Seekord räägin madude usundilisest tähendusest,
kuna madu on maailma kultuurides üks rikkalikuma sümboolikaga.
Enim austatud olevusi, iidsemaid maokujutisi leiab vanema
kiviaja koopa joonistelt.
Eesti vanim leid on Kirde-Eestist leitud sarvest rästiku
kuju mis on dateeritud keskmisesse kiviaega.
Selle maokujukese tähendust on küll tõlgendatud mitmeti,
näiteks arheoloog Lembit Jaanits on oletanud,
et selle funktsioon võis olla maagiline kaitse mürkmadude eest. Madu ilmub mitmetes maailma loomismüütides.
Oma võime tõttu kesta vahetada seostuvad maod mütoloogiatest,
sageli uuenemise ja taassünniga iidse sumeri.
Gilgammeši eepose järgi varastab madu võimsalt valitsejalt
Gilgamašilt surematuse lille ja sööb selle ära
ehk siis saab ise surematuks.
Vana-Egiptuse usundis on madu üks päikesejumal Ra
ilmumiskujusid ning madu. Jumalaid on maailma usundites rohkemgi.
Keldi mütoloogias seostati madu sealsete ema jumalatega.
Lisaks jumalatele on aga madu kujutatud ka saatana kehastusena.
Näiteks piiblis Esimeses muuseas raamatus legendi järgi
tapsid pühak Jüri ja peaingel Miikael kumbki lohemao,
kes siis siin kontekstis on kurjuse või ka uskmatuse kehastus.
Matteuse evangeeliumis aga soovitab Jeesus apostlitele,
et nad oleksid oma käitumises targad kui maod. Ehk siis juba järgmine madudega seostuv sümbol on tarkus.
Müütilist turu vooruse madu kujutatakse oma saba
hammustavana ja ta moodustab mõtteliselt ringi kuju,
mis sümboliseerib taas lõppematuid ööpäevaelu
või üldse looduse ringkäiku.
Kuigi see uru vooruse sümboolika kultuuriti mõnevõrra siiski varieerub.
Näiteks Põhjala mütoloogias kujutatakse samuti oma saba
hambus hoidvat hiigelmadu, kes on keerdunud ümber maakera,
seda justkui kaitstes ja ühes tükis hoides renessansi ajal
keemikutel Aga sümboliseeris samasugune saba,
hammustav madu, elementide alistamist ja võimet sekkuda
maailma igikestvas tsüklilisusesse. Tõenäoliselt tunti juba ammuga maomürgi kasutamist ravimina
millest arenes seos ravija, meditsiiniga,
pitsa või saua ümber keerdunud madu oli kreeka meditsiini
jumala Askli, Piusa sümbol ning ümber kepi
või karika mähkunud.
Mao kujutis on tänini meditsiini- ja farmaatsiasümbol.
Lisaks on tajutud maa-aluste maa urgude sarnasust ema-isaga
ja sealt edasi viljakus sümboolikaga. Teisalt aga kihastasid maad usundis otse vastupidist aspekti
ehk siis surma.
Ja seda siis nii oma mürgisuse tõttu, mis mürkmadude puhul
ilmselgelt tõigi fataalseid tagajärgi.
Kui ka selle tõttu, et neile on omistatud siis võimetama
hüpnutiseeriva maopilguga.
Ja needsamad maa-aluse turud, mida siis osalt seostati ema-isaga,
on siis vahel tundunud hoopis teispoolsusesse viivatena. Et seega siis on tekkinud see allilma sümboolika,
näiteks Egiptuse, aga mitmete Ameerika usundit uskumustes.
Kui vaadata eesti usundit, siis siin pole pärimusest täitma
üksmeelt ka selle üle, et kes on mao üldse maailma loonud,
selleks võib-olla siis nii jumal kui ka kurat.
Igatahes on erinevate ajastute kroonikud alates 11. sajandi
Bremeni Aadamist kuni 16. sajandi Balthazar Russowini
rõhutanud siinset maokultust. 1597. aastal märgib jesuiidid folker, et usulised
teadmatuses elavad eestlased austasid piksed,
lohesid puid ja usse, fabritsiuse seitsmeteistkümnenda
sajandi kroonikas aga tihti ka hilisemates Eesti enda pärimusi.
