Need ongi kuldkingad. Ta on vaieldamatult kõige suurema õiega muuseas,  kõige suurema õiega kogu Euroopas, mitte ainult Eestis. Metsikud orhideed on Eesti taimeriigi juveelid. Sellist sõrmkäpa, teist näiteks Eestis meil ei ole. Siin oli üks ja päris päris korralik ja suur hiiglasliku  kullesega mudakonna ähvardab hää. 10-st omamaisest kahepaikse liigist viis on ohustatud. Südasuvine liiklus rohukõrtel. Orhideed ehk käpalised on ühed kõige pilkupüüdvamad  ja erilisemad taimed. Eestis kasvab neid metsikult ligi 40 liiki  ja nende hingeelu, värvikirevaid, kasvukohti  ja ka murekohti teavad kõige paremini orhidee kaitsjad. Eesti ei saa küll võistelda vihmametsades kasvavate  tuhandete orhideeliikidega, kuid meie 36 liiki On Läänemere  piirkonnas väga hea tulemus. Nende seas on nii vapustava välimusega kui  ka peaaegu silmatorkamatuid taimi. Kavalad kohastumused putukate, puude ja seentega muudavad  orhideed eriliseks kogu taimeriigis. Kui öelda Eesti metsikud orhideed, siis iga vähegi fännile  tuleb meelde kaunis kuldking. Ja need siin ongi. Jah, need ongi kuldkingad just. No meelde tuleb ta ikka sellepärast. Ta on vaieldamatult kõige suurema õiega muuseas,  kõige suurema õiega kogu Euroopas, mitte ainult Eestis. Ja noh, äärmiselt dekoratiivne liik väga,  mis see kuldking ennast kujutab, miks tal see korv siin all  siis on see korv ehk tegelikult huul või noh,  rahvakeeli paun või suss, teda kutsutakse näiteks  ka kukulinnupättideks ja aga see paun on väga kaval asi,  peen tolmeldamismehhanism niimoodi, et putukas tuleb,  lendab siia serva peale, tunneb siin huvi,  need putukad on liivamesilased valdavalt  siis kukub siia sisse, satub siia lõksu,  siis hakkab väljapääsu otsima ja näed, siin paunaservas on  sellised nagu aknakesed, niisugused läbipaistvad kohad näeb  siit valgust. Ja siin on see huule sees on karvad, mis moodustavad nagu  redeli tema jaoks ja siis ta hakkab siit ülespoole ronima  ja vot siit see on staminoid ja vot selle tagant tuleb siit  august saab välja ronida ja siis talle kleebib see tolmukas  selja külge. Ja, ja siis ta läheb järgmise õie peale ja niimoodi toimub tolmeldamisprotsess. Siin, kus me oleme, ei ole ainult üks puhmast kuldkingasid,  siin on terve metsaalune täis. Et miks siin neid nii palju on? Siin on parematel päevadel loetud. Ületud kuni 4000 õitsvat Võsu ja see on ikka kogu Eesti  mõistes väga muljetavaldav tulemus. See ja paljud teised Eesti orhideede kasvukohad on heas  seisukorras tänu MTÜ-le käoraamat mis loodi orhideede uurimiseks,  kaitsmiseks ja tutvustamiseks kahe tõeliselt fanaatilise  entusiasti poolt. Mehed on võtnud oma südameasjaks kasvukohtade hävimise  peatamise ja nende kaitse alla võtmise. Rõõmu pakub see, kui leitakse üles tõelised haruldused  orhidee liigid, mida leidub ainult ühes kohas maailmas. No tegemist on kohapealse siis haruldusega puhtu sõrmkäpaga  ja miks ta siis haruldus on see, et eks ta siin kohapeal on  sündinud pikka hea aega peeti teda rutasõrmkäpaks,  värskemad geneetilised uuringud näitavad seda,  et ikkagi see algupärand, rutasõrmkäpp ja see taim siin  erinevad ikkagi piisavalt, et neid pidada täiesti  erinevateks taksoniteks. Et ühelt poolt me näeme siin seda päris