Seekord on teemaks kodukaitsevaimud ehk siis olendid,
kes pärimusliku arusaama järgi kaitsevad kodu
ja selle lähiümbrust.
Taas nagu paljude teiste uskumuste puhul,
on ka sellised kodukaitseolendid tuntud väga paljudes usundites.
Kuid eesti pärimuses tõusevad siiski esile mõned ainulaadsed
just meile omased kaitseolendid tüübid.
Paljude rahvapäraste kirjelduste järgi saab kodukaitsja
alguse kunagisest päris inimesest ehk siis antud konkreetses
kohas elanud esimesest maja peremeest või naisest. Usunditeadlane Ivar Paulson võtab majavaimu mitmetahulise
olemuse väga kontsentreeritud kokku järgmiselt.
Kõrvuti kujutelmadega koha ehk paiga haldjast
ning jumalikest esivanematest eriti aga legendaarsest esiehk
vaarisast kui teatud pere ürgses iirlasest
ning talu rajajast esinevad selles veel kujutelmad
animatistlikus elustatud hoonest ja majast selle
mitmesugustest oma tähtsuse poolest eriti silmapaistvatest
ehitusosadest näiteks kolde ahju ja lävehaldjast koos
sugemetega tule üleloomulikust, kaitsevaimust
ja haldjast. Ehk siis lühidalt öeldes mängivad selles kujutermas rolli
nii kodutalu ise, selle austamine, selle rajajate,
selline hingepärand ja lisaks ka eraldiseisvad haldja olendid.
Seega ei ole siin selgeid piire, kust lõppeb majast,
algab inimene ja siis jätkub vaimolend.
Näiteks ühe pärimuskirjelduse järgi on majavaim
ja kaitseingel samuti üks ja sama.
See tekst kõlab siis niimoodi. Majahaldjas on hea vaim, ta on igas majas maja kaitsjaks,
nagu nüüd öeldakse, kaitseingel tema ennast palju inimestele
ei näita, olgu nii, kui vahel surma ette kuulutab,
ehk mõni muu õnnetus tulemas, siis taga ennast vahel näitab,
aga mitmel näol ja moodil.
Aga kui majahaldjast miski pahateoga pahandab,
läheb tema majast välja, siis seal majal on ka õnnetust karta,
sest et kaitset ei ole, tema paha ei salli selle pärast tagasi,
sealt ära läheb, kui pahandus on, ehk siis juba 130 aastat
tagasi kirja pandud, selline kirjeldus, suhe siis
majavaimuga oli pärimustekstide järgi vastastikune,
et väga otseselt peegeldus siis majavaimukäitumisest see,
kuidas inimesed ise temasse suhtusid. Et neid häid suhteid hoida, siis tuli omalt poolt näidata lugupidamist,
et sõnades tuli olla austav, ei tohtinud see mingisuguseid
solvanguid pilduda.
Ja seda vaimupidi siis meeles pidama ka väikeste
ohvriandidega näiteks parema putru või piima
või tihtilugu igasuguseid uudsevilja või uudseleivaosakesi
või siis ka supivahtu koldesse.
Et see siis oli ühtaegu justkui nagu sellise leekoha
või tule koha austamine ja siis samuti selle vaimolendi. Samuti pidi siis lugupidamise märgiks majja astudes alati
teretama ja seda isegi siis, kui majas ühtegi inimest ei olnud.
Ja siin on jällegi huvitav näha, et täitsa uskumus ei ole ka
tänapäeval kadunud, et päris mitmed inimesed ütlevad,
et ka nemad, kui nad koju jõuavad, et teretavad kodu sisse astudes.
Aga et enam ei ole seda selget põhjendust,
miks seda tehakse, et lihtsalt leitakse,
et see on selline komme saab ka rääkida veidi piirkondlikest
eri liikidest. Näiteks üks huvitava nimega olend on siis virus Kundra.
Et selle nime all on tuntud siis koduvaim Võru-
ja Setumaal arvati, et ta elab siis ahju all
või peal ja mõnikord ongi sisse kujutelm segunenud Kilgiga. Heal pererahval võis Virus Kundra aidata aga näiteks
kodumaja alla või selle ümbrusesse peidetud varanduse jälile jõuda.
Ehk siis on virus Kundra andnud märku, kus asub.
Viljandi Vändramaal on tuntud pilli nimi.
