Teos Vana-Läänemaa ajaloo radadel neljanda osa koostaja Mati
Mandel tõi esile, et artiklikogumikus on mitu Lihula
ristiusu ajalugu puudutavat artiklit. Kersti Markus näiteks tuli välja ideega,
et mispärast siin üldjuhul ei ole üldse mainitud Henriku
kroonikas võitlustes ristirüütlitega kuidagi nagu ei olekski
Lihula osalenud nendes võitlustes ja siis tal tuli idee,
et võib-olla, et oli siin juba ristiusuline kogukond,
järsku oli kirik juba ehitatud, nii et see artikkel ongi
nagu sellest, aga siis on veel teine artikkel linna põltsamüürilt,
kes on siis kirjutanud, kas Lihulas oli üldse niisugune katedraal,
suur kirik, hakati ehitama või mitte? Mandel rääkis, et nüüd neljanda osani jõudnud Sari on
haaranud Läänemaad selle ajaloolises suuruses,
mis on praegustest maakonna piiridest märksa laiem mõiste. Ana lääne ulatus ikka Pärnu jõest kuni sinnamaani välja
ja siit ida poole kuni Märjamaani edasi isegi veel nii et
meie hõlmab kogu seda vana läänemaad ja jaga ajaliselt siis
muinasajast kuni tänapäevani välja. Mati Mandel leiab, et sarja üheks eesmärgiks on need värsked
hüpoteesid ja uurimused jõuaksid akadeemilisest ringkonnast
ka laiema publikuni. Me tahame, et oleks ikka laiale lugejaskonnale
ja mõnikord mõni teadlane kipubki kirjutama natuke liiga teaduspõhiselt,
et ma olen isegi lasknud ühe artikli siin raamatus natuke
ringi teha.
No meie MTÜ ülesanne ongi Lihula ja ümbruse ajaloo
populariseerimine üldse Läänemaa ajaloo populariseerimine. Mati Mandel arvas, et raamatukauplustesse teos ei jõua
ning seda müüakse Lihula ajaloo klubi üritustel
ja ehk tulevikus ka mõnes muuseumis.
Suuremad raamatukauplused tahavad tema sõnul saada
kauplusesse müügile pääsemise eest.
Tasumis käib mandli sõnul väikese tiraažiga raamatute
väljaandjale üle jõu.
Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Lihula.
