Ei käes on esmaspäev ning aeg on asuda noovat vaatama. Täna saates lähme tõuksilaagrisse. Sõidame ise sõitva bussiga. Ja uurime, kuidas putukad värve näevad. Suvel toimus üle kogu Eesti palju põnevaid laagreid. Gustav käis tõuksi laagris uudistamas ja sõitis koos  tõuksiässadega ning õppis ka mõne triki ära. Täna tulin tõuksi laagrisse, et vaadata,  mis nad siin teevad. Tere, mida te siin laagris üldse teete? Sõidame tõuksiga. Tõukerattaga jah, õpime üldbaasi, teadmisi  ja hüppeid. Kui populaarne praegu on tõukerattasõit noorte seas? Noorte seas ikka päris populaarne praegu,  et meil sketparki asju tuleb kogu aeg juurde  ja noori tuleb enamasti tõukeratta peale just juurde,  sellepärast et sellega on lihtne alustada ja. Sellega saab ka ikka päris vingeid asju lõpuks teha. Kaua te olete tõuksi sõitmisega tegelenud neli aastat viis aastat,  kaks kuni kolm aastat kolm aastat, mis teile tõuksiga  sõitmise juures kõige rohkem meeldib? See ma saan trikke teha, see on nagu minu teraapia,  kõik mõtted lähevad eemale. Kas te olete õppinud siin laagris midagi uut ka? Jah, ma õppisin partvisti liigutuse uusi trikke,  näiteks par vi. Ma olen Õppinud peaaegu back flipi ära. Ma olen õppinud baklipi ära. Kas teile pigem meeldib sõita pargis või tänaval tänaval  kuna tänaval noh, tuksid peavad olema raskemad? Vahel võivad olla kergemad, aga suurem osas on pargis on,  peavad olema väga kerged ka tänaval, kuna see on kuidagi lõbusam,  reili ja niimoodi kri saab teha pari sündmuse. Sa saad hästi suuri hüppeid teha, kui sa sõidan niisama,  siis sa saad väikseid hüppeid teha. Väljas on nagu väiksemad ja ei ole nagu nii hea,  aga sa lähed nagu kuskil sees, siis sa pead küll maksma,  aga seal on nagu paremad hüpped. Et trikitõukeratta puhul meil siis, kui me ülevalt poolt alustame,  siis üks tähtis asi on kohe neil lenksu otsad oleks kinni kaetud. Sellega on valus saada, võib sisse lõigata. Siin on käepidemed tavaliselt kummist, sarnaselt nagu jalgrattal,  lenks, mis on tavaliselt siis alumiinium  või titaanium vahepeal ka terase, kui on raskemad  või tugevamat vaja. Ja klamber, mis hoiab siis koos meil lauda lenksu  ja kahvlit. Põhimõtteliselt süsteemi üks kõige tähtsam osa. Ja. Kui meil on tallalaud, siis selle peale läheb liivapaber,  seda me kutsume gripteibiks on selle jaoks,  et jalad siin peal püsis, ilusti. Ja muidugi rattad ja vastavalt vajadusele  või soovile siis pidur või pidurilaadne toodang,  et saab oma tossu, ei lase rattad ära närida. Kuna tegemist on ikkagi ekstreemspordiga,  siis ma pean küsima, et palju siin üldse lapsed viga saavad. Korra päevas on tavaline kukkuda rämbi peal. Ikka igapäevaselt, et need kukkumised on üsna vältimatud,  eriti kui me alles õpime neid trikke tegema  ja kui on trikid selged, siis tuleb ikka ette,  et kukutakse. Ma tahtsin sinna puumbiti tuksiga minna,  mida ma pean teadma selle jaoks? Esmalt sa pead olema kogenud toksi sõitu. Pead oskama otse sõita, sest kui otse ei sõida,  sa sõidad seina ja kaks jalga laual hoidma  ning kui sa hüppad fompit, siis sa pead tõuksist kinni hoidma,  sest kui toksist lahti lased, siis sa kukud tõuksi otsa. Ma ei ole ennem tõksiga sõitnud, aga noh. Reporterid peavad uusi asju proovima. Kui keegi saab siin viga, aga siis tuleb  ka hirm sõitmise vastu. Tegelikult tavaliselt ei tule, et üldiselt on niimoodi,  et need kukkumised ei