suurt huult,  mis sõrm kadel ei ole üldse tavaline siis  ka see värv on täitsa selline omapärane,  hästi roosa. Omapärane on õisik, mis on lühike ja vägagi omapärane,  sellele liigile on see, et need lehed Siit kaugelt alt, mis tulevad, ulatuvad kas õisiku tipuni  või mõnikord isegi nagu siinjuhul üle. Et selles mõttes sellist sõrmkäpa teist näiteks Eestis meil  ei ole, kes, kes edasi välja näeb? Neid haruldusi on ju veel, et teie leidsite üles sellise  asja Saaremaalt. Ja meil õnnestus eelmine aasta suure juhusega leida üles 120  aastat kadunud olnud leeder, sõrmkäpp. Et see oli ikkagi ime, me ei uskunud keegi enam  selle taasleidmisesse. Saaremaalt taas avastati üks mitu inimpõlve peidus olnud  orhidee leeder, sõrmkäpa, kasvukoht. Pärast kilomeetreid autoga sõitmist ja jalgsi vantsimist  oleme jõudnud Saaremaal ühe loo pealsele,  kus ma kolmanda inimesena maailmas olen tunnistajaks ühe  orhideeliigi taasavastamisele Saaremaal ja kogu Eestis. Ja siin ja selline ta nüüd siis pärast 100 kahtekümmend  aastat inimsilmana nähtav leedersõrmkäpp on. Kui muidu me käime mööda salajasi poolsalajase kasvukohti,  siis siin Saaremaal on niimoodi, et astuda ainult paar sammu  tee pealt kõrvale ja kõik kohad on orhideesid täis Pole  midagi nii salajased, enam. Jah, Lääne-Saaremaal tuleks rõhutada Lääne-Saaremaal just. Sest eelkõige on tõesti enam n, et leidub selliseid teeääri,  kus ongi sõna otseses mõttes orhideesi täis. Ja siin hetkel me näeme üsna mitut liiki värviga  domineerivad hallkäpp ja muidugi valge tolmpea,  mis on hästi nähtav liik suurte õitega. No kes see hallkäpp on kõigepealt, kui me vaatame,  hallkäpp on selline üks kolmanda kaitse kategooria liik,  aga ega teda Eestis nüüd ülemäära palju ka ei ole  ja ma arvan, siin Lääne-Saaremaal, me oleme selgelt  selle liigi epitsentris, ehk siin on teda tõesti kõige rohkem. Miks see, miks ta nimi, hall käpp üldse ta ei ole ju üldse  hall kuidagi? Ja on ikka hall ka, et kui te nüüd vaatate,  siis nüüd õiekattelehed on pealtpoolt vaadates hallid. Ja siin kõrval kohe valge tolmpea, kes on hoopis teistsugune. No ja meil on Eestis kaks tolmpealiiki, teine praegu ei  õitse punane tolmpea, aga varasem õitseja valge tolmpea on jah,  väga kaunis, suurte õitega liik. Ma saan aru, et siin on üks liik veel, keda alguses tähele  üldse ei panegi, suur käopõll. Tema on tõenäoliselt Eesti kõige tavalisem orhidee,  mis ei tähenda muidugi seda, et teda leiduks nagu männipuud  või võilille üle Eesti igal pool. Aga orhideedest on ta, jah, üks sagedasemaid. Ta on selline tähelepandamatu. Seetõttu, et ta ongi Rohekas ja, ja matub siis matub niimoodi rohelise. Tausta sisse. Ja siinsamas on veel üks ja täiesti uus liik. Siin on tegemist meil kahkes punase sõrmkäpaga  kes on sõrmkäpade hulgas esimesi. No kui me vaatame seda liigirikkust, me leidsime ühe  minutiga neli-viis erinevat liiki, miks see siin tee ääres  niimoodi on? See on seetõttu, et siin on mitmed asjaolud,  mis hästi kokku langevad. Esiteks, meil on tegemist Lääne-Saaremaaga,  see on hea kliima. Meil on tegemist soodsa pinnasega, kus on lubjarikas pinnas  ja teeääred veel omakorda, eriti, kuna see on niidetav ala. Ja orhideedele meeldib, kui nende eest hoolitsetakse pisut  ja eks siis teeääri pidi toimub ka levikukoridor,  noh, seemned levivad tuulega autode tõmmet  ega kõige, kõige ja piki teeääri nad. Neile meeldib ka levida. Eestis on rohkesti orhideefänne ja ka uurijaid. 