Seekord on teemaks kääride pügamine ja nagu ikka,
on luubi all usundilised tähendused.
Kui vaadata ajaloos tagasi, siis umbes sama põhimõttega
lõikeriistasid kasutati juba vähemalt 3500 aastat tagasi
Egiptuses ja kui vaadata siis juba võimalikult kaugele seda
pärimusliku sümbol tähendust siis üsna läbivalt on see
seotud ikka osa eraldamisega tervikust või siis katkestamisega.
Sama põhimõtet järgib ka siis nende kasutamine rituaalides,
aga sama sümboolikat on võimalik näha ka täiesti
praktilistes tegevustes. Näiteks kui ämmaemand lõikab läbi vastsündinu nabanööri,
siis seostub see katkestab lõige samuti siis eraldumisega,
ehk siis imikust saab eraldiseisev indiviid,
kes hakkab tegema iseseisvaid hingetõmbeid.
Mõnel pool Euroopas on tuntud uskumus, et lapseootel naised
peaksid hoidma kuni sünnituseni kääre endale padja all.
See siis peaks tagama kerge sünnituse.
Aga teine taust on see Needsamad käärid ei saaks siis
sümboolselt seda raseduse kulgu enneaegselt katkestada
ja samasugune katkestuse sümboolika tuleb esile Vana-Kreeka müüdis,
kus siis saatusejumalanna kasutab samuti neid kääre,
et inimese elulõnga katki lõigata vastavalt siis sellele,
kuidas saatus on selle pikkuse paika pannud. Euroopa viimaste sajandite usundis on kasutatud käärega ennustamisel.
Näiteks kui need maha visata ja terad lähevad lahku,
siis osutab see lahutusele või mingile muule eraldumisele,
näiteks sellele, et pereliige läheb reisile.
Mõnel pool Euroopas on kääride iseenesliku maha kukkumist
mõtestatud ka märguandena partneri truudusetu,
sest tõenäoliselt on siis siingi taustaks sama katkestamise sümboolika.
Aga selle kahe tera tõttu andist seda tõlgendust suunatud ka selliselt,
et see justkui viitab seksuaalkontaktile kahe partneriga. Et kui nüüd vaadata konkreetsemalt eesti pärimuse näiteid,
siin on siis pügamine vägagi huvitavas kontekstis.
Korduvalt ja korduvalt on tekste öise rituaalse lamba
pügamise kohta.
Ja siis lõikeriistadeks võivad olla lambarauad,
aga vahel on mainitud ka kääre ja et selle kohta,
kui palju neid tekste on, jääb mulje, et see uskumus oli
päris laialdaselt tuntud. Näiteks üks päris värvikas näitetekst, siis 1939.-st aastast
on selline siin vanal köstri juures käidud öösel lambaid
salaja niitmas vanamees ehk siis peremees võttis nuia kätte
ja küünla vaka alla ja valvama.
Karjauks teinud käeksti tulnudki, Sevilla lõikaja lambad
jooksnud mürli teise nurka, kokkueidel ehk villalõikel olid
käärid käes, naksti naksti.
Vana mees lükanud vaka küünla pealt ära,
et valgem ollakse tümmeldanud, teise vaeseomaks ei põle
eitise oma jalaga laudast väljagi saanud. Vanamees lohistanud ta ukse taha ja läinud ise tuppa magama.
Pool aastat olnud eit peale seda põhkus,
kellele sa tohid rääkida, mis sa tegid.
Ehk siis selline päris karm karistus ja selle järgi võib
siiski aimata, et see vanamees käsitas seda eide tegutsemist
sellise tõsise vara kahjustamise või siis ka maagilise kahjustamisena.
Kui aga vaadata laiemalt, siis võib öelda,
et samast ajastust on pärit uskumusi erinevatel põhjustel
võõrastes autodes, villa pügamise kohta ja sugugi kõik ei
ole nad otseselt kahjustavad. Ja et siis sellise katkestamise sümboolika kõrvale võib
asuda vahel hoopis kasvatamist, sümboolika.
Et näiteks üks põhjus siis miks seda võidi teha,
oli see, et ära võtta teise talu lambaõnne,
et siin tõesti otsene kahjustamine, et sa siis nii-öelda
transportisid selle õnne iseenda lammaste juurde.