Üleskirjutustes esineb madu muuhulgas ka kodukaitsva
vaimolendina või hingeloomana ja siin ütleb Oskar Loorits
selle uskumuse kohta järgmist.
Surnut. Maja peremees sai ajapikku majavaim koduuss kui
majaperemehe uuem inkarnatsioon on üle võtnud ka majavaimufunktsioonid,
teda peetakse maja õnnetoojaks, ehk siis meil on siis
selline mitmetahuline seos alates esivanema hingedest kuni
maja õnne toojani välja. Mitmetes kirjeldustes kohta mägi siis maja
ehk koduusse, keda on toidetud ja kellele arvati üldisemat
olevat sellist pere ja koduõnne tagavat mõju.
Mõningate teadete järgi oli ka meremeestel laevas kaasas oma
laeva USS kes siis kaitses õnnetuste ja ebasoodsate tuulte eest.
Ja sellise kaitseussi tapmine ükskõik kas kogemata
või meelega, siis ilmselgelt pidi põhjustama mingi õnnetuse.
Kuid jällegi ei ole pärimus alati päris selline ühesuunaline,
et on ka küllaga selliseid pärimustekste,
kus mao tapmist heaks kiidetakse või isegi soovitavaks peetakse. Ja võib arvata, et siin on siis lisandunud selline
kristlusega kaasa tulnud negatiivne maosümboolika.
Aga muidugi on siis akt omakorda seotud selliste kasulike asjadega,
ehk siis on arvatud, et sedasama surnud ussi
või tema erinevaid osi kaasas kandes saab ennast jälle kord
halva eest kaitsta.
Ja samuti on neid ussi kasutatud ka raviks.
Aga et see võis kaitsta siis ka näiteks isegi kohtus
süüdijäämise eest või ka mõisa saksaviha eest,
aga ka tööväsimuse eest siis eraldi maagiline objekt oli
ussi tapmise kepp mis jällegi pidi olema väga kaitsev
vanapagana ja tulekahju vastu aga vilja sisse panduna siis
omakorda tagama hea viljakasvu, ehk siis siin on selle
kepikuju juba lisab sellise väikse fallose sümboolika
viljakusmaagilise nüansi. Siis muidugi tuleb siin veel lisasümboleid.
Eriti tõhusaks peeti enne jüripäevast ussi selles ravi
ja kaitsemaagias.
Siin võib arvata, et siranud seostunuid omakorda see
jüripäev kui siis Jüri ja lohetapja uskumus,
aga teistpidi sellises vanemast kihistusest,
et enne seda kevadist ärkamis või looduse tärkamise aega on
maa hingamata ja mürgine ja Tseega rästik saab siis oma
selle erilise vägevuse just sellest hingamata maast. Kui nüüd hüpata Eesti tänapäeval imlikku kultuuri kas siis
võib öelda, et suur osa inimesi pole madu tema looduslikus
keskkonnas oma silmaga näinudki?
Aga et sellegipoolest ei ole kadunud mao usundiline tähendus.
Et kui 2018. aastal kogusime koolipärimust,
siis mainiti seal korduvalt ja korduvalt,
et õpilastel on hirm madude ees lausa foobia.
Aga teisalt kohtab jällegi meie tänapäeva kaubandusvõrgus ka
maokujulisi talis, pane kes siis näiteks sümboliseerivad
tarkust või kaitset. Veelgi huvitavam on selline nüanss sellest ajast peale,
kui meil on visuaalsed geeni struktuuri mudelid mida nüüdsel
ajal võib näha juba kooliõpikutes on loonud ka mõningates
teooriates assotsiatsiooni sellega et kõikide nende
muistsete maosümbolite ajendiks oli DNA kaksikhiiliksi kujutis,
mida siis eriliste võimetega inimesed suutsid juba muiste näha.
Vägagi huvitav võrdlus ja selle kohta täit tõde.
Mina siin öelda ei oska. Aga küll, aga julgen öelda, et mao sümbol jääb kõnetama
inimesi ja pakkuma uusi tõlgendusversioone tõenäoliselt ka tulevikus.