1985.-st aastast tegutseb Eesti orhideekaitse klubi,  mille liikmed tulid täna siia Harjumaale,  et uuendada väike käopõlle ja kõdu koralljuure kasvukohtade andmeid. See väike nüüd ongi väike käopõll ja see on väike käopõll jah,  et meil on siis kaks liiki käopõllesid ja,  ja see on väike käopõll ja teine suur käopõll,  kus see nimi üldse tuleb, mis see käopõll? Tal no vaata, tal on tüüpiline need kaks lehte siin varre  alumises kolmandiku varre peal koos, eks ole. No ju see siis kellegi meelest käopõlle peaks  siis meenutama. Ma kujutan ette, et see, see nimi tuleneb sealt,  eks ole. Kab üsna sellises tihedas metsas sooservas,  ta armastab niiskust ja ta armastab varju  ka puude lähedust erinevalt siis paljudest meie teistest käpalistest,  siis on, on tema üle-eestilise levikuga,  kuigi hajusalt siin-seal aga tema jah, tahab pigem  siis sellist sambla, happelist pinnast. See on nüüd meie teine otsitav kõdu koralljuur just nii. Ja tema on siis üks nüüd meie kolmest liigist  kellel siis neid rohelisi lehti üleüldse ei,  ei ole, ta on puhtalt seenteduline ehk mükotroof  ja nüüd, kui teda vaadata, siis, siis on näha,  et tal ikkagi seda rohelist tooni, eks ole,  on, see on siis liik, millel tegelikult klorofülli esineb. Aga fotosünteesiga ta oluliselt hakkama ei,  ei saa, nii et et paraku jääb, jääb ta ikka seene seenekulul  elama ja ja tal on see koralljuure nimi,  tuleb siis sellest, et, et maal on tal selline koralias. Risoomipundar noh, täiesti nagu korall näeb välja,  aga talle meeldibki siin niimoodi niiskes õõtsiku kõrval elada. Jaa, talle meeldib märjas kohas olla ta ikka üsna jalgupidi vees. Kui erilised ikkagi on need orhideed teiste taimede hulgas,  miks nad on nagu erilised? Et sellepärast, et, et nad on väga suured teist teist  teistega koos elajad ehk. Sümbiootilistes suhetes eks ole, nii seentega kui tolmeldajatega. Ja, ja need on elutähtsad. Teenused neile nii-öelda. Ja. Seetõttu ühesõnaga peegeldavad nad võib-olla väga olulisel  määral siis seda looduse tervist. Kui käpalistel läheb hästi, siis, siis võiks  ka paljudel teistel hästi minna. Miks inimestele orhideed meeldivad? Aga nad on ju ilusad. Nad on ilusad ja nad on huvitavad ja põnevad  ja no mida muud siis veel inimene otsib,  eks ole, aga see, et, et sellise selline harulduse oreool on,  eks ole, ta on ilus. Kui sa leiad ta siis ooo, ahaa, eks ole,  efekt nii et. See on see, mis inimesi paelub ja, ja orhideed on läbi  sajandite mitte ainult siis tavainimesi paelunud,  vaid ju ka suuri looduse uurijaid alates Charles Darvinist. Et see ei ole kuidagi ainult siis selle silmailu järgi,  vaid ka ikkagi see väga-väga põnev bioloogia s. Me oleme Lääne-Virumaal ja täpsemalt seisan ma praegu  jalgupidi ühes pisikeses karsti järves. Karstijärved on väga olulised kahepaiksetele,  sest nad tulevad siia kudema ja siin kasvavad  ka nende järglased. Praegu otsivad teadlased siit konkreetsest kohast muda konna  kulleseid ja kuna mudakonnal ei lähe viimasel ajal kuigi