ole nagu väga tõsised pigem mingid  kriimud kraamud ja tavaliselt minnakse kohe otse ratta peale,  et. Paar tundi võib-olla puhked ja siis läheb kõik samamoodi edasi. Mida te arvate elektritõukeratastest? Väljaspool spordihoonet nagu Spot ja tänavatel täiesti  normaalsed sket parkides mitte lubatud. Ma ütleks, et normaalselt, seni kuni jälgitakse  liikluseeskirju ja teatakse, kus nendega õige koht sõita,  on. Kas keegi on siia Spotoh Tallinnasse ka proovinud tulla,  elektri tõusida? Ja on küll ja proovisin isegi sõita, aga see ei ole õige  koht selle jaoks, seega siin ei tule midagi välja sellest. Mis on teie eesmärgid seoses tõukeratta sõitmisega? Et ma, ma tahtsin saada kõige paremaks sõitjaks? Ma tahaks ise ka saada paremaks, seitsmendaks  sest ma tahaks kunagi elus teha pakk flipi ära tuksiga. Õppida trikke edasi saada paremaks ja võib-olla minna  võistlustele kunagi. Mis te arvate, millised bussid sõidavad linnas ringi aastaks 2050? Iti käis sõitmas autonoomse bussiga, millel pole juhti. Kui ka teil huvi tekib, siis saab sellega mustamäel sõita ülehomseni. Täna on mul selline erakordne võimalus sõita isesõitva bussiga. Mis sul seal käes on? Hetkel minu käes on siis nii-öelda operaatori juhtimispult,  ehk siis siin ma saan anda kõik vajalikud juhised bussile  ehk siis põhimõtteliselt valida, kuhu buss sõidab. Ja siis ülejäänud suudab autonoomne buss ise ära teha. Aga kuidas see buss siis üldse sõidab, kui tal nii-öelda  juhti ei ole? Põhimõtteliselt, mis me siis teeme, on see,  et esmalt me kaardistame kogu selle ala üles,  kus me selle bussiga sõita plaanime siis see ettevalmistatud  kaart pannakse bussiarvutitesse, mis asuvad siin meie  istmete all. Ning, ning autonoomselt sõidab siis buss selliselt,  et ta võrdleb kogu aeg seda ettekaardistatud ala reaalse keskkonnaga. Ehk siis kui bussi teekonnale satub mingi objekt,  mida seal olla ei tohiks, mida ette kaardistatud alal ei ole  siis siis ta võtab seda kui ohtliku objekti  ja pidurdab selle peale. Tegelikult siit ekraani pealt on näha ka seda ette  kaardistatud rada, näiteks sa näed, et siit kohe buss  hakkabki paremale keerama. Aga kui mind vaatab praegu keegi, kes tahaks väga sellega sõita,  siis kust ta leiaks selle võimaluse või kust,  kust ta saaks sellega sõita? No täna tänase päeva seisuga meil sama selline sarnane buss  sõidab kahes kohas, üks on Prahas, aga kui  nii kaugele ei soovi minna, siis septembri keskpaigani  tegelikult sõidab üks selline buss ka mustamäel,  ehk siis kui on soov sellise vahva bussiga sõita,  proovida, siis tuleb kiirustada ja minna mustamäel,  et seal on täiesti võimalik see nädala teisipäevast  pühapäevani kella 10-st neljani on on siis võimalus  selle bussiga sõita. Kui tulevikus on kõik bussid niisugused,  siis kas bussijuhtidele üldse jäävad oma tööd alles  või mis nendest bussijuhtidest saab? No meie busside puhul on tegemist viimase miilitranspordi pakkumisega,  mis tähendab siis seda, et me anname inimestele võimaluse  siis näiteks oma kodust näiteks elamurajoonist,  kus bussipeatused asuvad elamurajoonist natuke väljas,  anname neile võimaluse liikuda oma kodu juurest lähima bussipeatuseni,  et siis nad saaksid olemasoleva ühistranspordiga oma oma  liiklemist jätkata. Et see suurem eesmärk sellel on see, et,  et vähendada siis privaatsõidu, mida aina rohkem on juurde tulemas. Täna on