Näiteks etnoloog Ivar Paulson seostab pilli austamist läti
usundist tulnud beelise nimelise kodukaitsevaimu kujutelmadega.
Aga et siin on ka teisi tõlgendusi, et näiteks on seostatud
ka piiblis mainitud peli, oli ka ja siis Kabelile tuli
ohverdada kodu lähedale näiteks ohvriaeda
või laka peale. Ja nendeks ohvriandidega olid siis kas lihtsalt toiduained
või ka vill või lõng.
Ja siin tuleb öelda aga siis seda ajalist kestvust,
et näiteks pilli puhul on mitmel puhul näha,
et 19.-st sajandist kuskil 19. sajandi keskpaigast hakatakse
neid ohvrikohti vähehaaval maha jätma ja isegi hävitama.
Et siin osalt mängis ka kaasa selliste uute usundivoolude
jõudmine Eestisse, et näiteks ka vennastekogudustega seoses
hakati vanemat usundit nii-öelda revideerima samuti Vändra piirkonnas,
aga ka mõnevõrra kaugemal Kesk-Eestis ja Lääne-Eestis on
kodukaitsevaimuna tuntud ka Tõnn. Ja siin on siis jällegi uurijad püüdnud jälile jõuda,
et kui kaugele need uskumused ajas, ulatuvad minevikku.
Ja on leitud, et kindlasti oli selline olend olemas juba
paganluse ajas ja keeleteadlaste arvates oli siis see nimi
ise ka juba paganlike aegadel sarnane.
Ja siis on jälle huvitav, kuidas tekivad sümbioosid uute uskumustega,
et siis, kui tuli pühaku uskumus ja pühakantoniusega seotud
sellised arusaamad, siis vähehaaval see kodukaitse Tõnn
hakkas sulanduma kokku selle katoliku usu Antonius aga,
aga et samas ta ei vahetanud olulisel määral oma sisu,
ta jäi eelkõige ikkagi selliseks pere ja kodukaitsevaimuks
selliseid otseselt kristlikke jooni sinna juurde ei tulnud. Ja siis Tõnni puhul on mainitud siis spetsiaalseid Tõnnivakasid,
kus siis neid ohvriande hoiti ja pandi siis muidugi rohkem
on tuntud Setumaal ja osalt ka Võrumaal täni niigi tuntud
püha Peko Peko kehastab samuti kaitse aimu,
kes pidi tagama kuu külale siis kodu ja viljaõnne
ja siis ka muidugi kaitse kõige halva eest.
Ja oma küla piires koliti Peko igal aastal mõnda järgmisesse
tallu ja selleks korraldati siis sügiseti lõikuspidu. Aga samuti siis ei olnud ainuke kord, kui teda meeles peeti,
et olid ka mitmed muud rahvakalendri tähtpäevad,
kus teda austati ja peegolegi.
Kindlasti oli vaja viia väikseid ohvriande,
näiteks võid, kohupiima villa.
Seostatud on teda kassis sigivusega, kariloomade sigivuse
ja kaitsega ja ka põldude kaitsega.
Kui võrdluseks tuua siis ka mõned paralleelid teiste maade koduvaimudega. Dissiin saab öelda, et Eesti eripäraks on see,
et meie koduvaimud on pigem sõbralikud.
Kui vaadata selliseid pikema ja võib-olla sügavama kristliku
traditsiooniga maid, et seal on nad pigem rohkem
demoniseerunud võivad olla vahel üsna kättemaksuhimulised
ja kui vaadata veel, siis selliseid erinevusi teistes
riikides näiteks Saksamaal on tihtilugu need koduvaimud ka
otseselt nimetatud nimepidi näiteks toredad nimed nagu tudi,
Rudi on Saksamaal tegutsenud koduvaimudena. Aga lõpuks siis see võib olla üks tekst,
mis näitab, et, et tõesti selline austav suhtumine võiks
alata juba lihtsa kodu eest hoolitsemisega,
et küll siis aitab ka see koduvaim.
Ja see tekst selline siis kui ukselink läheb katki,
siis tuleb see kohe korda teha.
Kui see ukselink, siis kas ka ära kaob või katki läheb,
siis peab kohe lepast uue ruttu asemele tegema,
muidu läheb maja õnnetooja lingi august välja. Ehk siis ilmselgelt, et kui just ei saa korralikult kinni,
aga lahti teha, siis ei ole ka inimestel seal majas kuigi
hea olla.