hästi,  siis võib selgelt öelda, et iga viimne kui üks mudakonna  kulles on arvel. Kohe. Satume siin ka vesiliku munade peale. Enne ei ole veel nii ja. Selles veekogus tundub, et on munade staadiumis. Et need on siin täitsa harivesiliku munad,  et need on valget värvi. Emasid, pakivad ükshaaval kõik kõik munad. Lehtede sisse, siin on juba paremini näha,  et liiki on siin lihtsam määrata, et kui on niisugune must riibukene,  siis tema on juba varsti valmis väljuma siit  ja ei saa siit ujuma hakkama. Nii et jah, elu keeb siin jah. Siin on meil üks pruunikonna kullas, peaks olema rohukonna  kullas päris kena ja suur ja juba tagajalad on välja arenenud. Et rohukonnal on siis niisugune hästi-hästi säbruline saba ja. Mida me veel kasutame määramiseks, et siin suu all on  selline sarvhammasteread, isegi silmaga näeb,  et tavaliselt vaatame lubiga, et kui on kolm,  neli rida hambakesi sarvhambakes, siis on rohuga,  on muidu on siis rabakan, et. Näed? Näen hambaid täitsa on olemas tugevad tugevad kolm,  kolm ridaja. Mudakonn, kelle kulleseid teadlased praegu leida proovivad,  on Eesti kahepaiksete seas ainulaadne olend. Tema silmad on püstiste pillidega nagu kassil. Ta lõhnab kui küüslauk ning lapseeas ehk kullesena kasvab ta  oluliselt suuremaks kui tema vanemad. Täiskasvanud mudakonna märkamiseks peab olema õnne,  sest putuka ja ämbliku jahti peab ta öösel  ning päevaks kaevub mulla sisse peitu. Saame rõõmust hõisata, sellepärast et muda,  konna kullesed, kelle järele me siia nagu mingis mõttes tulime,  on olemas. Jaa, absoluutselt väga-väga lahe, ma nagu väga,  väga hea meel, sellepärast et ega neid nii sageli enam ei,  ei näegi meie veekogudes. Ja nad on tõesti suured, et jutt sellest,  et nad on kõige uhkemad ja võimsamad kullesed meie konnade seas. Ja tõesti, sest. Nende see vees olemise aeg on, on võrreldes teiste  kahepaiksete kullestega oluliselt pikem,  et, et nad võivad vees olla kuni kuni kolm kuud ja,  ja kasvavad noh, põhimõtteliselt minu minu peopesa suuruseks noh,  nagu saba ga koos, nii et tegelikult neil on siit veel jupp  maad minna. Mida siis need mudakonna vastsekesed söövad siin,  kui nad nii hästi kasvavad? No nad on taimtoidulised, kõikide päris konnaliste vastsed on,  on taimtoidulised, ehk nad siis põhiliselt toituvad vetikast,  mis kasvab veetaimede vartel ja kraabivad seda oma nii-öelda. Neil on niisugused sarvhambad. Mida näitab riiklik seire kui ka mitmed meie inventuurid,  mis me teinud oleme ja, ja mudakonna seisund on eriti  kehvaks läinud, sellepärast et, et tal on vaja,  noh, nagu siin näha on selliseid suuri päikesele avatud,  kalavabasid veekogusid ja neid jääb aina vähemaks. Ja üks suur mure selle sellega, et konnad kaovad meie  loodusest ära, ongi selles, et kui kaovad ära need toiduobjektid,  noh, siis põhimõtteliselt kukub kokku nagu kogu toidu ahel. Et meil on ju teada, et näiteks must hoonekurg on jõudnud  ka Eestis väljasuremisohtu, kes on just nimelt märgalatel  toidu liik. Mudakonna vajadusi silmas pidades on üle Eesti plaanis  paremaks muuta umbes 100 väikeveekogu mis sobivad  kahepaiksetele sigimiseks. Mis siis ühe sellise karsti järve puhul tõeliselt rõõmustataks,  kui palju siin võiks olla neid