Terit Sõrulased ning mõisu saarlased Mahle tammeaugu mari
ülemineva laupa toimus meitel maailma keik,
see esimene Sörve viiulipäev.
Ansekülas said kogu nooremad ning vanemad osavamad
ning ette algajad viiuldajad Sõrvest Saaremaalt
ning moni tükkis kaugelt ka viiulide kõrva.
Passisid ka teist masti pillid nagu kintsu,
viiul, hiiu kannel kinno, viiul, tšello ning isigid viles
Pillete kenast deeda tuntud pärimusmuusiku
ning viiuliõpetaja Sänni Noormetsa juhendamisel nõngati
Sõrve ning Saaremaa viiulilugusid. Mis sellest mõned rahvaluule arhiivis anoomikud 100 aastat
edemängimist ootanud.
Õhtaks oli kava koos ning kui siis viiulikontserdiks kogus
seltsimajas poolsada kuulajat ning tantsijat sises peage
tapmete pettuma lusti ja kus kõikidel laupäevane tornis
meitelt muidu tehtaks voolu e aga egas mees võta hädaks
hakkide abiliste korraldud generaatoris jagus kütet umbes
täpselt Danzi õhtul lõpuni. Seks ajaks olid viiuldajad juba 12 tundi ühtegi jooni,
mäng on ka ning oligi, et paravus aeg õhtul men ennem kut
võõrad jälle koju minema hakkasid, uurisin ikka muljeid ka.
Viiulipäeva juhendaja pärimusmuusik Sänni Noormets kes
õigupoolest tahtis Sõrve maale tulla Umbest lambud
ning tallesid vaatama.
Aga enne, kui ta arugi, et sai, oli Sõrve viiulipäeva
põhilise õpetaja rollis. Kelle pere laps oled, mina tulen ikkagi Järvamaalt,
viiuliga rändasin Viljandisse, nüüdseks olen juba
Tallinnasse Ennast sättinud viiulit, õpetan pärimusmuusika
viiulit vanalinna hariduskolleegiumis ja otsa koolis ka nüüd teadmine,
mis mulle kuklasse on kuhjunud, siis seda jagan noortega.
Mina alati imestan, et õpilaste näol on mul nii ägedad kamraadid.
Näiteks tänagi mul siin kaks väikest saba kaasas.
Aga räägi meite kuulajale, et mis sa siin siis teed siin
Sõrve maal? No mina tulin muidugi eelkõige enda kasu peal selles mõttes,
et ka tutvuda kohaliku viiulivaraga õppida ja,
ja ka endalt midagi anda, nii palju, kui ma Saaremaa lugusid või,
või vara tunnen.
Et see oligi meelsedati, tehtud, et terve päev otsa.
Me õppisime lugusi ning needsamad lood, mis omi klopitud said,
oli õhtu kontserdil juba.
Kas südati tegelikult ikka saab üldse muusikat teha ühe
päevaga ja mitu lugu ja rohkem vaeva selles mõttes,
et ikkagi enne tuleb. Pill võib olla selgeks saada, no vähemalt nii paljugi,
et pill oskaks olla õla peal ja poogna käsi liikuda,
aga meister oli siin ju mõni sihuke mees ka,
kes esimest korda viiuli käbe võttis ja ma sain aru,
et sa said nendega ka täitsa hakkama ja kontserdi peal olid
karjoone peal koos teistega.
Ja said Kylie.
Et seda on eriti tore näha, et tulebki pill,
esimest korda. Ütled tere ja siis juba juba on sihuke kena dialoog.
Aga kuidas on nõnda juhendada, kui sul on ühekorraga kampas
on inimesed, kes on Elleri kooli lõpetanud viiulimängus
ning ning teisedki Umbest võtvad Käde ning esimese klassi
viiuliõpilased ning kohe tekib mõte, et igalühel oma ülesanne,
tore on alati, kui keegi küsibki näed, Sänni ütle nüüd,
kuidas mina ja aga kuidas tundus, kuidas meite orkester
külas siis kõlas hästi. Eriti tore oli vaadata neid naeratavaid nägusid.
Õhtul oli meil tants ka ja tuba oli nii punnis täis,
pillimehed pidid seinaääri kaudu kohta otsima.
Oli oli soe ja põsed punased ja, ja ma just mõtlesin natuke nagu,
et läksin ajas tagasi, et oligi, Toad olid pisemad
ja rahvast oli rohkem.
Inimese tunne on nagu teistmoodi, kui näiteks suures kultuurimajas.
Sihuke soe soe, mõnus tunne oli eile et saime õige mitmele
Sõrve loole elu jälle sisse puhuda täitsa
ja see toatäis tantsijaid mõtlevad nad tahaks sihukest pidu
veersaaja ning see, see teine pool toast,
kes on viiuldajad, mitu, et me tahaks veel sihukest päeva. Kas sa tuleksid uuesti ja juba eile mõtlesime,
et mari teeb järgmine aasta jälle vaatame kas kutsutakse
Gulaga aitäh sulle, aitäh sulle mari, nii tore oli. Umbest paragusti viiulimänguga hakatusteinud andmeanalüütik Eneli,
räägi. Kuidas eile oli?
