Hiljuti lõppenud metsanduse arengukava keskkonnamõjude
hindamine jõudis järelduseni, et aastas tuleks raiuda 10
miljonit tihumeetrit metsa ehk õige pisut vähem kui seni.
Keskkonnaminister Madis Kallase lauale jõudis kirjuni selle
mõtte pooldajatel kui vastastelt ja ometi on arengukava
mõtte leida ühiskondlik kokkulepe, märgib Kallas. Aga hetkel seda kokkulepet meil ju ühiskonnas ei ole,
ehk me peame mingeid muudatusi tegema, kui me soovime
nii-öelda maki peaministeed nagu kuidagi rakendada. Ühiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa,
räägib metsa- ja puidutööstuse liidu õigusloome teema juht
Jaan Lindmäe. Kümnemiljonise raiemahu korral aastas on tegemist metsade
poliitiliselt reguleeritud mitte majandamisega. Lindmäe sõnul ei arvesta niisugune raiemaht teadlaste arvamusega. Kes leiavad, et metsaraiemahud peaksid olema
ja lähtuma sellest, palju on meil valmis sellist puitu,
mis on raieküps. Keskkonnamõjude analüüs on teaduspõhine,
tugineb ekspertide kõrgele kompetentsile,
leidis aga maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut on aga
lindmäega päri ja usub, et analüüs tehti vigu siiski,
Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul pidanuks tulemusena saama
hoopis väiksema, mitte suurema raiemahu.
Kõigele vaatamata usub keskkonnaminister Madis Kallas,
et ideed ühiskondlikust kokkuleppest ei tohi nurka ka visata. Kõigepealt räägitakse kõigi kohalike omavalitsustega. Kõik Eesti metsad kuuluvad Eesti kohalike omavalitsuste
territooriumitele ehk tegelikult kohalikud omavalitsused
näevad võib-olla isegi kõige tasakaalustatumat seda,
mismoodi ja kuidas hoida Eesti mets või missugune rõhk on metsakaitsmisel,
missugune on see majanduslik ehk nii-öelda metsa siis
raiumisel osakaal. Novembris, kui üksjagu mõtteid on juba kogutud,
soovib Kallas kokku kutsuda metsakogu, kus on need,
kes oskavad kaasa rääkida arengukava kõige teravamates valdkondades. Kui me praegu ütleme ära, et need või teised
või kolmandad osapooled on seal komisjonis,
et siis me võib-olla jälle loome selle nagunii-öelda
valestardipositsiooni ja me ei saa sellega asjaga edasi,
et seetõttu me teeme sammhaaval, meil on eesmärk,
on lahendus. Kallas möönab, et sellist varianti, mis kõikidele meeldiks,
tõenäoliselt välja mõelda ei suudeta.
Siiski soovib ta kompromissi edasi otsida.
Ta lisab, et kokkuleppe koht peaks olema allpool seni
pakutud kümmet miljonit tihumeetrit aastas. Kui me tahame seda kokkulepet saavutada,
siis ta peaks liikuma allapoole.
