsapidi,  sest hordensia ei ole sellel hetkel veel kuhugi poole  kasvanud üldse. Aga me paneme siia nüüd. Siin on kõrreliste vahel ruumi, Eva hakkab istutama  ja mina kaevan augu, kui sügavale sa kaevad,  ehk see auk kaevatakse, labida lehe sügavune  ehk lauk tahab sügavat seelauk konkreetselt,  tahab sügavat istutust. Tõstad mulla kõrvale. Sibul läheb õigetpidi. Kui kahekesi panete, siis on hästi mugav üks kaevapauku,  teine paneb sibula. Kui üksinda oled, siis pead ise sellega õigega hakkama saama. Aga mingit sellist, noh, et tohutult siin kastan pärast või,  või ma ei tea, patsutan kinni, ma vaatan,  et sa ei tee midagi, sibulad puhkavad, neil ei ole vaja  kasta ega potsutada. Talv patsutab siin ja kobesti teeb siledaks enam-vähem. Ja palju sa vahet jätad? Seda peab nüüd mõtlema, et, et kuidas see leht ei paks liike ära,  mis siin kasvavad, et ma ei saa teks siilikübara vahele panna,  sest tema ei taha neid laugulehti enda peal,  ta ei kannata seda varju. Sinna vahele ma ei tohi toppidagi. Esiserva ei ole ka kaval panna, sellepärast et laugulehed  lähevad kiiresti ära. Ega alati, ma katsun hoida esiservast eemale. Saame siia tagasi panna, väga vabalt. Siin on, võtsime välja, nüüd paneme tagasi teise kohta,  lihtsalt natuke. Aga nii jääb ju, vaata, kui neid niimoodi poolituvad,  et neid jääb kõvasti üle, et siis pead jälle peenraid juurde  tegema või ei, katsume mitte teha juurde,  katsume sellest jagu saada. Kuule, kas sellega põhimõtteliselt, muidu ongi need suvised  tööd läbi või? Põhimõtteliselt küll, kõige tähtsam oligi see peenra hooldus  serva hooldus, see, see serv on nagu kohe nähtav asi. Igasugused lõiked, lõikamised, kui tagasi vaja lõigata  või õied ära lõigata ja sibullilledel tuleb sibulad välja  võtta enne seda, kui siis pealsed maha kukuvad  ja see neid ei näe enam. Et need on põhilised. Jah, aga see ei tähenda seda, et see pidu läbi saab. Pidu kestab aasta läbi, ehk siis töö tuleb jagadagi terve  aasta peale, et ise nagu ellu jääda. See siin on tõenäoliselt üks sordirikkamaid tomatipõlde Eestis. Ingmar, selle põllu peremees nimetab tomatikasvatus oma hobiks. Leiba teenib mees hoopis siis tarkvaraarendajana. Tomatihobi on aga paisunud nii suureks, et sel suvel aitavad  Ingmaril tomatite eest hoolt kanda kaks Ukraina sõjapõgenikku. Tööd selle hobiga jätkub, sest tänavu kasvab siin põllul  lausa 700 sorti. Kõige olulisem, mida me otsime, on maitse. Et kui maitsev ei ole, ma ütlen ausalt välja,  et on ilus, aga maitsema sed on tagasihoidlikud  ja siis ma käingi mööda põldu ja põhimõtteliselt maitsen neid. Kui sa võtad, et on hapu ja kui sa võtad,  et on magus siis kui hapu on nullis, magus on nullis,  siis on poe tomat siin all. Kui ta läheb ülespoole, siis ta on hapukas  või hapu, ta läheb magusa poole, siis on kas magus  või lääge, kui ei hakata siit keskelt minema,  siis on hapukas magus ja siis siin üleval on väga maitsev. See tõotab olla siis väga maitsev, jah, kui sa. 10 10-st. Ka. Kuhu ta panna sinna? Et ma ütleks, et ta on natuke hapukas magus aga ta väga-väga  tugeva maitsega ei ole. Poetomatist poetomatist on