Täitsa tore oli, mul mina olen üks nendest inimestest,
kes ei ole väga palju aega viiulit käes hoidnud
ja ja oli selline täitsa vahva võimalus seda teha
ja oli selline tunne, et et seda ju täitsa võib teha.
Kuule, aga räägi eilsest päevast natukese
või minul oli küll kõike täitsa parajalt.
Tulid vahvad lood ja nii palju sai ikka selgeks,
et et oli, oli tunne ja tegelikult tuli täitsa vinge mõelda,
mängisin viiuliorkestris kulate palun. Juba vilunud viiuldaja ning kogukonnatöö spetsialist Taali
Juua tunnesol meite õhtusel viiulikontserdil oli siis edus
siia mingi enne.
Seda oli ette kena, kena oli vaadata taguda,
inimesed tulid, tuba kuulasid ning siis kuda nende palged
said otse naudingut täis.
Inimesed olid justkui üllatunud, et näe missi tehasse.
See oli tõesti eriline ühte ning ma soovi,
et see juhtuks tulevaste jälle. Joy on EDM janust mängata ning õpetatud Eesti seltsis,
aga kui näed kuulajate palgel rõõmu, siis see annab veel
palju juure. Leia andustan Maiu, seda, et ei näe, et misjaoks
ja seda tööd üldse teed siis lihtne on olla laisk,
juugampleksunud, aga kui kerad kuulmas on,
pead olema vapper.
Viiuli mängimiseks peabki vapper Üheffthy.
Kui head koidu Lohtuv jangu eitel olisi päris palju noori ei tee,
kuidas nendel tunduda võis.
Üks on mõeldud meie plaane juba Moldoli meele,
mu oma viiuli jätmisakadus, Smecterlid suured viiuliõpilaste
seltsis mängimas. Käikse noorematest Kunejate, paljude mängijatega flai teiste
seltsis ning teiste jauks mängijatest näidatud,
need oled midagi saavutanud.
Kena oli noortel niisugust võimalust näha. Huvitav seal teise otsa pärast vaates, mismoodi on mängata
algajate seltsis staatsing?
Põgusa Hämbin pole kuigi palju rahvamuusika,
Glenn ning ei tee neid lugusid ka mete.
Nõnda et maal on imeline võimalus olla Umbuslikud laps joudega.
Õiged, õiged on lihtsalt lusti pärast viiulit määrata,
ilma et peaks olema nõnda tõsine või akadeemiline.
Kui hakkan sama seltsiga rohkem kogu saama,
siis ehk tuleb enam juurega uhkust ühe teise aitamise osa. Tore on teisse edasi aidata.
Hopymone nädaluenn.
Haupidžadolom pun Ast.
Tavaliselt, kui ma kaks kolm aastat tagasi akusi rahva viiulilugusid,
Mänd, ma olin üsna hädaline, aga nyyd miin ma tunne,
et ma olen õppinud, mis valvas hoolega hangest meeldis
noorte seltsis mängud, see oli ettegi ländiangsus.
Näiteks ööd, Remmess, plangu tagatiibu on suur puudusse
seltsis mängimisest, leiba aga ma iseäranis isi omal pilli
mängima ka peaks. Laamana teiste seltsis ning teiste jaoks maast on siuksed,
tantsi, klubid ette, mõttekad paigaks, seal tantsijad
tantsivad muusikutel ning muusid kud mängvat tantsijatel üks auk,
sel tegevusel on mõte sees, et Hans tööd.
Ning viimaks meite tantsija lõpetaja Torupillikunstnik
ning viiuliõpilane Leanne. Laane peseb sind kööginurgas Nausid kuidas lillekesed
sattusid ja ikka on hea, kui keegi midagi korraldab,
siis on hea tulla põhjust põhjust jah, ja kui viiulimäng ka meeldib,
siis veel seda enam.
Mulle väga meeldis, et ma sain õppida, see keeruline lugu,
mida ma juba olen pool aastat õppinud, et ma sain seda
otsast peale jälle õppida.
Murakas tunduvad, mul koidab juba see lugu on ta aga
ühthalmitel tantsu ka. Ja sa oled sihuke tantsumaias, meil, minul on ikka niimoodi,
et ma ei suuda kunagi valida, et kas distantside
või pilli mängida, sest teha tahaks mõlemat,
aga ei jõua mõlemat, aga et oleks siis kas
või üks inimene selle ühe asja peale, et siis on jälle kõik korras,
tundub, et teil siin ikka on inimesi, et kuidas sulle tundub,
kas Sõrvemaa lootust muidugi tahaks isegi tulla,
siia on ju? Tuleb otsida üks majani maalapike, ühesõnaga näeme siis
teisastel teeme kindlasti läheb jah, aitäh. Aitäh Sõrvemaa pärimuse seltsi ning Anseküla Põllumeeste
Seltsi vabatahtlikele ette kena Sõrve viiulipäeva eest.
Sauksed Luutule täna meite tuuletselt Sõrve maalt Sõrve
Jeltsid uurisse tegid selle korra seltsis tamme,
ugu mari ning tammeniidi margus genoteristitele.