mudakonna lapsi,  kulleseid? No tegelikult no rõõmustaks see, kui, kui täpselt  nii oleks, et, et sa tõmbad kahvaga ja sul on kavas vähemalt  üks mudakonna kulles, et, et praegu oli ikkagi no ma ei oska öelda,  ma arvan, et ma mingisugune 10 minutit kahvasin,  nii et ma ei saanud neid ühtegi ja siis ma jõudsin siia ühte piirkonda,  eks, kus neid siis on, nii et noh, me oleme siin lühikese  ajaga võib-olla neli-viis tükki neid näinud või,  või kätte saanud. Et noh, seda on ilmselgelt vähe. Aga miks siis ei ole palju mudakonna kulleseid,  mis siis siin valesti on? No see jah, et meil ei ole siin neid mudakonna kulleseid  niimoodi massiliselt probleem on selles maismaa elupaigas  selline tihe põõsastik ja võsa, et see tegelikult  mudakonnale ei sobi. Ja kui ta nüüd siit veekogust läheb kõrgemale,  siis see põld on noh, väga sügavalt küntud. Me rääkisime, et tegemist on liigiga, kes kaevub pinnasesse. Et, et künni künnivõtted on ju sellised,  et küntakse väga sügavalt tegelikult Prantsusmaal on  uuringud näidanud, et, et väga palju mudakonni tegelik Akut saab surma kündmise ajal väga pikka aega sai ta hakkama  koos põllumehega, et, et põllumees jättis mudakonnale ruumi ja,  ja mudakonn siis tegelikult vastutasuks hooldas nii-öelda  põlde sellepärast et, et kahepaiksed on ju need,  kes põllukahjureid väga suures osas hävitavad. Aga, aga mida intensiivsemaks on põllumajanduse muutunud,  seda, seda rohkem võtab nii öelda põllumees seda elupaika  mudakonnadelt ära ja, ja, ja mudakonn on noh,  jäänud nii-öelda väga-väga vaeslapse rolli. Siin on justkui keset põldude massiivi. Tundub, et selline väike oaas ja proovime nüüd kontrollida,  kas siin on ka kahepaiksete kulleseid. Aa, vaata, ei, see on kaan. Jah, siin on. Hiljaaegu olnud vesi, et üks, üks kaan, kaan veel seal  ja roomab ringi, et, et noh, kuna ümberringi on kõik ala ära treenitud. Ja, ja siit on ka nüüd siis see põld on tulnud nüüd  nii nii serva peale kui, kui veel annab tulla,  et tegelikult, mida me siin näeme, on, on ühe järjekordse  märgala kadumine, et, et põllumajanduse on tulnud niivõrd  intensiivselt Siia märgala peale, et ma, ma arvan, et järgmine aasta  ilmselt tuuakse siia paar koormat mulda ja,  ja see täidetakse ära, nii et, et seda seda ala enam ei jää,  aga see on olnud iseenesest selline ajutine veekogu,  mida siin karsti aladel on, on tegelikult ajalooliselt  ja maastikuliselt tohutult palju. Kas siin oleks midagi veel ette võtta, annaks siin midagi päästa. Ja loomulikult annaks, esimene asi on see,  et tegelikult sellele veekogule tuleks anda ruumi,  et me oleme teinud ka noh, nii-öelda soovitusi  ja ettekirjutusi, et, et sellisel veekogul peaks olema  vähemalt 10 meetrine vähemalt noh, parem oleks loomulikult rohkem. Aga selline kultiveerimata puhverala ümber ja,  ja kui siis nüüd siit see muda nii-öelda välja puhastada  ja seda selle muda arvelt kuni kuni tuleb noh,  savikiht selleni süvendada, siis see võiks olla täiesti toimiv. Sigimisveekogu. Kas selline pilt, mis siin on, on pigem haruldane  või võib siin näha ka mingisugust üldist suundumust? No kahjuks on see ikkagi üldine suundumus,  see, kuidas me oleme ikka tohutult suurte sammudega selles  mõttes halvas mõttes