ta parem, aga. Siin. See sort on nüüd šoklaid, marmelaid, šokolaadi marmelad,  tegelikult see on Ukraina sort, pealt on must,  sest on helekollane. Kas ott? Ma arvan, et see vist on peaaegu valmis. Aga eelmisel aastal olid nad palju, palju maitsvamad sel  aastal just selle maitsega on see, et need ideaalsed  tingimused siis nad kasvavad kiiresti suureks  ja nad peavad aeglaselt kasvama suureks,  eks ole, mitte kiiresti. Suureks ja ilusaks lähevad aga maitset, nagu ei tule. Maitset väga ei tule jah, et nad on hästi kiiresti valmis  saanud sel aastal, et on juba mingid mõtted,  et et peaks natukene soola lisama, näiteks kastmes vett,  et neil rohkem stressi tekiks ja kauem võtaks aega kogu see kasvamine,  et. Aga muidu ma kassin tegelikult viimati juuni lõpus. Mida vähem kastad, seda paremad tuleb. See aasta ei olnud vaja üldse kasta peenravaip. Ma ütleks üks kõige olulisemaid asju, et tomat peaks  võistlema umbrohuga, kuna lihtsalt umbrohi Tarbib toitained palju, palju kiiremini siin all on,  tegelikult on kaubaseiniku kompost. Ja, ja siis on kastmes voolik. Ega rohkemat ei olegi, et kevadel Ja et toestamise jaoks on metallpostid sisse pandud kui nöör  ja siis on sellised noh, nöörid iga iga iga iga iga taime jaoks. Et õues kasvatamisel ongi kõige suurem küsimus just selles,  et kuidas neid toestada toes seda ei õnnestu  siis siis noh, siis tuulega tuulega lihtsalt nad kukuvad,  kukuvad ümber. Vaatan, see näeb siin hoopis teistsugune välja,  see on nagu sisuline nagu mingi udemed on siin peal või. See on, jah, see on sametine. See on nüüd. Viimaste aastate selline hästi populaarsust koguv variatsioon,  et on viljad, on sametised, lehed on sametised. Sametisest tamatatest üks sort on maitsev. See konkreetne arvatavasti ei ole väga maitsev,  aga me võime seda kohe maitsta. Juba hoiatada ette. Ei ole aga. No. Selleks parem kui eelmine või et kuue võime  siis panna ja. Kui isegi No kui palju sul neid kümneid siin põllu peal ette mitte ühtegi. Tõmme on maailma parim tavate maailma parimaid tomateid  saabki olla üks ainukene. Nii et seda ei ole veel, ei ole veel leidnud. Ümar, kui te ütlete, et päris maailma parimat tomatit veel  ei ole kohanud, siis see, ma saan aru, on üsna sinna ligi. No seda peetakse jah, üheks üheks kõige paremaks tomatiks  sorti nimi on jah, Magle rosa on selline piklik ja,  ja teravatipuline tomat. Väga hea on tõesti, mis see numbri tuleb panna nüüd  siis mina paneks küll noh, kaheksa paneks ära seitse pool. Paneks ka kusagil seitse ja pool kaheksa. Üks paremaid. Teie tomatitest ei lähe mitte ei letšak ega hoidisteks mitte midagi,  kõik läheb uuesti seemneteks tagasi. Suur osa läheb seemneteks ja. Seemned on väga tugevad ja et nendega ei juhtu mitte midagi  selle protsessi käigus. See võiks natuke, juba on vett juurde, ütle kui stop. Nii kõvasti ikka peab, mine. A lausa nii uhkelt. Peab saama nii vedelaks, et seemned hakkavad puhke vajuma. Ja praegu on nüüd näha, et et seemned on peaaegu põhja  vajunud peal väga palju ei ole. Sodi. Pealt ärasele. Aga muliseb ja vahutab ikka väga vahvasti. Mis see sinu seemnete kogu