ligikaudu miljard privaatsõidukit juba tänavatel  liiklemas ja, ja samamoodi jätkates tuleb neid ainult juurde  ja need numbrid mitmekordistuvad, kui me räägime siin  näiteks 2050 aastast, et meie eesmärk on  siis teha inimestele see transport ühistranspordi  kasutamiseks nii mugavaks, et, et nad eelistaksin  siis kasutada selliseid ühiseid Et kui fantaseerida, siis millised oleksid ühistranspordi  vahendid 2050. Aastal. No loodame, et nad on midagi sarnast, mille nimel me siin  juba vaeva näeme. Et, et meil on sõidukid, mis on siis võimelised inimesi kogu  aeg 24, seitse teenindama ning, ning pakuvad inimestele  lahendusi võimalikult loodussõbralikke ja rohelisi lahendusi,  et, et oma vajadused täita, aga samas hoida  ka meie loodust. Fred käis Tartu loodusmuuseumis, kus ta sai teada,  kuidas putukad värve näevad. Tere. Kuidas putukad värvi näevad? Putukate nägemine on üldse üks igavesti põnev teema,  vaata, siin on üks kärbsenägu suured ja,  ja putukasilmad koosnevad väikestest väikestest silmakestest,  need on liitsilmad, et inimesel on nad kaks eraldi silma  suurt silma siin silmakoobastes, aga temal on sajad  või isegi võib-olla tuhanded väikesed silmad,  millest koosneb. Et nende nägemine on hoopis teistsugune,  seda on isegi raske ette kujutada. Isegi oma kahe silmaga, kui me vaatame, et kuidas me  selle pildi kokku paneme, tema peab panema sadade väikeste  silmadega pildi enda jaoks kokku. Aga nende värvide nägemine on ka täitsa teistsugune inimese omast. Nemad, kes tolmeldavad mesilased ja liblikad  ja et nemad näevad ultraviolettkiirgust ka,  et siin on üks selline eksponaat, meil ekraaniga eksponaat,  et saad võrrelda, see on nüüd, kuidas inimene näeb taimeõisi  ja kui siin jah seda nuppu vajutad, siis näed,  kuidas putukas tajub seda just seda ultravioleti mustrit,  et siin tekivad, et kui muidu kollane või,  või valge õiet siis need ultralett kiirguse peegeldudes  tekitab siia mustri. Ja siin näiteks on vasakabjaõis, on, eks ole,  kollane ja putukas näeb teda sellise huvitava mustrina. Aga mõnes mõttes seda on jah, raske ette kujutada,  aga inimesel võib-olla aitab panna ennast nagu teise rolli see,  et kui sa mõtled, kuidas me hämaras näeme,  et inimesel on ju ka tegelikult kahte erinevat tüüpi  nägemisrakukesi silmades. Päeval, kui on valgust palju, siis on meil sellised rakud,  mis aitavad värve näha, me näeme ilusti,  et see on siin on kollane, siin on roheline. Aga kui nüüd valgus läheks ära praegu, siis need Need rakud, mis aitavad neid värve eristada,  enam ei tööta ja siis hakkavad teised rakud tööle. Aga need enam värvi ei erista. Nii et kui me siin hämaras vaatame, siis me ei oskaks öelda,  et siin on kollane ja siin on roheline, et selles mõttes me  saame ennast panna justkui teise olendi silmadesse,  et, et on ka selliseid olendid, kes näevad teistmoodi,  et kui me läheme hämarasse, siis me saame aru,  et on võimalik ka teistmoodi näha. Öeldakse, et pimedas on kõik kassid hallid. Oled kuulnud, et see tähendabki, et pimedas me enam värve ei erista. Et putukatel on, on see nägemissüsteem ja värvide eristamine  veel hoopis kolmandat moodi. Aitäh vaatamast, tänane saade on lõppemas. Oleme tagasi juba homme ikka 16 45 ja 18 45 ETV kahes. Ning vahepeal leiab kõik osad üles lasteekraanilt  ja jupiterist. Jälgige meid ka Instagramis, noorte saade Nova nime alt. Au.