nagu Lääne-Euroopale järele jõudnud,  et, et sellest sellest on ikka väga-väga kahju  ja kurb, sest tegelikult tänaseks päevaks on meil 50 protsenti ehk siis 10-st omamaisest kahepaikse liigist  viis on ohustatud, sealhulgas rabakonn ja,  ja selle põhjuseks on just nimelt see, et ühelt poolt põllumajandus,  mille käigus kuivendatakse ära väga suur osa märgalasid  veekoti id ja, ja teiselt poolt siis väga intensiivne metsamajandus,  kus jällegi metsaveekogud kuivandatakse ära kraavi kraavitamine,  vesi on ju elualus ja, ja märgata, stikus on,  on ülioluline. Liigilise mitmekesisuse, niisugune tulipunkt ma ütleks  ja noh, lisaks sellele, kui me nüüd inimese mängu toome,  kellele loomulikult kõik need liigid on,  on eluliselt vajalikud, eks sellepärast,  et kahepaiksed söövad meil siin erinevaid selgrootuid,  loomi, sealhulgas puuke, me kogu aeg kurdame,  et puuke on nii palju, miks meil on puuke  nii palju, sest meil konni on nii väheks jäänud näiteks. Aga teine asi, et nendel märgaladel toimub veepuhastumine,  et kogu see seltskond aitab tegelikult vett puhastada ja,  ja selle tõttu On meil siis nii-öelda ka puhas põhjavesi,  joogivesi. Suvise väikeveekogude seire kokkuvõte on kahjuks murettekitav. Uuritud 30. veekogust leiti mudakonna kulleseid ainult viies  inimeste sihikindla abita võib mudakonn jääda tõsisesse hätta. Loodus koosneb paljudest liikidest ja iga päev istuvad  tuhandete erinevast liigist isendite teed. Alati ei lõppe see kellegi ärasöömisega on  ka teisi lahendusi. Keset kaarsilda kohtuvad ohutürts ja lutikavast. Rohutirts on veendunud, et selle silla peal on liiklus vaid  ühesuunaline ja eesõigus. Just temal. Lutikavastne leiab lahenduse ja kasutab selle alumist külge. Siit mõtlemisainet sildade ja teede projekteerijatele. Tavaliselt jäävad sildade alumised küljed kasutamata. See on sooluuslane. Paistab, et nägemine ei ole tal suurem asi  ja ümbritsevast arusaamiseks kombib tundlatega. Seetõttu võib ta mõnele ohtlikule kiskjale otse sülle joosta,  ilma et ta sellest ise aru ei saaks. Siin jookseb ta emase huntämbliku peaaegu jalust maha. Ämblik teeb hoiatuse, ks ähvardavaid liigutusi,  aga sooluuslasel pole sellest sooja ega külma. Ämblik on sellisest ülbusest jahmunud ega oska seisukohta võtta. Sooluuslasel praegu vedas, sest ema ämblik annab kaasas  munakookunid koos järglastega. Seetõttu on ta tavapärasest ettevaatlikum  ja ei söö enda endast suurema putukaga teravasse konflikti laskuda. See on suur salekoor. Kui ta peaks kohtuma krabiämblikuga, siis tavaliselt lõpeb  see suur salekoore ära söömisega. Seekord aga läheb teisiti. Ämblik püüab suur salekoore kinni, aga ei kavatsegi ära süüa. Laseb tal hoopis minema jalutada. Küllap vaatas, et nii ilus oranž putukas ei raatsi ju  sellist ära süüa. Võib-olla ei olnud tema maitse. On hetki, kui tahaks olla kellegagi kahekesi. Sellistel hetkedel on eriti ebameeldiv, kui tuleb keegi  kolmas ja sul otsast trammi. Õnneks on roomardikatel piisavalt kannatust,  et ära oodata, kuni tüütu lehetäi lahkub. Selleks, et tuhanded liigid koos eksisteerida saaks,  peavad nad leidma erinevaid lahendusi omavahel läbi saamiseks. Olgu see siis teise ärasöömine või mõni rahumeelsem lahendus.