tavaliselt on,  kui palju niimoodi hooaja peale? Ligikaudu tuleb. No sel aastal teeme, üritame rohkem ikkagi teha. Et aga ma ei oska öelda 100000, no see on juba niisugune päris päris hea orientiir,  mille järgi Ka meil hästi, palju on amatöör sorte. Sortide seemneid tegelikult poes ei müüda ja,  ja siis ongi ainuke võimalus on ise. Ise teha kallan uuesti pealt ära. Juba päris ilus. Selge värk. Ja täitsa juba jälle vesi peale. Jälle nii. Niisugune solgutamine käib mõnusalt ikka ära loputada,  kuni vesi tõesti puhas on ja. Nõnda. Ja mis siis pärast saab, ta peab ikka tükk aega seisma,  et kuivab paar päeva kuiva kuivata korralikult kuivaks läheb  siis siis kindlasti tuleb sordi nimi peale panna ja. Nii elda, kes kodus seemned teevad, see põhiline viga ongi see,  et et ma mäletan küll, mis ma siia tikutopsi sisse panin,  eks ole. Tegelikult. Maailmas on tomatisorte umbes 10000, seega on Ingmarilgi  veel küllaga avastamist. Üksjagu teadmisi on mees aga juba kogunud  ja julgeb kindlalt väita muuhulgas seda,  et tomat kasvab ühtmoodi hästi nii avamaal kui kasvuhoones. Sel aastal esimest korda me võtsime kasvukotid  siis kasvukottidesse, paneme need tomatipotid niimoodi sisse,  et lõikame põhja alt ära, potipõhja lõikame alt ära,  koti sisse, lisame natukene väetist. Siis toestame neid nööriga. Sel aastal jällegi kasutame selliseid nöörkonksud rull,  nöör, konksud, nad on, tegelikult on hästi odavad,  nad maksavad 50 50 senti kuni euro tükk. Nööri me ei seo taime ümber enam, vaid kasutame selliseid klambreid. Kui see nöör siduda sinna taime ümber, siis taimevars kasvab ja,  ja ta hakkab seda taime nagu pooma ta hakkab,  takista ma seda toitainete liikumist. Et aga klamber on natuke suurem. Seal on väga häid nippe tegelikult kogunenud nende aastatega,  kuidas saada tomatilt võimalikult head saaki. Kuidas sa teed niimoodi, et siia kasvaks otsa korralikud  kobarad ja täidaks kõhud kõigil ära? Üks kõige olulisemaid asju on see, et ta ikkagi viljuksid riied. Et Eesti tomatitega ei ole muret. Eesti tomatisordid on kasvatatud kasvuhoones karastatud  kasvuhoones ja, ja, ja neid ei pea tolmeldama. Enamus neid välismaiseid tomatisorte, omatööresorte on  kasvatatud õues. Õuetingimustes õuetingimustes on tuul, vihm,  kimalased putukad. Kui nad kasvuhoonesse tuua, siis, siis nad tegelikult päris  sageli vajavad, vajavad abi viljastamisel. Ma ise kasutan ise, olen tellinud sellise. Tomati tolmeldaja esile spetsiaalne tolmeldaja  ja Siis ma sellega siin puudutan seda õievart mitte mitte it ennast,  vaid õievart, nii et õietolm hakkab langema ja,  ja siis sellega see sellega see õis õis viljastab praeguste,  ütleme kuumade suvedega makrolonist kasvuhoones temperatuur  tõuseb hästi kiiresti, üle 30 kraadi, õied muutuvad  viljatuks kusagil 32 34 kraadi juures. Eks siis selleks, et saaki saada, selleks tuleks käia  hommikuti kasvuhoones ja kõik õied ära viljastada. Selleks saab väga edukalt kasutada tavalist hambaharja. Eelista marja. Väga lõbusad on need laste hambaharjad, meil tegelikult  enamus on laste hambaharjad ja ja, ja siis täpselt sama  hästi või