Kuid teine põhjus võis olla see, et sooviti lihtsalt saada lambaõnne,
aga et see ei olnud tingimata siis selle teise lambaomaniku arvelt. Ja kolmas põhjus võis olla, siis taheti valmistada kiiret
mehelesaamist tagavat riideeset tuli siis käia,
kas järjestikustel, neljapäevadel, võõras laudas,
võtta sümboolselt kas üheksalt lambalt või kolmelt lambalt
või vahel ka kõigilt lammastel mingi tuttiki villa
ja sellest siduda lõpuks kindad või ö.
Ja veel üks võimalus, miks siis pidi minema niimoodi
võõrasse lauta, seda villa tooma, oli see,
et saada kohtus õigust õiguse tagasi see,
kui lõigata võõras laudas niimoodi tutikas deviisi villa
ja nendest kududa kindad. Aga siin on siis mainitud, et see oli, kas siis vaja teha
kolmel järjestikusel neljapäeva ööl või siis ka vastlaööl.
Ja kui nüüd vaadata, et kas see tegevus tegi reaalset kahju
võib olla vähesel määral, sest enamasti mingil määral seda
villa ikkagi pügati, sellise üldise reaktsiooni järgi otsustades,
mida need kirjeldavad, reageeriti sellele ikkagi väga
valuliselt ja leiti, et see on väga tõsine,
selline ülekohus ja kahjustamise viis. Ja, ja kuna see oli siis piisavalt selline karmiks peetud kuritegu,
siis võidi püüda ka siis vastavalt sellele omakohut teha
näiteks ka maagilise sekkumise teel.
See näiteks ühel juhul on siis kirjeldatud sellist
klassikalist kinni panemist või siis mindi nõia juurde,
kuna oli märgatud, et laudas käiakse salaja öösiti villa niitmas.
Ja siis nõid õpetas, et tuleb võtta need öisest pügamisest
jäänud väiksed villakübemed toppida pihlakapuu sisse
ja viia ahju peale pügaja, siis selle maagilise nõiduse
tõttu jääb pidama, et ta on sunnitud sinna sündmuspaika
tagasi tulema, ka sealt enam ära minna. Kuid pärimustekstides leidub ka selliseid kirjeldusi
lambaõnne suurendamise kohta, mille puhul pügamine ei toimu
mitte võõras laudas, vaid iseenda lammaste juures.
Ja siin on jällegi selle kohta üks selline päris
mitmetahuline pärimustekst, kus lisandub ka lõpuks kristliku
taustaga loits.
Kõigepealt tuleb lõigata lambapea pealt üks tükk villu,
panna need villad lammaste rauapera vahele,
keerutada kolm korda ümber lambapea ja ise öelda jumala isa,
poja ja püha vaimu nimel. Siis pista need villad lambale suhu ja vaata siis,
kust sul tulevad alles villad.
Ehk siis siin võib juba märgata sellist jõudmist
katkestamisi ja selle kasvatamise vastand sümboolika juurest
kaitse maagiani.
Selline keerutamine, ringide tegemine juba on otsene,
nagu kaitserituaal.
Ja kui vaadata laiemalt, siis nii kääridele kui ka lamba raudadele,
kui üldse sellistele teravatele torkavatele metallesemetele
on omistatud nii Eesti kui ka mõningate muude piirkondade
pärimuses kaitse maagilist mõju. Sygiseda lõikavad häält, mida need niimoodi kokkupanemisel tekitavad,
on peetud kaitsvaks.
Ja näiteks on siis öeldud, et lambaraudu
ja kääre kardavad igasugused pahatahtlikud vaimolendid,
näiteks vanakurat, sest nad ei suuda mõista,
kuidas on võimalik, et inimene torkab ühe korra,
aga järele jääb kaks auku.
Ja kui nüüd hüpata sellest kaugest lõikamis
ja kaitsesümboolikast Eesti tänapäeva, siis näiteks Eesti
meedikute nüüdisfolklooris esineb muuhulgas uskumus,
et operatsiooni ajal, kui kukuvad käärid maha,
siis ei tohi neid enne operatsiooni lõppu üles korjata. Ehk siis see on selline ilmekas näide sellest,
kuidas mõned sümboolsed tähendused kanduvad edasi ka
tänapäeva mõjutavad ka meie praeguseid mõtlemise käitumismustreid.
Olgugi tühisest lambaniitmisest oleme juba ammugi loobunud.