isegi ise s isegi veel paremini. Kuna tomatitalus on kasvuhooned, nii suured,  tolmeldab Ingmar seal taimi puhuriga. Hambahari on aga kasutuses mõned sajad meetrit eemal tema  kodumaja juures asuvates kasvuhoonetes. Siia ja maja. Ette aia külge on Ingmar pannud kasvama need sordid,  mis talle endale kõige rohkem meeldivad. Sordi teeb kõige erilisemaks see, et tegemist on mattide tomatitega,  et tal on, muidu on enamus sorte on sellised pealt läikivad  need sordid on pealt matid ehk siis pealt käega katsuda,  siis on ka sellised nagu sellised natuke paremad. Toredamad ja ma võin siit kohe võtta. Jah, ja korjame need ära praegu nendest seemnete,  nendest nendest viljadest me teeme seemneid. Selle oldi, nimi on volverin. Et. Kollased sinised triipudega. Sarnane ananesse tomatile. Vananesee on lihtsalt kollane ja magus, see on kollane  ja magus ja senise ripudega. Ja natuke varasem, natuke saagikam ja tundub väga  perspektiivine meie jaoks olevat just tänu sellele,  et on saagikas ka. Siis on need ka kõik ennast ära korjata. Võtame kõik järjest ära. Ühe sordi veel võtame muidugi nii. Ma saan aru, et sina nagu seda punast tomatit väga isegi ei  taha kasvatada, et kõik on sellised. Omaette ägedad. No punased, punased on ka, aga, aga mustad on mustad,  meeldivad mulle, jah, rohkem rohkem. Aga mustade tomatite puhul paar sorti on hästi-hästi-hästi maitsvad,  see konkreetne, mida me praegu korjame, see kõige maitsvam  ei ole. Aga kõlbab süüa? Tahab lödiks pigistada? Natukene väiksemad ja natukene kõvemad. Niimoodi käibki siis sinu juures on põhimõtteliselt see  terve tomatite eluring, on korjad, viljad ära need,  mis suhu ei lähe, need siis löögiks uuesti seemneteks  ja need lähevad siis uuel kevadel uuesti mulda. Nad lähevad uuesti mulda, neid sorte ei saa poest osta,  nii et neid sorte ongi mõistlik ise paljundada,  ise seemneid teha. Ja nii tuleb lõpuks kõige maitsvam tumat välja. Kogu maahommiku saate meeskond on saanud nende aastate  jooksul korraliku pisiku ja kasvatavad kõik siin vaikselt köögivilja. Mina veel nii tõhus ja agara ei ole, aga uskuge mind,  õpin minagi selle ära. Järgmises saates näiteks me anname erinevaid nippe,  kuidas kasvatada edukalt köögivilja. Nüüd aga räägime eelmise saate vaataja küsimusest me  küsisime teie käest, et mis aastal Eesti Televisioon lõpetas  reklaami näitus ja auhinnaks panime välja maheaedniku käsiraamatu,  mis räägib viljapuude ja marjapõõsaste kahjuritest  ning võitja näeb oma nime praegu ekraanil. Aga tänase saate küsimus. To meie üht tänast lugu, kus me rääkisime silost  ja mäletsejatest ja kui palju need lehmad näiteks  siis silo ühe päeva jooksul võivad ära süüa,  saatke meile selline vahemik, mitu kilogrammi silo  siis lehm päevas ära umbes sööb ja auhinnaks on meil välja  panna palusalu aiast tõhus tööriist sirk,  mida te saates ka ilmselt tähele panite. Kui ei pannud, võite tagasi kerida ja uuesti üle vaadata,  et mida sellega siis täpselt teha saab. Ning õiged vastused saatke nagu ikka maahommikut ERR .ee. Mina aga soovin teile toimekat ja rahulikku laupäeva  ning kohtume nädala pärast.
